Harilik apteegitill
Harilik apteegitill ehk fenkol (Foeniculum vulgare) on sarikaliste sugukonda apteegitilli perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taime on nimetatud ka apteegitilliks[4] ja ristiköömneks.
| Harilik apteegitill | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Sarikalaadsed Apiales |
| Sugukond |
Sarikalised Apiaceae |
| Perekond |
Apteegitill Foeniculum |
| Liik |
Harilik apteegitill |
| Binaarne nimetus | |
|
Foeniculum vulgare Mill., | |
| Sünonüümid | |
| |
Harilik apteegitill on tänapäeval tuntud varsköögivili, ürt ja ravimtaim.
Nomenklatuur, taksonoomia ja süstemaatika
muudaLadinakeelse nimetuse autoriks loetakse šoti päritolu inglise aednikku ja botaanikut Philip Millerit (botaaniline autorilühend Mill.), kes kirjeldas taime 1768 raamatus "Gardeners Dictionary".[5]
Hariliku apteegitilli botaaniline nimetus on Foeniculum vulgare Mill. (vahel ka Foeniculum vulgare Miller).
Harilik apteegitill on sarikalaadsete seltsi sarikaliste sugukonna apteegitilli perekonna taimeliik.
Botaaniline lühikirjeldus
muudaKultuuris on harilik apteegitill kaheaastane taim. Taim võib kasvada 1–2 m kõrguseks.
Vars on apteegitillil harunev ja lehed asetsevad varrel vaheldumisi.
-
Apteegitilli lehed -
Apteegitilli ebamugulad -
Apteegitilli õied -
-
Seemned
Õied on väikesed ja kollast värvi. Viljad silinderjad.[6]
Alamliigid ja varieteedid
muudaEuroopa farmakopöas eristatakse kaht varieteeti: var vulgare ja var dulce, mida nimetatakse vastavalt mõruks ja magusaks ristiköömneks (apteegitilliks) või magusaks ehk vürtsifenkoliks ja köögivilja- ehk salatifenkoliks.[7]
Botaanikud aga jaotavad apteegitilli alamliike ja varieteete järgmiselt:
- Foeniculum vulgare subsp. piperitum (Ucria) Cout.) – kibe apteegitill
- Foeniculum vulgare subsp. vulgare – aed-apteegitill
- Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. azoricum (Mill.)Thell) – salat-apteegitill (sibul-apteegitill, itaalia apteegitill, bolonja apteegitill) (sordid: De Florencia, Orion, Romy)[8]
- Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. dulce (DC.) Batt. et Trab) – magus apteegitill
- Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. panmorium – india apteegitill.
Hariliku apteegitilli genotüübid: FNL-41, FNL-46, RF-101, RF-125, RF-143, RF-178[9], FNL-37, FNL-38, FNL-39, FNL-40, FNL-41, FNL-42, FNL-43, FNL-44, FNL-45, GF 11(C), RF 101 (C), RF 205 (C) jt.
Levik
muudaLooduslikult kasvavad apteegitillid Portugalis, Hispaanias (sh Baleaaridel), Alžeerias, Egiptuses, Liibüas, Marokos, Tuneesias, Afganistanis, Iraanis, Iisraelis, Jordaanias, Liibanonis, Süürias, Türgis, Kaukasuses, Gruusias, Pakistanis, Ukrainas (sh Krimmis), Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Horvaatias, Kreekas (sh Kreetal), Itaalias (sh Sardiinia, Sitsiilia), Montenegros, Prantsusmaal (sh Korsikal).[10]
Kultuuri kasvatatakse Indias, Jaapanis, Lõuna-Aafrikas, USA-s ja ka Eestis.
Saadused
muudaHarilik apteegitill rahvameditsiinis
muudaHariliku apteegitilli lehti, varsi, mugulaid ja vilju on kasutatud pikka aega mitmesuguste haiguslike seisundite korral paljude riikide rahvameditsiinis.
Apteegitillisaadusi on kasutatud kõhuvalu korral, antiemeetikumina, artriidi, vähktõve, väikelaste gaasivalu, konjunktiviidi, kõhukinnisuse, mürgistuste, kõhulahtisuse, palaviku, täiskasvanute gaasivaevuste, maovalu, gastriidi, unetuse, soole ärritussündroomi, neeruvaevuste, diureesi, leukorröa, maksavalude ja suuhaavandite korral, ka menstruatsiooni vereeritust soodustava ainena (emmenagoog) ja lahtistina.[11]
Apteegitilliravimid
muuda
Pikemalt artiklis Apteegitilliravimid- Pikemalt artiklis Apteegitilli viljad
- Pikemalt artiklis Apteegitilli eeterlik õli
Apteegitilliravimid on hariliku apteegitilli alamliikide ja/või apteegitilli osade varieteetide kuivatatud viljad ja neist valmistatud eeterlikud õlid, mida kasutatakse taimesaaduste tervistavatele omadustele toetudes droogina.
Apteegitilli vilju kogutakse küpsemise algul. Ravimitoormeks kogutakse alguses soovitatavalt sarikate keskmises osas olevaid vilju 10–20 päeva varem kui äärmistes osades olevaid vilju ja/või lõigatakse kogu taim. "Viljakobarad" seotakse kokku kimpudeks ja riputatakse varjulisse kohta kuivama. Kui need on kuivanud, siis kolgitakse seemned välja, puhastatakse prahist ja säilitatakse õhukindlalt suletud nõus kuni 2 aastat.[12]
Euroopa farmakopöa eristab mõru apteegitilli kuivatatud vilju (foeniculi amari fructus) ja magusa apteegitilli kuivatatud vilju (foeniculi dulcis fructus).
