Ferenc Liszt

Ferenc Liszt [f'äränts list] (ka Franz Liszt [frants list]; 22. oktoober 1811 Doborján, Ungari kuningriik (tänapäeval Raiding, Austria) – 31. juuli 1886 Bayreuth, Baieri kuningriik) oli Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ja sümfoonilise poeemi loojaks.

Ferenc Liszt
Sünniaeg	22. oktoober 1811 Raiding (Austria keisririik)
Surmaaeg	31. juuli 1886 (74-aastaselt) Bayreuth (Saksa keisririik)
Amet	klassikalise muusika helilooja, helilooja, kirjanik
Abikaasa(d)	Marie d'Agoult
Autogramm

Ferenc Liszt (foto: Félix Nadar)

Liszt Ferenci parafraas Verdi ooperile "Rigoletto". Esitab János Balázs.

Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas (sh Eestis), kus saalid olid alati rahvast täis, et kuulata ta mängu. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas ka klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid.

Elukäik

Liszt sündis Doborjáni külas Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias.

Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn.

Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri.

Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks.

1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas.

1848–1861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikauurimuste tegija.

Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees.

Muusikateosed

Liszt oli viljakas helilooja. Tema karjäär heliloojana järgis otseselt tema professionaalset arengut ja isiklikku elu. Liszt on tuntud eeskätt oma klaverimuusika järgi, kuid ta kirjutas palu ka muudele instrumentidele. Kuna Liszt ise oli väga tehniline klaverivirtuoos, iseloomustavad väga sageli ka tema teoseid kõrged tehnilised nõudmised. Liszt on hästi tuntud kui programmilise muusika helilooja või looja, kes rajab oma muusikalisi ideid tuginedes näiteks luulele või maalile. Liszti tunnustatakse sümfoonilise poeemi rajamise järgi, mille teose viis on üheosaline.

Liszi kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele. Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja. Liszt võttis kasutusele temaatilise ümberkujundamise tehnika, mille meetodi areng oli seotud nii olemasoleva variatsiooni tehnikaga kui ka Richard Wagneri uue juhtmotiivi (Leitmotif) kasutusviisiga.

Klaverimuusika

Liszti suurima ja tuntuima loomingu osa moodustavad tema algupärased klaveri teosed. Liszti põhjalikult läbitöötatud meistriteos, "Années de pèlerinage" ("Palverännaku aastad"), sisaldab vaieldamatult tema kõige väljakutsuvamaid ja sütitavamaid lugusid. See 3-osaline süidi komplekt ulatub Šveitsi Orage (tormi) virtuoossusest Michelangelo ja Raphaeli peene ning kujutlusvõimelise kujutletud teosteni. Années sisaldab mõni Lizti varasemaid ümberkirjutatud heliteoseid; 1. "aasta" taasloob tema varajase tükki, "Album d'un Voyageur"(„Reisija album“), samas kui teine album hõlmab oma algseadistatud laulu transkriptsioone, milles avaldati kord kui "Tre sonetti di Petrarca" ("Kolm Petrarca sonetti"). Liszti teoste enamuse suhtelist tundmatust võidakse seletada koostatud teoste hulga ja tema kompositsioonis esineva tehniliste raskustasemete tõttu.

Liszti klaveriteoseid jaotatakse tavaliselt kahte kategooriasse. Ühel poolt "originaalteosed", ja teiselt poolt "transkriptsioonid", "parafraasid" või "fantaasiad". Esimese kategooria teosed on „Harmonies poétiques et religieuses“ (1833) ja klaverisonaat h-moll (1853). Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad kuuluvad 2. gruppi. Eri juhtudel komponeeris Liszt klaveriseadeid ka oma instrumentaal- ja vokaalteostele. Sellised näited on teise liikumine "Gretcheni" teine (vaatus) osa oma Fausti sümfooniast ja 1. "Mephisto valss" kui ka "Liebesträume nr. 3" ja tema "Buch der Liederi" kaks köidet.

Helilooming

Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate.

• 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos)
• 19 ungari rapsoodiat
  • ungari rapsoodia nr. 4 d-moll
  • ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur
  • ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll
• 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile
  • klaverikontsert nr.1 Es-duur
    • I osa. Allegro maestoso
    • II osa. Adagio
    • III osa. Allegretto Vivace
    • IV osa. Allegro Marciale
  • Klaverikontsert nr. 2 A-duur
    • I osa. Adagio sostenuto assai
    • II osa. Allegro moderato
    • III osa. Allegro deciso
    • IV osa. Allegro animato
• 2 sümfooniat
• u 90 laulu ja romanssi
• kontsertetüüdid
  • kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik"
  • kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel"
• vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid)
• 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele
  • Nr. 3 " La Campanella"
• 12 transtsendentset etüüdi
  • "Mazeppa"
  • "Virvatuled"
  • " Metsik jaht"

Välislingid

• Vapp