Heinrich Göseken

Heinrich Göseken vanem (13. aprill 1612 Hannover – 4. detsember (vkj 24. november) 1681 Kullamaa) oli saksa päritolu Eestimaa vaimulik kirja- ja keelemees.^[1]

Ta oli 1634–1636 koduõpetaja Rootsi õukonnapastori Johan Rothlöbeni^[2] juures, saabus 1637 Tallinna, tutvus Eestimaa superintendendi Nils (Nicolaus) Gaza ja Tallinna gümnaasiumi rektori Heinrich Vulpius vanema juures eesti keelega. Seejärel oli Kirbla (1638), Harju-Madise (1639–1641), Kullamaa (1641–1681) koguduse pastor, Lääne praostkonna praost ja Tallinna Kuningliku Konsistooriumi assessor.^[3]

Tema tähtsaim teos on 1660. aastal ilmunud põhjaeestimurdeline käsiraamat "Manuductio ad Linguam Oesthonicam" ("Juhatus eesti keele õppimiseks"), mis sisaldab üle 9000-märksõnalise saksa-eesti sõnastiku.

Pastor Heinrich Gösekeni mälestuseks on epitaaf (1681) ja ristpalk (1682) Kullamaa Püha Johannese kirikus Läänemaal.^[4]

Teoseid

Esthnisches Gesangbuch
Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache, Bestehend nicht alleine in etlichen praeceptis und observationibus, Sondern auch In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Der Öhstnischen Sprache Liebhabern mitgetheilet Von HENRICO GÖSEKENIO, Hannovera-Brunsvigo, Der Christlichen Gemeine zu Goldenberg in der Wyck Pastore, der umbliegenden Land Kirchen Praeposito, und des Königl. Consistorij zu Reval ordinario Assessore., Reval : Adolph Simon, 1660 Andmed ESTERis Digitaalselt

Perekond

Heinrich Göseken oli kolm korda abielus.^[5]

Kõigepealt abiellus ta Stockholmis saksa koduõpetajaks olnud Tartu ülikooli erakorralise professori Johann Weidelingi (1603–1635) lese Dorothea Siegeliga (surnud 1650), kes oli Tallinna kaupmehe Martin Siegeli tütar. Abielust sündinud seitsmest lapsest poeg Heinrich Göseken noorem (surnud 1705) oli Mihkli pastor.

Seejärel abiellus Magdalena von Howeniga (surnud 1672), kes oli Lümanda ja Itäsalme (Soomes; rootsi keeles Östersundom) mõisa pärushärra, rittmeister Heinrich von Howeni tütar. Abielust sündis kolm tütart, kellest keskmine tütar Gertrud abiellus Kuusalu Laurentsiuse koguduse pastori Johann Wolfgang Böckleriga.

Kolmas abikaasa oli Margaretha Judith von Berg, kes oli Kandla ja Jerometsa mõisniku Hans von Bergi tütar.

Viited

↑ TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Göseken, Heinrich vanem
↑ Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...2, 1755, lk.1047
↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, lk. 75-77 ; Napiersky, C. E., Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, lk. 220.
↑ Kullamaa Püha Johannese kirik
↑ Friederich Konrad Gadebusch: Liefländische Bibliothek nach Alphabetischer Ordnung, 1, Riga: bey Johann Friedrich Hartnoch 1777, lk.436-444

Välislingid

[1] TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Göseken, Heinrich vanem

[2] Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...2, 1755, lk.1047

[3] Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, lk. 75-77 ; Napiersky, C. E., Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, lk. 220.

[4] Kullamaa Püha Johannese kirik

[5] Friederich Konrad Gadebusch: Liefländische Bibliothek nach Alphabetischer Ordnung, 1, Riga: bey Johann Friedrich Hartnoch 1777, lk.436-444

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]