HELCOM

HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.

HELCOM-i tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemus on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Selle eesmärgi ja visiooni nimel töötavad Läänemere-äärsed riigid ühise eesmärgi nimel ja koondavad oma jõud HELCOM-i.

Helsingi Komisjoni esimees vahetub riigiti rotatsiooni korras iga kahe aasta järel, organisatsiooni peakorter paikneb Helsingis.

HELCOM-i moodustamise üks algatajaid oli eesti tehnikateadlane Harald-Adam Velner, kes oli aastatel 1984–1988 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) tegevdirektor ning 1990–1992 ja 1994–1996 esimees.^[1]

Helsingi komisjoni eesmärgid

HELCOM-i peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ning taastada ja kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu.

Konventsioonid

Pikemalt artiklis Helsingi konventsioon

1974. aasta konventsioon

Kõiki merekeskkonna reostusallikaid hõlmav konventsioon võeti vastu 1974. aastal. Konventsioonile kirjutasid alla 7 Läänemere-äärset riiki ning see jõustus 3. mail 1980.

1992. aasta konventsioon

Poliitiliste muutuste ja rahvusvaheliste keskkonnaalaste õigusaktide arengu tulemusena koostati 1992. aastal konventsiooni uus versioon. Konventsiooni allkirjastasid kõik Läänemere-äärsed riigid (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsi) ning Euroopa Majandusühendus. Konventsioon jõustus pärast ratifitseerimist 17. jaanuaril 2000. Konventsioon hõlmab Läänemere piirkonda, muuhulgas ka siseveekogude vett, veekogusid tervikuna ja merepõhja. Maalt pärineva reostuse tõrjumiseks tuleb selleks meetmeid rakendada tervel Läänemere valglal.

Põhimõtted

Vastutus

Taastada ökosüsteem Läänemere piirkonnas ja säilitada selle ökoloogiline tasakaal. Konventsiooniosalised rakendavad individuaalselt või ühiselt kõik vajalikud õiguslikud, halduslikud või muud meetmed reostuse vältimiseks ja kõrvaldamiseks.

Ettevaatuspõhimõte

Kasutusele tuleb võtta ennetavad meetmed, kui on alust arvata, et ained või energia otseselt või kaudselt merekeskkonnas võiks kahjustada inimeste tervist, elusressursse või mere ökosüsteeme, võiks vähendada mere kvaliteedi taset või takistada teisi mere kasutusviise.

Parimad keskkonnatavad ja parimad olemasolevad tehnoloogiad

Nende kasutuselevõtmine edendab lepinguosalised reostuse vältimist Läänemeres. Kasutusele võetakse täiendavad meetmed, kui eelnevad vahendid ei vii vastavate tulemusteni.

"Saastaja maksab"

põhimõte peaks olema majanduslik aluskontroll keskkonda kahjustavate tegevuste korral, rõhutades vastutust, sundides saastajaid maksma tegelikke kulusid nende tegevuse eest.

Seire

Reostusallikate heitaineid ning hajareostusallikatest vette ja õhku sattunud aineid tuleb mõõta ja arvutada teaduslikult kohasel viisil lepinguosaliste poolt.

Riskide vältimine

Helsingi konventsiooni rakendamise järgi ei tohiks reostus mõjutada piirkondi Läänemere piirkonnast väljaspool ega suurendada ohte, mis võib kujutada ohtu tervisele. Kõik kasutusele võetud meetmed ei tohi põhjustada keskkonna seisukohalt lubamatut mõju atmosfäärile, pinnasele, veekogude või põhjavee.

Organisatsiooni töökord ja toimimine

Helsingi Komisjon peab nõupidamisi igal aastal. Aeg-ajalt toimuvad nõupidamised ministrite tasemel. Komisjon võtab ühehäälselt vastu soovitusi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitseks, millega konventsiooni osapoolte riiklikud õigusaktid viiakse kooskõlla. Helsingi Komisjoni tööd juhatab üks konventsiooni osapooltest ning juhatus vahetub iga kahe aasta järel konventsiooni osapoolte vahel tähestiku järjekorra alusel (arvestades ingliskeelseid riiginimesid). Komisjoni tööd teostatakse viies alamorganis ja programmi rakendamise üksuses, millele lisanduvad töörühmad ja projektid.

Prioriteedid

Eutrofeerumine, eelkõige maapiirkondade põllumajanduses
ohtlikud ained
maismaatranspordi valdkond
meretranspordi sektor, sealhulgas teostada Balti strateegia
keskkonnamõju kalavarudele ja tavadele
mere-ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine
ühisettevõtte üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi (the Joint Comprehensive Environmental Action Programme) ja HELCOM-i soovituste rakendamine

Saavutused

Helsingi Komisjon on töötanud 1980. aastate algusest selle nimel, et parandada Läänemere merekeskkonda, ning on välja andnud umbes 200 HELCOM-i soovitust. Kordaminekuid sellel perioodil:

orgaaniliste saasteainete ja toiteelementide heitehulk on vähenenud;
20–25% ulatuses on vähenenud hapniku lagunemisel kasutavate ainete heide;
vähem randasid on suletud tänu tööstus- ja olmereovee parenemisele;
märkimisväärne vähenemine lämmastiku sadenemisel atmosfääri;
dramaatiline vähenemine halogeenühendite dioksiinid ja furaanid heitkogustes;
riiklikud õigusaktid: keelata ohtlike ainete kasutamine (PCB ja DDT);
rangem kontroll tööstuses;
parem järelevalve mereseires;
taastunud hülge ja merikotka populatsioonid;
paremad õigusaktid, et hoida ära reostust Läänemere laevanduses, mida arendatakse koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO);
paremad meetmed, et ära hoida ebaseaduslikud heiteid laevadelt Läänemerre;
suur rahvusvaheline plaan merereostuse vastu võitlemiseks, mis hõlmab kõiki lepinguosalisi.

Vaata ka

Välislingid

Viited

↑ HELCOM (2004). "30 years of protecting the Baltic Sea, HELCOM 1974-2004" (PDF).

[1] HELCOM (2004). "30 years of protecting the Baltic Sea, HELCOM 1974-2004" (PDF).

[1]