Ervin Õunapuu
Ervin Õunapuu (sündinud 30. juulil 1956 Kärus) on prosaist, stsenarist ja režissöör, näitekirjanik ja kunstnik.
Elukäik
muudaSündinud Raplamaal. Perekond elas Käru mõisas, mis asub alevist kilomeeter väljas jõe kaldal. Mõisas asus kool ja Ervin Õunapuu vanemad olid seal õpetajad. Õppis Käru algkoolis, Rapla Keskkoolis, mille lõpetas 1974. aastal. Kunstihariduse omandas Tartu Kunstikoolis.
Esimese lavakujunduse tegi teatris Vanemuine lavastusele “Südamevalu”, lavastasid Kaarel Ird ja Evald Hermaküla. Ervin Õunapuu on seda meenutanud: "Evald (Hermaküla) nägi sule- ja pliiatsijoonistusi, laotas pildid garderoobis laiali. Ühel hetkel kukkus Evaldi sigareti otsast tuhk ühe joonistuse peale. Nii sündis Egon Ranneti “Südamevalu” kujundus." On töötanud Rakvere teatri peakunstnikuna. Aastatel 1981–2017 on kujundanud üle 100 lavastuse, seal hulgas kaheksa ooperit (Eespere, Orff, Puccini, Sumera, Tamberg, Tšaikovski, Verdi).[1] Töötanud mitmete tuntud lavastajatega sh Mikk Mikiver, Hendrik Toompere juunior, Eva Jörgensen, Toomas Hussar. "Tema lavakujundused on oma nappuses tabavalt täpsed. Sageli must-valges koloriidis – ometi (või just seetõttu) nüansipeened ja väljendusrikkad. Kunstnikule on intrigeerivat külgetõmmet lisanud legend Õunapuust kui sarmikalt pahelisest isikust".[2]
Ervin Õunapuu avaldas oma esimese romaani 1996. aastal. Tema kirjanduslikku loomingut on tõlgitud armeenia, inglise, kreeka, läti, prantsuse, rootsi, saksa, soome, ungari ja vene keelde.
Debüüdi kunstnikuna tegi ta Tartu sügisnäitusel 1977. aastal. Tuntud oma sürrealistlike akvarellidega. Isikunäitused on toimunud Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Itaalias, Prantsusmaal jm.
Ervin Õunapuu on Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Teatriliidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.
Teoseid
muuda- "Olivia", FC Boheem 1996.
- "Eesti gootika", Varrak 1999. ISBN 9985303113
- "Teie mälestuseks, kes iganes te olete ja kus asute", Umara 1999. ISBN 998589507
- "Surmaminejad lasevad tervitada", Umara 2000. ISBN 9985895193
- "Väike palveraamat", Umara 2000. ISBN 9985895150
- "Mõõk", Umara 2002. ISBN 9985895266
- "Sinu teejuht ristiusku", Umara 2003. ISBN 9985895290
- "Eesti gootika II", Umara 2004. ISBN 9985895304
- "Öövöö", Sirp 2004. ISBN 9949108330
- "Meie igapäevane jää" (Eesti gootika III), Varrak 2006. ISBN 9985313283
- "Eesti gootika : lauavestlused" 2010 – tekst, fotod
- "Eesti gootika XX. Jutte ja lugusid aastatest 1997–2017", Varrak 2017
Teatritöö
muudaValik kunstnikutöid teatrilavastustes
- 1994 T. Saarepera / E. Õunapuu “Sannikovi maa armastajad”, Von Krahli Teater
- 1994 T. Saarepera / E. Õunapuu “Kruppi viimane lint”, Von Krahli Teater
- 1995 T. Saarepera / E. Õunapuu “Van Goghíi tundmatud aastad”, ED
- 1995 T. Saarepera / E. Õunapuu “Noa laev”, Rakvere Teater
- 1996 T. Hussar / E. Õunapuu “Immelmanni sõlm”, Von Krahli Teater
- 1998 T. Hussar / E. Õunapuu “Tule minuga lendama”, ED
- 1999 E. Õunapuu “Surm ooperis”, ED
- 2001 R. Eespere, libreto E. Õunapuu “Gurmaanid”, Estonia
- 2005 ADOLF, Pip Utton, adaptatsioon. Lavastus, lavakujundus ja kostüüm. Teater Vanemuine.
- 2007 TOSCA, Giaccomo Puccini, Mikk Mikiveri lavastuse taaslavastus ja lavakujundus. Teater Vanemuine.
- 2010 Kuues maitse (MTÜ R.A.A.A.M), tekst, lavastus, lavakujundus ja kostüüm – Ervin Õunapuu.
