Hasso Krull

Hasso Krull (sündinud 31. jaanuaril 1964) on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija.

Hasso Krull 2024. aastal

Hariduskäik

Ta lõpetas 1981. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja õppis aastatel 1981–1985 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alates 1990 on ta väikeste vaheaegadega õpetanud Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooriat. Ise lõpetas ta sama õppeasutuse samal erialal 1993.

1998. aastal kaitses Krull Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritöö "Jacques Lacani psühhoanalüütilise teooria võtmemõisted: tõlkeprobleemid ja rakendus".

Alates 1989. aastast on Krull Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta oli Wellesto liige.

Looming

Hasso Krull 2010. aastal rääkimas Põhja-Ameerika indiaanlaste antropoloogiast Otepää külje all Ketta talus Tartu NAK-i seminaril "Lätete pääl"

Hasso Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastišše, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. Aastal 1993 ilmus "Luuletused 1987–1991" (vahepeal ilmumata jäänud kogudest tehtud valik) ning 1995 samast perioodist pärit "Swinburne", mis esindavad radikaalset keeleluulet. Raamatule "Luuletused 1987–1991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukaimaks raamatuks. "Kaalud" (1997) koosneb Toomas Kalve fotode kõrvale tehtud luulevormis märkmetest ja "Jazz" (1999) pühendusluuletustest džässmuusikutele. Seejärel on Krull taas muutnud suunda, pöördudes lihtsama väljenduslaadi poole. 2001 ilmunud "Kornukoopia" sisaldab sada luuletust eri teemadel, "milles autor vaatleb väga tähelepanelikult oma lähemat ümbrust. Ümbritseva kirjeldamise kõrval sisaldab luule ka filosoofilisi tähelepanekuid ning jätkuvat huvi keele väljendusvõimaluste vastu". Aastal 2003 süvenes Krull mütoloogilisse ja folkloorsesse maailma, mille tulemusena valmib eepos "Meeter ja Demeeter", mis põimib eri rahvaste veeuputuse-müüte ja loomislugusid. Luulekogu "Talv" (2006) tuli tagasi isiklikuma laadi juurde, mida jätkasid sümmeetrilise ehitusega sarjad "Neli korda neli" (2009) "Veel ju vist" (2012) ja "Kandsime redelit kaasas" (2017). Mütoloogiline teema ilmub aga taas eepilises luuleteoses "Kui kivid olid veel pehmed" (2014). Selle esimene osa keskendub eesti loomislugudele, mille peategelaseks on trikster. Teine osa jutustab nõiakssaamise loo, kus on kõrvuti kasutatud eesti ja nganassaani pärimust. Samuti eepilise koega "Euroopa" (2018) lähtub kreeka mütoloogiast, kuid läheb siis üle liivi ja Põhja-Ameerika müütilisele ainele. Krulli sõnul on ta selles raamatus sõnastanud mõned "hirmud, lootused ja ebalused, mis puudutavad Euroopa saatust".

2020 ilmus Hasso Krullil proosaluuletuste kogu "Tänapäeva askees", mis sisaldab nelikümmend märksõna tähestikulises järjekorras. Autori sõnul on tegemist poeetilise käsiraamatuga, et aidata tänapäeva probleeme askeetlikult lahendada. Kriitikas on seda käsitletud kui programmilist teksti, kus "ometi ei öelda midagi lõplikku".

Oma kirjanduslikke arusaamu ja maailmanägemist on ta selgitanud arvukates esseedes ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996), "Millimallikas" (2000), "Paljusus ja ainulisus" (2009), "Mõistatuse sild" (2016), "Imelihtne tulevik" (2020) ja "Nimetu kogukond" (2022). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga, koondades oma tähelepanekud triksteri kuju ümber. Müütidele keskendub ka "Jumalanna pesa" (2012), kus on vaatluse all läänemeresoome loomislaul ja selle seosed teiste mütoloogiatega.

2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 2000–2012. Teine köide "Muna" sisaldab luulesarju ajavahemikust 1987–2012, mõned neist varem tervikuna avaldamata ("Osa / tervik" 1987–89, "Kaksikkirved" 1990). 2015 avaldati faksiimilena esikkogu "Mustvalge" koos varasema, seni ilmumata versiooniga 1984. aastast. Tekstile on lisatud autori saatesõna ja meenutused Peeter Lauritsalt, kes käsikirja illustreeris.

