Ajuripats
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2013) |
Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.[1][2][3][4]
Ajuripatsi anatoomiline terminoloogia pole seni veel lõpuni kooskõlastatud.[5]
Ajuripatsi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel
muudaMadudel
muudaEnamikul tänapäevastel madudel koosneb elund hüpofüüsi eessagarast, mis areneb ajuripatsitaskust, hüpofüüsi kesksagarast (osadel) ja vaheajust väljuvast hüpofüüsi tagasagarast.
Imetajatel
muudaInimestel
muudaMorfoloogia
muudaAjuripats inimesel[1][2] (naistel harilikult suurem):
- kaal:0,5–0,65 g
- pikkus: kuni 10 mm
- laius: 12–15 mm
- kõrgus: 5 mm.
Anatoomia ja füsioloogia
muudaAjuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast:
- hüpofüüsi eessagar e adenohüpofüüs (adenohypophysis)[6]
- hüpofüüsi tagasagar (neurohypophysis), eritab oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni
- hüpofüüsi kesksagar (intermediate hypophysis) ( inimestel, kaladel, roomajatel jt).
Eessagar
muuda
Pikemalt artiklis Adenohüpofüüs
Ajuripatsi eessagar ehk adenohüpofüüs (eessagar koos vaheosaga) eritab folliikuleid stimuleerivat hormooni, lutropiini, türeotropiini, kortikotropiini, prolaktiini, kasvuhormooni ja beetaendorfiini;[4][6]
Tagasagar
muuda- Pikemalt artiklis Ajuripatsi tagasagar
Ajuripatsi tagasagar ehk neurohüpofüüs (tagasagar koos ajuripatsi varrega), eritab oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni.[4]
Kesksagar
muuda- Pikemalt artiklis Ajuripatsi kesksagar
Ajuripatsi kesksagaraks nimetatakse ajuripatsi eessagara osa, mis külgneb tagasagaraga. See eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini.[7]
Ajuripats ja sisesekretoorsed näärmed
muudaAjuripats kuulub sisesekretoorsete näärmete süsteemi, mille ülesandeks on bioloogiliselt aktiivsete ainete (näit hormoonide) komplekteerimine ja ringlus. Ajuripats talitleb koos käbikeha, kilpnäärmete, kõrvalkilpnäärmete, tüümuse, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsete saarte, neerupealiste ja sugunäärmete endokriinsete osadega ning reguleerib nende talitlust.[4]
Ajuripatsi neuro-hormonaalne roll
muudaAjuripats nõristab hormoone, mis reguleerivad nii organismi vee ja temperatuuri homöostaasi ja vererõhku kui kakilpnäärmete, kasvu, suguelundite, raseduse ning sünnituse ja piimanäärmete, aga ka valuretseptorite tööd.
Ajuripats sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.
Ajaloolist
muudaKooskõlas Aristotelese kirjeldustega elundi füsioloogiliste ülesannete kohta nimetas elundi ajuripatsiks Andreas Vesalius (glans pituitaria excipiens).[8]
1778. andis Samuel Thomas von Sömmering (1755–1830) elundile nimeks hypophysis cerebri (Dissertatio de basi encephali et originibus nervorum cranio egredientum libri quingue).[9]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti nõukogude entsüklopeedia, 1975.
- ↑ 2,0 2,1 Meditsiinisõnastik, lk 281, 2004.
- ↑ [1]
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Roosalu 2010:142-143
- ↑ Terence R. Anthoney, Neuroanatomy and the Neurologic Exam: A Thesaurus of Synonyms, Similar-Sounding, Non-synonyms, and Terms of Variable Meaning, lk 270–280, 1994, CRC Press (vaadatud 27.04.2014) (inglise keeles)
- ↑ 6,0 6,1 Gray, 1918
- ↑ Roosalu 2010:143
- ↑ Arun Paul Amar, Martin H. Weiss, Pituitary anatomy and physiology, Neurosurg Clin N Am 13 (2003) 11–23 (vaadatud 27.04.2014) (inglise keeles)
- ↑ V.C. Medvei, The History of Clinical Endocrinology: A Comprehensive Account of Endocrinology from earliest times to the present day, lk 96, 1993, The Parthenon Publishing Group (vaadatud 27.04.2014) (inglise keeles)
Kirjandus
muuda- Henry Gray. Anatomy of the human body , V. peatükk Angiology, Philadelphia: Lea & Febiger, 1918, ISBN 1-58734-102-6. Bartleby.com, 2000. http://www.bartleby.com/107/,Bartleby raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)
- S. Nussey, S. Whitehead. Endocrinology An Integrated Approach, Bookshelf ID: NBK22PMID 20821847, Oxford: BIOS Scientific Publishers; 2001, ISBN 1-85996-252-1, 7. peatükk, The pituitary gland (vaadatud 28.05.2013) (inglise keeles)
- "Meditsiinisõnastik". Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Trapido Laine. 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.
- Roosalu, Meeli. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid
muuda- Hypothalamo-Pituitary Disorders (vaadatud 16.03.2014) (inglise keeles)
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A11.1.00.001: Hypophysis. Hüpofüüs
- Weber G, Heitz PU, Pliess G.. Hyperplasia of growth hormone-producing cells in the hypophysis in psoriasis. Study of 10 patients. Lühikokkuvõte., Hautarzt. 1986 august;37(8):458-62. (vaadatud 8.01.2015) (inglise keeles)