Heino Kaljuste
Heino Kaljuste (18. november 1925 Narva – 28. juuli 1989 Tallinn) oli eesti koorijuht ja pedagoog.
Heino Kaljuste õppis Kohtla-Järve 1. Keskkoolis ja oli seal ka algklasside muusikaõpetaja. Aastatel 1946–1949 oli kaevanduse Käva-2 segakoori abidirigent.
Ta õppis 1950–1951 Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist. 1955. aastal lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimise eriala Jüri Variste klassi. Ta laulis 1949–1955 Eesti Raadio segakooris ning oli 1955–1959. aastatel selle abidirigent.
Heino Kaljuste oli vaheaegadega aastatel 1955–1986 Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise ja metoodika õppejõud ning professor. Ta asutas 1950 Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee lastekoori (hiljem tütarlastekoor Ellerhein) ja oli selle dirigent kuni surmani. Peale selle on ta juhatanud Vabariiklikku Koorijuhtide Segakoori (1958–1968), Tallinna Kammerkoori (1964–1966), “Ellerheina” kammerkoori (1966–1973) ning olnud 1960–1985 kõigil üldlaulupidudel ning noorte laulupidudel ühendkooride üldjuht.
Heino Kaljuste propageeris ja rakendas noodilugemismeetodit JO-LE-MI (relatiivne noodisüsteem). Ta on koostanud laulmisõpikuid ja laste koorilaulukogumikke. Kirjutanud sega- ja lastekoorilaule, rahvalauluseadeid ning lastelaule.
Isiklikku
muudaHeino Kaljuste poeg on dirigent Tõnu Kaljuste.