Herpes

Herpes ehk ohatis (ladina keeles herpes) on peamiselt inimestel esinev naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab Herpes simplex'i viirus (HSV).

Herpes huulel

Liigitus

Ohatised liigitatakse sümptomite avaldumise asukoha järgi:

• sarvkestaherpes (herpes corneae)
• genitaalherpes (herpes genitalis)
• rasedusherpes (herpes gestationis)
• herpes neonatrum – sünnitusel ema genitaalherpese infektsioonnakkus vastsündinule (võib osutuda vastsündinule eluohtlikuks)
• huuleherpes (herpes simplex).

Inimeste herpesviirusel on kaks alamliiki, millest üks põhjustab huuleohatist ja teine valulikke villilisi lööbeid suguelunditel ehk suguelundite herpest. Herpesviirused on üks levinumaid viirusnakkusi inimeste seas kogu maailmas ning selle viirusega nakatunute arv kasvab.

Tekkepõhjused

Herpesviirused levivad otsese kontakti teel – üks alamliik enamasti mittesuguliselt, teine alamliik kaitsmata tupe-, anaal- ja suuseksi ajal partneritega, kellel on herpes. Huuleherpes võib suuseksi kaudu kanduda ka suguelunditele. Herpes levib ka siis, kui herpesehaigel puudub lööve. Herpesviirusega nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinud last. Viirus tungib organismi kas limaskestade kaudu või läbi vigastatud naha.

Nakatumise järel jääb viirus organismi, liikudes nahalt tundenärvide kaudu seljaaju tundenärvikogumikesse. Seal püsib ta varjatud kujul kogu elu ning kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, liigub viirus tundenärvide kaudu tagasi nahale või limaskestale, põhjustades vaevusi.

Sümptomid

Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke. Villid armistuvad ja paranevad iseenesest 3–5 ööpäeva jooksul. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus.

Tegemist on HSV-1 viirusega, mis võib esineda ka genitaalidel.

Suguelundite ohatise (HSV-2) korral ilmnevad esimesed lööbenähud 3–7 päeva pärast nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Uusi ville ja haavandeid tekib umbes 10 ööpäeva jooksul ning ilma ravita kestab haigus 3–4 nädalat. Naistel kulgeb haigus raskemini kui meestel. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbimisega kaasneda palavik, pea- ja lihasevalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosimine

Ohatise sümptomid on väga tüüpilised ning tavaliselt pole vaja uuringuid teha. Diagnoosi saab kinnitada, kui koguda tampooniga materjali villi või haavandi põhjast ning uurida seda laboris. Vereanalüüsist saab määrata viirusevastaseid antikehi.

Ravimine

Herpesviiruste põhjustatud huuleohatist, suguelundite herpest ning tavaliselt vanematel inimestel avalduvat vöötohatist ravitakse viirusevastaste ravimitega, millest levinum on atsükloviir. Atsükloviiri on saada kreemi, tablettide ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm: huuleohatise korral piisab tavaliselt kreemist, tablettravi määratakse tihti korduva ohatise ja nõrgenenud immuunsüsteemiga haigetele. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni.

Ennetamine

Kuna herpesehaige on nakkav ka mittelööbivas perioodis, on oluline seksuaalvahekordade ajal kasutada kondoomi või turvakilet.