Gummigutt (ladina keeles gummi resina guttae, inglise keeles gamboge) on naistepunaliste sugukonda kuuluvate gartsiiniate (Garcinia) piimmahlast saadav kummivaik, samuti sellest tehtud safran- kuni sinepkollane orgaaniline värvipigment. Sõna guta pärineb algselt malai keelest[2], eesti keelde on sõna tulnud ladina keele või saksa keele vahendusel.

Värvipigment gummigutt
Garcinia morella. Ravimtaimeraamatu illustratsioon, 1883-1914[1]

Gummigutt kannab värvainete indeksis tähist NY 24 (Natural Yellow 24)[3].

Sõnavara

muuda

Vanemas eestikeelses kunsti- ja tehnikakirjanduses on kasutusel olnud vorm gummigutti. Praegused leksikonid eelistavad vormi gummigutt[4][5]. Kunsti- ja harrastustarvete müüjad on tänapäeval oma tootenimekirjades sageli kasutanud värvi või värvuse nimena gummiguti ingliskeelset nimetust gamboge[6].

Eesti keeles pole pigmendi nimest tuletatud värvuse nimetust.

Saamine

muuda

Värvainet saadakse Kambodžas, Lõuna-Indias, Sri Lankal ja Borneol kasvavate gartsiiniate, nagu Hanbury gartsiinia (Garcinia hanburyi), gummigutipuu (Garcinia gummi-gutta) ja gutagartsiinia (Garcinia morella) piimmahlast.

Gartsiiniate koorde tehakse sisselõiked ja väljavoolanud piimmahl, kui see on kummitaolise vaigu pisarateks tardunud, kogutakse kokku. Toorsaadus sisaldab 70–80% kollast värvainet ja 20–30% läbipaistvat vesilahustuvat kummit.

Omadused

muuda
Gummiguttikollane
Värvi koordinaadid
Hex kood #e49b0f
sRGBB  (rgb) (228, 155, 15)
CMYKH   (c, m, y, k) (0, 35, 94, 6)
HSV       (h, s, v) (39°, 93%, 89%)
Allikas ISCC–NBS Strong orange yellow
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]

Värvivateks komponentideks on ksantoonide ja hüdroksantoonide hulka kuuluvad aromaatsed orgaanilised ühendid[7].

Gummigutt annab küllastunud tumekollase värvitooni, kuid on läbipaistev pigment ja seega vaid laseeriva värvina kasutatav. Pigment pole valguskindel ja pleegib kergesti. Tänapäeval leiab rohkem kasutust akvarellides, kusjuures seda soovitatakse kasutada vaid raamatute koloreerimiseks ja muudel objektidel, mis pole valgusele pidevalt eksponeeritud[3].

Aluselises keskkonnas muutub värvuselt oranžiks. Seetõttu ei sobi aluseliste pigmentidega ega ka pliivalgega[7].

Värv on mürgine, üle 7 grammi värvi allaneelamine põhjustab mürgistuse. Artikkel 1905. aasta Teataja lisalehes tutvustab uusi värvide kasutuse standarde, kus koos arseeni, vaske, pliid jm sisaldavate värvidega keelatakse gummiguti kasutamine toiduga kokku puutuvate esemete värvimiseks[8].

Kasutamine

muuda

Värvipigmendina

muuda

Hiinas ja Jaapanis on gummigutist tehtud värvi kasutatud juba alates 8. sajandist[9].

Alates 17. sajandist on Euroopas seda kasutatud õli- ja akvarellvärvides, kuid kasutus on vähe dokumenteeritud ja seega halvasti jälgitav. Uurija H. Kühn tuvastas gummiguti kasutamise õlivärvis Rembrandti 1641. aastal valminud maalil "Saskia van Uylenburgh Florana"[7].

Gummigutist ja Preisi sinisest segatud rohelist värvi tuntakse Hookeri rohelise nime all, selle leiutas 19. sajandi algul roheluse nüansside edasiandmiseks kunstnik William Hooker (1779–1832), kes illustreeris Kuningliku Aiandusseltsi väljaandeid[10]. Tänapäeva on mõlemad komponendid asendatud stabiilsemate sünteetiliste pigmentidega[11].

Aluspinna ettevalmistamiseks kullalehega kuldamisel tisleritöös on soojatoonilise krundina kasutatud nii gummigutti kui ka draakoniverd mitmesuguste orgaaniliste lakkidega ja piiritusega segatult[12].

20. sajandil on gummigutti akvarellvärvina kasutatud näiteks topograafiliste kaartide koloreerimiseks[13].

Ravimina

muuda

Gummigutt on Ravimiameti poolt määratletud ravimina[15].

Kaalu langetada soovivad inimesed kasutavad gummigutti sisaldavaid preparaate ainevahetuse kiirendamiseks ja näljatunde vähendamiseks[16].

Viited

muuda
  1. https://www.flickr.com/photos/biodivlibrary/8231755755
  2. https://www.littre.org/definition/gomme-gutte
  3. 3,0 3,1 http://www.artiscreation.com/yellow.html#ny24
  4. http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=gummigutt&F=M
  5. Kunstileksikon. Tallinn, 2001
  6. https://www.galeriig.ee/mod_shop_9edda0fd4d983bf975935cfd492fd50b_Akvarellvrv-Van-Gogh-kvetis-kvett_est
  7. 7,0 7,1 7,2 https://colourlex.com/project/gamboge/
  8. Töö : Teataja lisaleht. 21. mai 1905
  9. J. Winter. Gamboge. - Artists’ Pigments. A Handbook of Their History and Characteristics, Vol. 3: FitzHugh, E.W. (Ed.) Oxford University Press 1997, lk 143–155
  10. Hooker’s Green matisse.com.au
  11. Hues or Mixed Colors of Historical Origin
  12. J. Jaanus. Maaleri kool. Jurjev, M. Tõnisson, 1894, lk 137
  13. Eesti Mets, nr 9, 1926. lk 195
  14. J.Gould. The birds of Europe. London, 1837
  15. Ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekiri Ravimiamet
  16. "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2019. Vaadatud 13. aprill 2019.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda
  NODES
OOP 4
os 2
web 1