Harald Lepik

Harald Lepik (19. mai 1926 Saarnakõrve küla, Triigi vald, Harjumaa – 22. mai 1976 Tallinn) oli eesti tõlkija, kes vahendas eesti keelde soome- ja venekeelset kirjandust.

Õppinud aastatel 1934–1940 Mustla algkoolis ja 1940–1945 Paide Keskkoolis, jätkas ta haridusteed Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse erialal 1945–1950. Seejärel töötas Lepik aastatel 1950–1955 toimetajana Eesti Riiklikus Kirjastuses ning hiljem surmani vabakutselise tõlkijana. Harald Lepik võeti vastu Eesti Kirjanike Liitu aastal 1965.

Looming

Harald Lepik on uurinud eesti-vene kirjandussuhteid, avaldanud kirjutisi eesti kirjandusloo ja uudiskirjanduse kohta ning tõlkekriitikat. Lepik oli keskendunud eeskätt soome kirjandusele (postuumselt on ilmunud kogumik "Soome lühiproosat Harald Lepiku eestinduses", 1977), kuid on tõlkinud ka karjala eripäraga kirjandust ning vene tuntud kirjanike loomingut.

Isiklikku

Harald Lepiku poeg on operaator ja režissöör Tõnis Lepik.

Kirjandus

• Oskar Kuningas, "Mälestusi Harald Lepikust" – Keel ja Kirjandus 1986, nr 5, lk 302–303
• Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 283, artikli autor Ants Haljamaa

Välislingid

• Endel Mallene. "Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee." [1] Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus (SURI)/ Arhiiv