Hasso Krull on tõlkinud teoreetilisi töid prantsuse, inglise ja saksa keelest (Jacques Derrida, Michel Foucault, Paul Virilio, Julia Kristeva, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, Pierre Bourdieu, Slavoj Žižek, Ernesto Laclau, Walter Benjamin, Philippe Descola, Byung-Chul Han) ning luulet prantsuse (André Breton, René Char, Francis Ponge, Bernard Noël, Edmond Jabès, Jacques Roubaud, Mohammed Dib, Amina Said, Tahar Ben Jelloun), inglise (Sylvia Plath, Frank O'Hara, Rita Dove, Michael Ondaatje, Nissim Ezekiel, Kamala Das, Sujata Bhatt, Allen Ginsberg, Charles Bernstein, John Berryman, Wallace Stevens, William Carlos Williams, John Ashbery, Charles Bukowski), hollandi (Cees Nooteboom, Hans van de Waarsenburg, Arjen Duinker, Diana Ozon), soome (Pentti Saarikoski, Caj Westerberg, Tomi Kontio, Jouni Tossavainen, Tapani Kinnunen, Saila Susiluoto), rootsi (Claes Andersson), saksa (Michael Augustin, Caroline Hartge), võro (Kauksi Ülle), seto (Anne Vabarna), hispaania (Pablo Neruda, Octavio Paz, Carlos López Degregori) ja portugali keelest (Carlos Drummond de Andrade, João Cabral de Melo Neto).

1986–1996 osales Hasso Krull kunstirühmituse Rühm T tegevuses, kirjutades manifeste ja poeetilisi tekste ning tehes ajuti kaasa performansites.

Hasso Krull on kirjutanud libreto Monika Mattieseni lühiooperile "DMeeter" (2009) ja teinud koostööd paljude heliloojatega (Märt-Matis Lill, Mirjam Tally, Malle Maltis, Ülo Krigul, Maarja Nuut, Hendrik Kaljujärv).

2001. aastal asutas Krull koos Kalju Kruusaga tõlkeluulele keskendunud internetiajakirja Ninniku.

2013 ilmus Hasso Krulli ja Carolina Pihelgase koostatud luuleantoloogia "Ma olen Jüri Üdi: valik üdiluuletusi 1974–1990", ja 2015 nende koostatud radikaaltõlgete kogu "Marie Underi "Sonetid": viiskümmend tänapäeva luuletajat kõneleb Marie Underiga".

Hasso Krulli luulet on tõlgitud soome, inglise, saksa, prantsuse, rootsi, hollandi, heebrea, hindi, araabia, mandariini, läti, vene, udmurdi, mari, ungari, võru, sloveeni, galeegi, katalaani, šoti, hispaania, gaeli ja baski keelde.

Raamatud

Luule

• 1986 "Mustvalge"
• 1988 "Pihlakate meri"
• 1993 "Luuletused 1987–1991"
• 1995 "Swinburne"
• 1997 "Kaalud"
• 1999 "Jazz"
• 2001 "Kornukoopia: sada luuletust"
• 2004 "Meeter ja Demeeter"
• 2006 "Talv"
• 2009 "Neli korda neli"
• 2012 "Veel ju vist"
• 2014 "Muna. Tekstid 1987–2012"
• 2014 "Kui kivid olid veel pehmed"
• 2015 "Mustvalge" (faksiimile ja varasem käsikiri)
• 2017 "Kandsime redelit kaasas"
• 2018 "Euroopa"
• 2020 "Tänapäeva askees"
• 2021 "Ava"
• 2023 "Sulalumi"

Esseekogud

• 1996 "Katkestuse kultuur"
• 2000 "Millimallikas"
• 2006 "Loomise mõnu ja kiri"
• 2009 "Paljusus ja ainulisus"
• 2012 "Jumalanna pesa"
• 2014 "Pesa. Tekstid 2000–2012"
• 2016 "Mõistatuse sild"
• 2020 "Imelihtne tulevik"
• 2022 "Nimetu kogukond"

Tõlked

• 1993 Georges Bataille. "Madame Edwarda" ja "Silma lugu"
• 1995 Jacques Derrida. "Positsioonid"
• 1995 Paul Valéry. "Härra Teste"
• 1997 Jean Cocteau. "Oopium: mürgi mõju lahtumise päevik; Ingel Heurtebise; Eiffeli torni noorpaar"
• 1998 Gilles Deleuze ja Félix Guattari. "Kafka. Väikese kirjanduse poole"
• 1999 Pierre Bourdieu. "Televisioonist"
• 2002 Sujata Bhatt. "Rebane ja ingel"
• 2003 Slavoj Žižek. "Ideoloogia ülev objekt"
• 2003 Allen Ginsberg. "Ameerika" (koos teiste tõlkijatega)
• 2004 "Vembuvana. Jänes. Winnebago triksterilood"
• 2010 "Kärgatav Kõu. Ühe indiaanlase autobiograafia"
• 2012 Pentti Saarikoski "Luuletused" (koos teiste tõlkijatega)
• 2017 Charles Bukowski "Ikkagi on tore olla Bukowski" (koos teiste tõlkijatega)
• 2019 Peter Sloterdijk "Jumalahullus"
• 2022 Byung-Chul Han "Läbipaistvusühiskond"
• 2022 Philippe Descola "Teispool loodust ja kultuuri"

