Götiit

Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal.

Götiit
Omadused
Keemiline valem	Fe3+O(OH)
Mineraaliklass	hüdroksiidid
Molekulmass	88,85
Värvus	pruun, kollakas- ja punakaspruun
Tihedus	4,3 g/cm³
Kõvadus	5...5,5
Lõhenevus	täiuslik
Süngoonia	rombiline
Punktigrupp	rombiline dipüramidaalne
Kriips	kollakaspruun
Kaksistumine	tavaliselt ei esine
Läige	teemandiläige
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	kaheteljeline
Optiline märk	negatiivne
Kaksik­murdumine	0,138...0,140
Reljeef	väga kõrge
Pleokroism	kollakais oranžides ja pruunides toonides tugevalt pleokroeeruv
Interferents­värvused	esimest, teist ja kolmandat järku
2V	0...27°
nα	2,260...2,275
nβ	2,393...2,409
nγ	2,398...2,415

Keemiline valem: Fe³⁺O(OH)

Götiit on värvuselt kollakas- või punakaspruun kuni tumepruun. Esineb enamasti muldjate või neerjate agregaatidena, harva väljakujunenud tahkudega prismaliste kristallidena. Kuulub rombilisse süngooniasse. Punktigrupp: 2/m2/m2/m. Kristallidel vertikaalne viirutus. Kõvadus: 5...5,5; erikaal: 4,37; kriipsu värvus: kollakaspruun; teemandiläige. Võib moodustada pseudomorfoose teiste mineraalide, näiteks püriidi järgi, mille murenemissaadus ta ongi.

Götiit koosneb kolmevalentsest rauast (62,85%), hapnikust (36,01%) ja vesinikust (1,13%). Väljendades keemilist koostist oksiidsel kujul, leiame, et götiit on hüdraatunud hematiit – Fe₂O₃ (89,86%), H₂O (10,14%). Võib sisaldada mangaani (kuni 5%).

Götiit on väga tavaline mineraal, ehkki teda peeti kunagi haruldaseks. Moodustub näiteks raua roostetamisel. Looduses moodustub götiit rauda sisaldavate mineraalide oksüdeerumisel. Götiidi neerjad vormid tekivad tema väljasettimisel rauda sisaldavatest kolloidlahustest, moodustades niiviisi rauarikkaid soo- ja allikasetteid. Götiit moodustabki põhilise osa rauamaagist, mida nimetatakse soorauaks.

Götiiti kasutatakse peamiselt rauamaagina.

Götiit võib sarnaneda hematiidiga, kuid on sellest kindlalt eristatav kriipsu värvuse järgi. Limoniit võib samuti götiidiga sarnaneda, kuid on enamasti kollakama värvusega.

Götiidile on antud nimi saksa kirjaniku Johann Wolfgang von Goethe auks, kes oli huvitatud ka mineraloogiast.