Vikipeedia

ChromeOS

(Ümber suunatud leheküljelt Google Chrome OS)

ChromeOS (eelnevalt kirjutatud kui Chrome OS) on Google'i loodud Linuxi-põhine operatsioonisüsteem, mis on mõeldud põhiliselt veebirakendustega töötamiseks.

ChromeOS
Ettevõte/arendaja Google
Programmikeel C, C++
OS-i tootepere UNIXi-laadne
Hetkeseis Aktiivne
Lähtekoodi tüüp Vaba tarkvara
Stabiilne väljalase 131.0.6778.96 / 11.12.2024 Muuda Vikiandmetes
Toetatud platvormid x32 ARM, x86
Tuuma tüüp Monoliitne
Veebisait https://www.google.com/chromebook/chrome-os/

Kasutajaliides on minimalistlikult disainitud ja sisaldab algselt ainult brauserit Google Chrome, failihaldurit ja meediapleierit [1]. ChromeOS on ehitatud avatud lähtekoodiga projekti ChromiumOS baasil, mida saab kompileerida allalaaditud lähtekoodist.[2]

Ajalugu

muuda

Google teatas ChromeOS-ist 7. juulil 2009. Google kirjeldas seda kui operatsioonisüsteemi, kus rakendused ja kasutaja failid kasutavad pilvandmetöötlust. Selline idee oli piisavalt uus, et ajada segadusse kasutajad ja analüütikud ning Google’i kaasasutaja Sergey Brin, kes alguses ei saanud aru, et tema failid ei asu personaalarvutis, vaid on saadaval igale arvutile, kus on kasutusel sama operatsioonisüsteem [3].

19. novembril 2009 andis Google välja ChromeOS-i lähtekoodi projektina ChromiumOS. Nagu ka teiste avatud lähtekoodiga projektide puhul, saavad arendajad ChromiumOS-i koodi ja välja lasta oma versioone. Seevastu ChromeOS-ile pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Erinevalt ChromiumOS-ist uuendatakse ChromeOS automaatselt uueks versiooniks.

Veebruariks 2010 läks Google algselt Linuxi distributsioonilt Ubuntult üle Gentoo Linuxi peale [4].

Riistvara

muuda
  Pikemalt artiklis Chromebook

Sülearvuteid, kus on kasutusel opsüsteem Chrome, kutsutakse chromebookideks. Esimene chromebook oli CR-48, mis jagati testeritele ja arvustajatele 2010 detsembri alguses. Jaemüügi sülearvutid järgnesid mais 2011 koos lauaarvuti disainiga chromeboxid.

Detsembris 2013 teatas LG Electronics, et avalikustab Chrome'il baseeruva lauaarvuti järgmisel, 2014. aasta Consumer Electronics Show'l. Chromebase lauaarvutil on Full HD ISP 1080p 21,5" ekraan, 2 GB muutmälu, 16 GB kõvaketas ja Intel Celeroni protsessor. Samuti on sisseehitatud 1,3-megapiksline veebikaamera ja mikrofon, 5 W kõlarid ning kaasas on klaviatuur ja hiir. LG IT osakonna juht Hyoung-sei Park loodab, et Chromebase'i lauaarvuti leiab kasutust kodudes, koolides, hotellides, kõnekeskustes ja teistes ärides.[5]

Uuendused

muuda

Aprillis 2012 avaldas Google ChromeOS-i kasutajaliidese jaoks esimese uuenduse. Tutvustati riistvaralise kiirendusega haldurit Aura koos tavapärase tegumiribaga. Uuendus ChromeOS-ile tavalise personaalarvuti operatsioonisüsteemi ilme ning muutis ChromeOS-i kasutajatele mugavamaks.[6]

Rakendused

muuda

Google innustab arendajaid looma mitte ainult veebirakendusi, vaid ka pakendatud rakendusi – veebipõhine tarkvara, mis sünkroonib andmed pilve, aga töötab ka ilma netiühenduseta.[7] Selleks on Google välja töötanud platvormi Package App Platform, kuhu kogutakse kõik arendatud rakendused. Enamasti on pakettrakendused loodud HTML5, JavaScripti ja CSS programmeerimiskeeles.[8][9]

Integreeritud meediapleier ja failihaldur

muuda
 
Chrome OS failihaldur (Versioon 32.0.1700.63 beta)

Googel integreeris chromebooki sisse meediapleieri, mis võimaldab kasutajal kuulata ja vaadata multimeedia faile ilma internetiühenduseta.[10] ChromeOS sisaldab ka failihaldurit, mis sarnaneb teiste operatsioonisüsteemide omadega. Failihaldur võimaldab kuvada kaustu ja neis sisalduvaid faile, mis asuvad arvutis või välisel andmekandjal. Failide haldamiseks saab kasutada ka selliseid veebirakendusi nagu QuickOffice.[11]

Disain

muuda

Projekti alguses jagas Google palju selgitusi ChromeOS-i lõpliku disaini eesmärkidest ja suunast. Samas ei ole ettevõte paljusid tehnilisi funktsioone veel kasutusele võtnud ja uuendamine toimub tihti.[12]

Kasutajaliides

muuda

Üheks ChromeOS kasutajaliidese disaini eesmärgiks oli ühendada standard veebilehed ja rakendused üheks paneelide süsteemiks. ChromeOS pakub võimalust luua tegumiribale Chrome App Launcher. See on eraldi saareke, mis kuvab paigaldatud veebirakendused mugavalt ühte paika. Avatud rakendus töötab iseseisvas aknas ja on nähtaval ka tegumiribal. Paneelide eesmärk on võimaldada multitegumtööd lahtiolevast rakendusest lahkumata. Kasutaja saab näiteks muusikaesitust kontrollida ja sõbraga vestelda ja samal ajal videot vaadata või põhivaates pikka dokumenti lugeda.

Paneelid on alati pealmised ega seostu kindla aknaga. Uued paneelid avanevad olemasolevatest vasakul. Neid saab minimeerida-maksimeerida, kui tiitliribal klõpsata. Minimeeritud kujul näeb tiitliribast ainult paari pikslit. Kui hiirekursor on ekraani allääres, libisevad ikoonitud näidikud üles ja näitavad oma tiitliribal olevat teksti.[13]

Arhitektuur

muuda

Esialgsetes ChromiumOS disaini dokumentides kirjeldas Google kolme korruse arhitektuuri: püsivara, brauseri- ja aknahaldur ning süsteemi tasemel tarkvara ja userland teenus.[14]

  • Püsivara aitab kaasa kiirele käivitumisajale kuna ei kontrolli riistvara, mida ei kasutata enam tavalistes arvutites või netbookides.
  • Süsteemi tasemel tarkvara on Linuxi kernel, mis on paigaldatud, et parandada käivitumisjõudlust. Userland teenus on kärbitud põhialustest, et toimiks teenuste paralleelne käivitus ja töö taastamine pärast kokkujooksmist.
  • Brauseri- ja aknahaldur tegeleb kasutaja suhtlemist mitme aknaga.

Riistvara tugi

muuda

ChromeOS on algselt mõeldud sekundaarseadmetele nagu netbookidele ja mitte kasutaja esmasele seadmele. Operatsioonisüsteem töötab riistvaral, mis kasutab x32 ARM või x86 protsessorit. Google soovib, et partnerid kasutaksid süsteemides pooljuhtkettaid jõudluse ja töökindluse eesmärgil.[15] Novembris 2009 väitis Matthew Papakipos, insener ChromeOS-i projektis, et ChromeOS saab hakkama ühe kuuekümnendikuga sellest kettaruumist, mida vajab Windows 7.[16]

Käsuprotsessori juurdepääs

muuda

ChromeOS sisaldab Chrome Shell e crosh, mis võimaldab minimaalseid funktsioone nagu ping ja SHH, kuid mitte Bashi-sarnaseid käsuprotsessori võimalusi.
Arendajarežiimis on võimalus avada täisfunktsionaalne Bash käsuprotsessor virtuaalse terminali kaudu.[17]

Platvormi kanalid ja uuendused

muuda

ChromeOS kasutab sama platvormi süsteemi nagu Google Chrome: Stabiilne, Beta ja Arendaja (nn "Dev" kanal). Stabiiline kanal saab uuendusi funktsioonidele ja vigadele pärast seda, kui uuendusi on tõhusalt kasutatud Beta kanalis. Beta kanalit uuendatakse umbes kord kuus stabiilsete ja täielike funktsioonidega, mis on kasutatud Arendaja kanalis. Arendaja kanal on ideede testimise koht ja mõnikord võib see olla väga ebastabiilne.[18][19]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Vincent Chang. "Five reasons to buy a Chromebook". CNET. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. november 2013.
  2. ↑ Caesar Sengupta. "Releasing the Chromium OS open source project". Google Blog.
  3. ↑ Claire Cain Miller. "For Google, the Browser Does It All". New York Times.
  4. ↑ Steven J. Vaughan-Nichols. "The secret origins of Google's Chrome OS". ZDNet.
  5. ↑ Dara Kerr. "Chromebase: LG's all-in-one desktop that runs Chrome OS". CNET.
  6. ↑ Frederic Lardinois. "Google's Chrome OS Will Soon Look More Like Windows Than A Browser". TechCrunch.
  7. ↑ Lauri Jürisoo. "Kas Windowsi on enam vajagi? Google'i tasuta netipõhine opsüsteem võtab arvutid üle!". Forte. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2013.
  8. ↑ "What Are Chrome Apps?". Chrome Developer. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2014.
  9. ↑ Ted Samson. "Google entices Chrome OS developers with prospect of native-like apps". InfoWorld.
  10. ↑ Cade Metz. "Google morphs Chrome OS into netbook thin client". The Register.
  11. ↑ Seth Rosenblatt. "Chrome OS goes offline, gets file manager". CNET. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2013.
  12. ↑ "Chromium OS". Chromium.
  13. ↑ "Milline Chrome OS hakkab välja nägema?". Forte. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2013.
  14. ↑ "Security Overview". Chromium. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2010.
  15. ↑ "High-Level Developer FAQ". Chromium. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2015.
  16. ↑ Lucas Mearian. "Google Chrome OS will not support hard-disk drives". ComputerWorld. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. november 2009.
  17. ↑ "Poking around your Chrome OS Device". Chromium. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2013.
  18. ↑ Mark Larson. "Google Chrome Release Channels".
  19. ↑ Mark Larson. "Dev update: New WebKit version, new features, and a new Dev channel". Chromium Blog.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=ChromeOS&oldid=6627488"
  NODES
html5 1
Intern 1
Javascript 1
OOP 9
os 52
web 1