DR1

DR1 diiselrong on Riia Vagunitehase^[1] toodetud reisirong, mida hakati tootma 1963. aastast. Rong oli mõeldud kasutamiseks Nõukogude Liidus rööpmelaiusel 1520 mm.

Rongid sobisid teenindama madalaid ja ka kõrgeid perroone. Vagunite laius oli 3,12 m, mis oli väiksem kui elektrirongidel. Mõlema mootorvaguni jõuallikaks sai 1000 hj diiselmootor M756A. Rongi vagunitel olid kandevkere ja ketaspidurid.^[2]

DR1 diiselrongist on tehtud ka eriversioone, näiteks DR1P, DR1A, DR1AM, DR1AC, DR1B ja DR1Bj.^[3]

DR1 rongid Eestis

DR1 diiselronge on kasutatud ka Eestis. Esimene kuue vaguniga diiselrong DR1A saabus mais 1984^[4] vahetades järk-järgult välja vananenud rongid D1.

1990. aastatel enamik ronge moderniseeriti paigaldades neile uued keskkonnasõbralikumad Saksa päritolu mootorid ja käigukastid.^[5]

DR1 seeria rongidega käis reisijavedu kõigil Edelaraudtee liinidel kuni 31. detsembrini 2013. DR1 vahetasid 1. jaanuarist 2014 Eestis välja uued Stadler FLIRT elektri- ja diiselrongid.^[6]

Tehnilised andmed

Võimsus: 2x 745 kW
Reisijate mahutavus: 632 inimest (6 vaguniga)
Kerematerjal: teras
Mootoritüüp: M-756B
Kiirus: 120 km/h
Pikkus: 154 350 mm (154,35 m)

Viited

↑ http://www.rvr.lv/en/index.html^{[alaline kõdulink]}
↑ Margus Kruut. "DR1B ja DR1BJ - Eesti diiselrongid"; Tehnikamaailm, 04.12.2013
↑ Baltic Trains Picture Gallery
↑ Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997. Lk 74
↑ Raudteele uued rongid; Äripäev, nr. 125, 4. november 1994 (DIGAR)
↑ "Elektriraudtee ja Stadler allkirjastasid uute rongide hankelepingu". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2013. Vaadatud 8. oktoobril 2011.

Välislingid

[1] ttp://www.rvr.lv/en/index.html^{[alaline kõdulink]}

[2] Margus Kruut. "DR1B ja DR1BJ - Eesti diiselrongid"; Tehnikamaailm, 04.12.2013

[3] Baltic Trains Picture Gallery

[4] Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997. Lk 74

[5] Raudteele uued rongid; Äripäev, nr. 125, 4. november 1994 (DIGAR)

[6] "Elektriraudtee ja Stadler allkirjastasid uute rongide hankelepingu". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2013. Vaadatud 8. oktoobril 2011.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]