Lastele

• 2018 Elsa Beskow "Päkapikupõnnid" (rootsi keelest koos Carolina Pihelgasega)
• 2019 Elsa Beskow "Miku läheb mustikale" (rootsi keelest koos Carolina Pihelgasega)
• 2019 "Kurja kala kohvik" (illustreerinud Marja-Liisa Plats)
• 2020 "Kiisuke ja veeuputus" (illustreerinud Marja-Liisa Plats)
• 2020 "Hundike ja Karuke" (illustreerinud Albert Gulk)
• 2023 "Laps ja kuu" (illustreerinud Lucija Mrzljak)

Tunnustus

• 1991 – Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia (artikkel Andres Tali loomingust ajakirjas Vikerkaar)
• 1997 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Katkestuse kultuur")
• 2001 – Valgetähe medaliklassi teenetemärk
• 2001 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Kornukoopia: sada luuletust")
• 2001 – Stipendium "Ela ja sära"
• 2005 – Balti Assamblee kirjanduspreemia ("Meeter ja Demeeter")
• 2006 – Juhan Liivi luuleauhind ("Sõlm")
• 2006 – Ivar Ivaski Mälestusfondi stipendium (esseekogu „Loomise mõnu ja kiri“ eest)
• 2006 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Loomise mõnu ja kiri")
• 2007 – Tallinna Ülikooli kirjandusauhind ("Talv")
• 2009 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Neli korda neli”)
• 2013 – Gustav Suitsu luulepreemia ("Veel ju vist")
• 2014 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (raamatud „Pesa“ ja „Muna“, mis loovad sidemeid nüüdisaja ja ajatu pärimuse vahele)
• 2016 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Mõistatuse sild“)
• 2016 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (artikliauhind: „Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika“ (järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule "Kõik redelid on tagurpidi”))
• 2016 – Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind
• 2019 – Enn Soosaare esseistikapreemia (esseed "Kosmiline mälu. Posthumanistliku eetika imperatiiv" ja "Imelihtne tulevik. Kaheksa kannaga manifest")
• 2019 – Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (luulekogu "Euroopa")
• 2021 – Tallinna Ülikooli kirjandusauhind ("Tänapäeva askees") (väikesed poeetilised palad, mis suunavad mõtte suurtele asjadele)
• 2022 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Ava“)
• 2022 – Loomingu aastapreemia (arvustus "Mõttešaakalid kläfivad neetud poeedi pääle" Jürgen Rooste triloogiast)

Isiklikku

Ta oli abielus Kirsti Oidekiviga, neil on ka ühine laps Linda-Mari Väli. Tema elukaaslane on olnud Carolina Pihelgas.

Välislingid

• Tõlkeluule ajakirjas Ninniku
• Carolina Pihelgase ja Hasso Krulli luuletõlke blogi
• Hasso Krull, "Loomise mõnu ja kiri" (digiraamat)
• Hasso Krull, "Jumalanna pesa" (digiraamat)
• Hasso Krull "Meeter ja Demeeter", helisalvestus aastast 2003
• Hasso Krull võttis kokku põnevamad loomislood Intervjuu Hasso Krulliga "Jumalanna pesa" ilmumise puhul, Maaleht 6. september 2012.
• Kõik sõltumatud ideed tulevad alati mõnelt üksikult saarelt Intervjuu Hasso Krulliga "Pesamuna" ilmumise puhul, Eesti Päevaleht 18. veebruar 2014
• Marek Tamme arvustus kogumikule "Pesamuna", Sirp 1. mai 2014
• Mart Velskeri arvustus raamatule "Veel ju vist", Looming 7/2012
• Tõnis Parksepa arvustus raamatule "Veel ju vist", Keel ja Kirjandus 11/2012
• Lauri Sommer, "Tehted numbrites, keeles ja elus", Eesti Päevaleht 27. veebruar 2009
• Jürgen Rooste. Krulli maailm Postimees, 30. mai 2009
• Hasso Krull Eesti biograafilises andmebaasis ISIK