- 2012 Pühamatest pühamad, tekst, lavastus, lavakujundus ja kostüüm. Teater Endla[3]
- 2012 "Soolo" tekst ja kujundus Ervin Õunapuu, lavastaja ja näitleja H. Toompere
- 2014 "Mina, Luther", tekst, lavastus, kujundus. Tallinna Kammerteater
- 2015 "Pangalaen", H. Toompere Eesti Draamateatris, kunstnikud Ervin Õunapuu ja Riina Degtjarenko
- 2016 "Onu Aare", H. Toompere Eesti Draamateatris, kunstnik Ervin Õunapuu
- "Vanapagan", (R.A.A.A.M), lavastuse kunstnik E. Õunapuu
- "Kolm õde" Eesti Draamateatris
- 2018 "Jevgeni Onegin" Krasnoyarsk State Opera and Ballet Theatre
Filmid
muuda- 1990 J. Kolberg “See kadunud tee” (kunstnik-lavastaja)
- 1991 J. Kolberg “Mardipäev” (kunstnik-lavastaja)
- 1992 J. Kolberg “Võlausaldajad” (kunstnik-lavastaja)[1]
- 1993 J. Kolberg “Jüri Rumm” (kunstnik-lavastaja)
- 1996 T. Hussar, E. Õunapuu “Linnapea ehk Hirmu põhivormid” (kaasstsenarist, kaasrežissöör ja kunstnik)
- 1996 E. Õunapuu “Kuuskümmend aastat sekundis” (telelavastus; stsenarist, režissöör ja kunstnik)
- 1997 A. Puustusmaa “Süü” (näitleja)
- 1997 E. Õunapuu “Aaria” (stsenarist, režissöör ja kunstnik)
- 1999 E. Õunapuu “Kõrbekuu” (stsenarist ja režissöör)
- 2000 “100 aastat, 100 päeva” (dokumentaalseriaal; kaasstsenarist ja kaasrežissöör)
- 2004 "Lihtsad küsimused" [[2]] (stsenarist, operaator ja režissöör)
- 2010 "Taevavõti" (stsenarist, režissöör, kunstnik, kostüümikunstnik)
- 2015 "Aednik" (stsenarist, režissöör, kunstnik) MATKUR FILM
- 1997 filmis "Süü" ja aastal 2012 esilinastunud filmis "Seenelkäik" oli Ervin Õunapuu näitlejarollis.
Näitustel osalemine
muuda- 1982 “Arteder ë82”, Bilbao
- 1986 “Experimental Art”, Budapest
- 1987 “Bilder für Afrika”, Saarbrücken
- 1988 “The Earth ë88”, Sao Paulo
- 1991 “Art Nürnberg No 6”, Nürnberg
- 1992 “Euralien. Landscape X”, Stockholm
- 1999 The Todmodern Mills Gallery Torontos
- 2000 Galerii Pangloss Pisas
- 2000 “Interstanding”, Tallinn
- 2001 Eesti Suursaatkond Stockholmis
- 2002 Vaal Galerii, Tallinn
Tunnustus
muuda- 1996 Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind
- 1997 Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse III preemia ("Tule minuga lendama", koos Toomas Hussariga)
- 1998 Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind
- 1999 Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse I preemia telenäidendite kategoorias ("Romanss trompetile", koos Toomas Hussariga)
- 1999 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Väike Lilli Noarootsist")
- 1999 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia (võluvalt mitmekülgsete annete, loomingulise kõrgvormi ja jõudluse eest)
- 2001 Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse ergutuspreemia ("Püha perekond")
- 2005 Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia ("Eesti gootika II")
- 2009 Aasta parima kunstniku preemia lavastuse "Toatüdrukud" (Rakvere teatris) kujunduse eest.
- Eesti Teatri Agentuur (2009. aastani Eesti näitemänguagentuur) korraldab näidendivõistlusi, mille preemia on mitmel korral saanud ka Ervin Õunapuu.
- 2015 August Gailiti nimeline novelliauhind – Vikerkaar 2014, nr 1/2, lk 46–58
- 2021 Valgetähe V klassi teenetemärk[4]
Isiklikku
muudaErvin Õunapuul on eksnaisega kaks poega, Joonas Õunapuu tegutseb kujunduskunstnikuna. Abielus Anu Õunapuuga, koos on tehtud ka filmi[5].
Viited
muuda- ↑ Ervin Õunapuu, Eesti Lavastuskunstnike lehel vaadatud 13.12.2016
- ↑ Katedraal iseendas. Ervin Õunapuu (ETV 1994)
- ↑ Ervin Õunapuu tõi Endlas lavale enda kirjutatud näidendi – ERR uudised 5.10.2012
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Küsimusi ristiusu asjus Sirp, 20. veebruar 2004 (vaadatud 26.07.2021)
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ervin Õunapuu |
- Arno Oja, "Ervin Õunapuu teispoolsust kompimas", Arter, 16. september 2000
- Krista Taim, "Ervin Õunapuu: ma keelan selle etenduse igaveseks", Õhtuleht, 29. detsember 2000
- Jaak Urmet, "Ervin Õunapuu on õnnelik", Eesti Päevaleht, 2. august 2003
- Krista Taim, "Ervin Õunapuu jumalaotsingud muutusid kohati õudusfilmiks", Õhtuleht, 6. märts 2004
- Jukko Nooni, "Ervin Õunapuu tegeleb eestlastega", Eesti Päevaleht, 2. aprill 2004
- Ervin Õunapuu: Mõtisklus vabadusest meie ühiskonnas, Eesti Päevaleht, 11. september 2004
- Ervin Õunapuu: ristiusu jumala nimi on häving, Eesti Päevaleht, 26. oktoober 2004
- "Peapiiskop taotleb kriminaalmenetlust Ervin Õunapuu vastu", Postimees, 1. november 2004
- Margus Mikomägi "Pühamast pühamat Ervin Õunapuud kannab maailmavalu" // Maaleht, 28.07.2016
- Hendrik Toompere "Ikka hoogsalt ja kirglikult – minu sõber Ervin" // Postimees, 28.07.2016
- Ervin Õunapuu "Soolo" etendub Broadwayl, 2013 [[3]]
- Fotod Ervin Õunapuu esinemisest Haapsalu raamatukogus [[4]]
- August Gailiti nimeline novelliauhind Ervin Õunapuule [5]
- Katedraal iseendas. Ervin Õunapuu (ETV 1994)
- Andres Laiapea, "Raamat tõelistele eestlastele. Manustada kuni üks lugu päevas", Eesti Ekspress, 26. juuli 2017