Haapsalu jaamahoone
Haapsalu jaamahoone on ajalooline jaamahoone endises Haapsalu raudteejaamas Läänemaal Haapsalus. Hoone on kultuurimälestis.
Ajalugu
muudaHaapsalu historitsistliku raudteejaama projekteeris 1904. aastal arhitekt Karl Wehrheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksal pidi tulema kogu liini suursuguseim, see rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaamale kohaselt. Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad vaksal, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ning neid ühendav katusealune. Lisaks kuuluvad jaama paljud abiehitised: pagasiait, platvormiga kaubaladu, veetorn, depoo, vedurite pöördsild, raudteelaste elamud ja muud väiksemad abihooned.
Jaamahoone on renoveeritud ja suhteliselt autentsena säilinud tänaseni. Hoones tegutsevad Eesti Raudteemuuseum ja Haapsalu bussijaam.[1]
Arhitektuur
muudaHaapsalu jaamahoone on mitmeosaline hoonekompleks, mis koosneb vaksalist, Imperaatoripaviljonist ja neid ühendavast suurte kaarakendega galeriist. Kogu ansambli seob funktsionaalseks tervikuks pikkuse poolest kuulus 216 m pikkune ooteplatvorm, mis tervikuna on kaetud katusega.
Vaksali arhitektuuris tõuseb esile risaliidina eenduv kellatorniga kivimaht, mille peasissekäik viib läbi hoone ulatuvasse üldisse ootesaali. Telliskivist peakorpuse esinduslikkust toonitab uusrenessanslik kellaga frontoon, samuti metallist sepisvõred katusel ja tornitipus. Stukklaega ja originaalkassaluukidega üldootesaalist jäävad mõlemale poole sümmeetrilised puidust majatiivad. Lõunatiivas asus katusest välja kasvava valguslaternaga ootesaal III klassi reisijatele koos puhvetiga, ootesaalist aga pääses jaamaülema kabinetti, ametnike kontoritesse, telegrafisti ruumi ning sandarmi valvetuppa. Põhjapoolne tiib majutas omaette tube daamidele, puhvetitega I–II klassi ootesaali ja kööki.
Imperaatoripaviljon oli mõeldud kasutamiseks üksnes keisrile või tema perekonnaliikmetele nende vastuvõtul ja ärasaatmisel. Teadaolevalt keiser ise keisririigi tosina järelejäänud aasta kestel rongiga Haapsallu siiski ei jõudnud, küll aga toimetasid erirongid Haapsallu leisriperekonna teisi liikmeid.[2][3]
Asukoht
muudaJaamahoone asub Haapsalu linna lääneserval aadressil Raudtee 2.
Kultuurimälestised
muudaKultuurimälestiseks (nr 15396) tunnistas hoone ühes abiehitistega kultuuriminister 30. märtsil 1998.[4][5]
Vaata ka
muuda
Viited
muuda- ↑ "Eesti Raudteemuuseum". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. märts 2013. Vaadatud 17. juuni 2015.
- ↑ 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring
- ↑ "Pretensioonikas kuurortraudtee" Estonica
- ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine – Riigi Teataja
- ↑ 15396 Haapsalu raudteejaama peahoone perroonidega • Mälestised • Kultuurimälestiste riiklik register
Välislingid
muuda- Haapsalu jaamahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
- "Vaksalihoonet ei lasta laguneda". EPL 25. juuli 1996
- "Haapsalu jaamahoone ärkas uuele elule, Ainulaadne raudteemuuseum tahab korraldada dresiinide võidusõite". Postimees 11. juuli 1997
- "Haapsalu raudteemuuseum saab omanimelise fondi". EPL 8. november 2000