Samuti eristatakse mõru apteegitilli eeterlikku õli (foeniculi amari aetherolum), mis peab sisaldama vähemalt 4% eeterlikku õli ja magusa apteegitilli eeterlikku õli (foeniculi dulcis aetherolum), mis peab sisaldama vähemalt 2% eeterlikku õli.[7]
Eeterlik õli ja selle preparaadid on vastunäidustatud ülihappese gastriidi korral ja rasedatele. Puhast eeterlikku õli ei tohi anda väikelastele – õli võib põhjustada kõrispasmi ja hingeldamist ja mõjutada kahjulikult väikelapse kesknärvisüsteemi.
Apteegitill kulinaarias
muudaApteegitill on söödav. Seda võib tarvitada värskelt või kulinaarse töötluse ja või kuivatamise järel. Süüakse varsi, lehti, õisi, vilju ja juuri.
Viited
muuda- ↑ Sünonüümid[alaline kõdulink]
- ↑ Umberto Quattrocchi, "CRC World Dictionary of Medicinal and Poisonous Plants: Common Names ...", CRC Press, 2012, lk 1773, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)(inglise keeles)
- ↑ T. K. Lim, "Edible Medicinal And Non-Medicinal Plants: Volume 5, Fruits", 2013, lk 36, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)(inglise keeles)
- ↑ Aive Luigela, Aeg harjuda apteegitilliga, veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)
- ↑ "The gardeners dictionary : containing the best and newest methods of cultivating and improving the kitchen, fruit, flower garden, and nursery, as also for performing the practical parts of agriculture, including the management of vineyards, with the methods of making and preserving wine, according to the present practice of the most skilful vignerons in the several wine countries in Europe, together with directions for propagating and improving, from real practice and experience, all sorts of timber trees", 1768, Biodiversity Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)(inglise keeles)
- ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 364–365, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ 7,0 7,1 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 365, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ "Itaalia apteegitill Aibolit Foeniculum vulgare var. azoricum". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2015. Vaadatud 18. mail 2015.
- ↑ Staffi Grover, ML Jakhar, CP Malik, Genetic Diversity of Different Varieties of Foeniculum vulgare Miller by RAPD Markers, Archives of Applied Science Research, 2011, 3 (5):17–25, veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)(inglise keeles)
- ↑ Sissekanne GRIN-is, veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)(inglise keeles)
- ↑ Shamkant B. Badgujar, Vainav V. Patel, ja Atmaram H. Bandivdekar, Foeniculum vulgare Mill: A Review of Its Botany, Phytochemistry, Pharmacology, Contemporary Application, and Toxicology, BioMed Research International, 2014 väljaanne (2014), Article ID 842674, 3. august 2014, 32 lehte
- ↑ Tatjana Gorbunova, "Seedeelundite haiguste ravimine taimede abil", tõlkinud Kaljo Itra, lk 101–102, ISBN 985 60 705 8
Kirjandus
muuda- An Herb Society of America Fact Sheet An Herb Society of America Fact Sheet Fennel
- Fennel variety & cultivar list
- Rahvameditsiinis ja teadusuuringutes
- Shamkant B. Badgujar, Vainav V. Patel, ja Atmaram H. Bandivdekar, Foeniculum vulgare Mill: A Review of Its Botany, Phytochemistry, Pharmacology, Contemporary Application, and Toxicology, BioMed Research International, 2014 väljaanne (2014), Article ID 842674, 3. august 2014, 32 lehte
- Table 2: Nutrients found in dried fennel (USDA, USA).
- Table 5: Traditional and contemporary applications of Foeniculum vulgare.
- Table 6: Volatile compounds present in essential oil of Foeniculum vulgare.
- Table 8: Details of pharmacological/biological activities reported from Foeniculum vulgare.
- Table 9: Antibacterial, antimycobacterial, antifungal, and antiviral studies carried out on Foeniculum vulgare.
- Meditsiiniliselt olulise taimena -tervistavad väited
- T. K. Lim, "Edible Medicinal And Non-Medicinal Plants: Volume 5, Fruits", 2013, lk 36–58, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.05.2015) (inglise keeles)
- Biokeemiline koostis
- Foeniculum vulgare Mill. ssp. vulgare var. azoricum:
M. Koudela, K. Petříková, Nutritional compositions and yield of sweet fennel cultivars – Foeniculum vulgare Mill. ssp. vulgare var. azoricum (Mill.) Thell, Hort. Sci. (Prague), 35, 2008 (1): 1–6
- Foeniculum vulgare Miller
- European Medicines Agency, ASSESSMENT REPORT ON FOENICULUM VULGARE MILLER, London, 21. veebruar 2008
- Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. dulce (magus apteegitill)
- European Medicines Agency, COMMITTEE ON HERBAL MEDICINAL PRODUCTS,COMMUNITY HERBAL MONOGRAPH ON FOENICULUM VULGARE MILLER SUBSP. VULGARE VAR. DULCE (MILLER) THELLUNG, FRUCTUS, London, 6. august 2007
- Kulinaarias
- Tiiu Väinsaar, Apteegitill teeb õnnelikuks, Maaleht, 7. august 2008
- Pille Hermann, Apteegitill toob leevendust, 12. oktoober 2014
Välislingid
muuda- Harilik apteegitill andmebaasis eElurikkus
