Halloween
|
See artikkel räägib üldmõistest; filmi kohta vaata artiklit Halloween (film). |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Halloween (lühenenud kuju ingliskeelsest nimetusest All Hallows' Eve, 'kõigi pühakute õhtu') on läänekristliku pühakutepäeva (1. november) eelõhtul 31. oktoobril tähistatav kalendritähtpäev. Ajaloolaste arvates on selle juured tõenäoliselt paganlikes ja keldi rituaalides. Halloween on eriti populaarne Põhja-Ameerikas. Halloween'i jooksmine ehk trick-or-treating toimub 31. oktoobril.
Mõiste päritolu
muuda
Kuigi sõna halloween on kristliku algupäraga, arvatakse pühal endal olevat paganlikud juured.[1] Ajaloolane Nicholas Rogers märgib, et "mõned folkloristid arvavad seda tulenevat Rooma puuviljade ja seemnete jumalanna Pomona pidustustest või surnutepühast Parentalia, kuid tüüpilisemalt seostatakse seda keldi Samhaini festivaliga, mille nimi tuleb vana-iiri keelest ja tähendab 'suve lõppu'."[1]
Ajalugu
muudaHalloween on väljarändajate (iirlaste ja šotlaste) poolt 19. sajandil Põhja-Ameerikasse viidud tähtpäev.[2] Seal see kommertsialiseerus ja jõudis ringiga tagasi Euroopasse Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern.
Kõrvitsalaternaid hakati tegema Ameerikas, sest kõrvits on Ameerika päritolu taim ja varem neid Euroopas ei tuntud. Iirimaal ja Šotimaal uuristatakse samuti köögivilja sisse koledaid nägusid ja pannakse sinna kas söetükk või küünal sisse, aga seal tehti seda kaalikaga.[2] Laterna valmistamise komme ise on pärit 18. sajandist, mil Iirimaal hakkas levima komme tuua Samhaini ühislõkkelt koju süsi õõnestatud naeri sees.
Juurviljalaterna valmistamise komme viitab iiri rahvajutule Ihnuskoi Jackist (Stingy Jack), keda jumal tema pattude pärast ei võtnud paradiisi ja lepingu tõttu kuradiga ei saanud kurat võtta Jacki ka põrgusse. Jack pidi kondama mööda maad, valgustades oma teed kaalikast või naerist õõnestatud laternas hõõguvate sütega, mis kurat talle põrgust järgi viskas.
Sellest legendist inspiratsiooni saanud iirlased ja šotlased hakkasid pimedal ajal oma kodudest eemale peletama Ihnuskoi Jacki ja teisi ringi kondavaid kurje vaime uste juurde või akende peale asetatud juurviljalaternatega, mille sisse olid lõigatud hirmsad näod.[3]
Kombed
muudaTähtpäeva kaasneb komme kostümeeritult ringi käia. Kostüümide kandmine aitab varjata end nende halbade vaimude eest, mis võib olla sel ajal ringi liikuda.[2]
Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm?", inglise keeles "Trick or treat?" Triki (trick) all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta komme või raha. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada.
Pärast halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt. Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise grimm (make-up).
Firmapidudel on halloween samuti aktuaalne – enamasti tehakse kostüümi- või teemaõhtuid.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Nicholas Rogers(2002). "Samhain and the Celtic Origins of Halloween". Halloween: From Pagan Ritual to Party Night, lk. 11–21. New York: Oxford Univ. Press. ISBN 0-19-516896-8.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 ERR (31. oktoober 2024). "Sotsioloog: Halloweeni tähistamine annab julguse oma hirmudele vastu seista". ERR. Vaadatud 31. oktoobril 2024.
- ↑ Kõik, mida sa pead teadma Halloweenist!
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Halloween |
- Halloween'i ajalugu, History Channel.
- Oxfordi vihik
- Halloween - 31. oktoober, BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas