Vikipeedia

Heteroseksuaalsus

Heteroseksuaalsus ehk heteroseksuaalne sättumus on seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme vastassoost isikute poole ning vastassoost isikutele suunatud seksuaalkäitumine. Heteroseksuaalsuseks (ehk heteroseksuaalseks identiteediks) nimetatakse ka seksuaalset identiteeti, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid.[1][2]

Heteroseksuaalsus on homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb seksuaalse sättumuse kontiinumil.[1] Heteroseksuaalset isikut kutsutakse heteroseksuaaliks või heteroks.

Sõnu "heteroseksuaal" ja "heteroseksuaalsus" kasutatakse harilikult inimeste kohta. Heteroseksuaalset käitumist on aga täheldatud kõikidel imetajatel ja teistel loomadel.

Mõiste

muuda

"Heteroseksuaalsus" sõnana on kreeka-ladina hübriid. Liitsõna koosneb kreekakeelsest sõnast έτερος (héteros: 'teine, muu'[3], teaduses kasutusel eesliitena tähenduses 'erinev'[4] ) ja ladinakeelsest sõnast sexualis ('sugueluline')[5]. Sõna võttis esmakordselt kasutusele ungari ajakirjanik Károly Mária Kertbeny oma kirjas 1868. aastal. Trükis kasutas seda esmakordselt saksa zooloog Gustav Jäger 1880. aastal.[6] Sõna pärineb 19. sajandi isiksusetüüpide süstematiseerimise traditsioonist. Selle kasutus on tugevasti mõjutanud nüüdisaegse seksuaalse sättumuse käsitluse kujunemist. Sõna saab kasutada kirjeldamaks isiku seksuaalset sättumust, seksuaalset ajalugu või mina-käsitlust. Osa inimesi lükkab sõna tagasi, kuna nende arvates kätkeb mõiste endas ainult seksuaalset käitumist, jättes kirjeldamata mitteseksuaalsed romantilised tunded.

Eesti keeles kasutatakse heteroseksuaalsuse sünonüümina harvem sõna "teisesooiharus" ning heteroseksuaalset inimest kutsutakse "teisesooiharaks".[7]

 Seksuaalne sättumus, identiteet ja käitumine

muuda
  Pikemalt artiklites Seksuaalne sättumus, Seksuaalne identiteet ja Inimese seksuaalkäitumine

Inimese seksuaalne sättumus, seksuaalkäitumine ja seksuaalne identiteet on lähedalt seotud, aga teineteisest erinevad mõisted. Seksuaalne identiteet viitab isiku kontseptsioonile iseendast, käitumine seksuaalaktidele ning sättumus külgetõmmetele.[8] Need kolm ei pea alati ühtima, kuna seksuaalne külgetõmme või käitumine ei pea olema alati kooskõlas inimese identiteediga. Näiteks võib inimene end määratleda heteroseksuaalsena, geina, lesbina või biseksuaalsena ilma, et tal oleks olnud üldse seksuaalseid kogemusi. Samuti võib inimesel olla olnud homoseksuaalseid kogemusi, aga ta ei pea end geiks, lesbiks või biseksuaalseks.[9] Samamoodi võib end gei või lesbina identifitseerinud isik aeg-ajalt omada seksuaalset kontakti vastassoo esindajaga, aga pole end mittebiseksuaalsena määratlenud.[9] Inimeste kohta, kelle seksuaalne sättumus ei ühti nende seksuaalse identiteediga, kasutatakse mõnikord terminit "kapis olema".

Mõnikord jäetakse eristamata seksuaalne sättumus ja seksuaalne identiteet. See tekitab käsitlustes erisuse selles, kas seksuaalne sättumus võib ajas muutuda. Uurijad, kes kahte mõistet omavahel ei erista lähtuvad kontseptsioonist, et seksuaalne sättumus on osadel inimestel kindlaks määratud, teistel aga voolav ning võimeline aja jooksul muutuma.[10] Teised eristavad seksuaalset sättumust kui kaasasündinud külgetõmbe ja seksuaalset identiteeti kui midagi, mis võib inimese elu jooksul muutuda.[11] Viimasel juhul ei ole seksuaalne identiteet osa seksuaalsest sättumusest ning ei see pea seetõttu ühtima isiku seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega.[12][13][14]

2000. aastal avaldatud uurimuses küsitleti 80 mitteheteroseksuaalset naist vanuses 16–23. Pooled osalejatest olid enda elu jooksul muutnud oma seksuaalset identiteeti rohkem kui korra. Kahe aasta pärast toimunud järeluuringuteks oli kolmandik neist seda uuesti teinud. Teadlased järeldasid, et "seksuaalne külgetõmme paistab olevat suhteliselt stabiilne, samas seksuaalne identiteet ja käitumine on voolavamad."[15] 2012. aastal uuriti 2560 täiskasvanut. Neist 2% teatas, et nende seksuaalne sättumus on 10-aastase perioodi jooksul muutunud. Meestest teatas 0,78% heteroseksuaalsena, 9,52% geina ning 47% biseksuaalsena määratlenud osalejatest oma identiteedi muutusest. Naiste puhul täheldas sama 1,36% heteroseksuaalsena, 63,6% lesbina ja 64,7% biseksuaalsena määratlenud osalejatest. Uurijad pakuvad, et heteroseksuaalsus võib olla tänu oma normatiivsele staatusele stabiilsem identiteet.[16]

Statistika

muuda
  Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse statistika

Seksuaalse sättumuse statistikat on raske täpselt hinnata, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed. Uuringu tulemuste hindamisel on oluline arvestada kasutatud kriteeriumiga, mille alusel on defineeritud sättumust.[17] Paljudele inimestele võib olla vastumeelne end gei, lesbi või biseksuaalsena identifitseerida vaatamata samasoolisele külgetõmbele. Samasoolise külgetõmbega inimeste arv võib olla suurem kui nende arv, kes sellel külgetõmbel tegutsevad. See omakorda võib olla suurem kui arv, kes end identifitseerivad gei, lesbi või biseksuaalsena.[18] See omakorda mõjutab ka andmeid, mis on seotud hinnangutega heteroseksuaalse elanikkonna kohta.

Olulisemate uuringute järgi on 89–98% inimestest oma eluea jooksul ainult heteroseksuaalsed suhted.[19][20][21][22] See protsent langeb aga 79–84%-le, kui uuritakse samasoolisi külgetõmbeid ja/või käitumist.[22] 2006. aastal läbi viidud anonüümses küsitluses teatas 80% vastanutest oma heteroseksuaalsetest tunnetest. Samas 97–98% vastanutest identifitseeris end heteroseksuaalina.[23] 1992. aastal Suurbritannias meeste seas läbi viidud uuringus teatas 93,9% vastanutest, et neil on olnud vaid heteroseksuaalseid kogemusi. Prantsusmaal oli samas uuringus aga vastanute protsent 95,9%.[24] Williamsi instituudi 2011. aasta aruandes on esitatud hinnang, et umbes 300 miljonist Ameerika Ühendriikide elanikust 96% on heteroseksuaalsed.[25][26]

Küsitlused

muuda

2008. aasta küsitluse järgi on 87%-l brittidest olnud seksuaalne kontakt ainult vastassoo esindajatega. Samas 94% brittidest identifitseeris end heteroseksuaalina.[27] Sarnase tulemuseni jõudis Suurbritannia riikliku statistikabüroo 2010. aastal avaldatud küsitlus: 95% brittidest identifitseeris end heteroseksuaalsena, 1,5% homo- või biseksuaalsena. 3,5% vastanutest andis ebamääraseid vastuseid nagu "ei tea", "muu" või ei vastanud küsimusele.[28][29]

2015. aastal küsitleti Suurbritannias 1632 täiskasvanud inimest. Neist 89% identifiseeris end heteroseksuaasena, 6% homoseksuaalsena ja 2% biseksuaalsena.[30] Uuringus osalejatel paluti end paigutada Kinsey skaalale. 72% kõikidest täiskasvanutest valisid skaalal väärtuse 0, mis tähendab, et nad identifitseerisid täielikult heteroseksuaalina. Sama vastuse valis aga ainult 46% täiskasvanutest vanuses 18–24. Täielikku homoseksuaalsust tähistava väärtuse 6 valis 4% vastanutest. Noorte täiskasvanute hulgas oli sama vastus 6%.[31]

Samal aastal viidi Ameerika Ühendriikides läbi sarnane uuring. Küsitleti 1000 täiskasvanut, kellest 89% identifitseeris end heteroseksuaalsena, 4% homoseksuaalsena (võrdselt mehi ja naisi) ning 4% biseksuaalsena.[32]

Kujunemine

muuda

Teadlaste seas valitseva arvamuse kohaselt ei ole seksuaalne sättumus valik.[33][34][35] See tähendab, et inimesed ei vali, kas nad on heteroseksuaalsed, homoseksuaalsed, biseksuaalsed või aseksuaalsed. 

Bioloogia

muuda
  Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse bioloogiline alus

Seksuaalse sättumuse ja bioloogia vaheline seos on teaduses jätkuvaks uurimisaineks. Siiani ei ole kindlaks tehtud tegurit, mis üksinda määraks seksuaalse sättumuse. Erinevad uuringud osutavad lahknevatele ja sageli üksteisega vastuolus olevatele põhjustele. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.[33][34][36] Seksuaalse sättumuse tekke põhjuste seletamisel on levinumad erinevad bioloogilised teooriad.[33] Bioloogilised teooriad näevad enamasti põhjustena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda ja/või aju struktuuri. Osa teadlasi ühendab geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.[34][37][38] Teised teadlased usuvad, et seksuaalne sättumus määratakse juba eostamisel.[39] Samas puuduvad siiani teaduslikud kordusuuringud, mis toetaksid ükskõik millist bioloogilist tegurit seksuaalse sättumuse kujunemise põhjusena.[1]

Keskkond

muuda
  Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse keskkondlik alus

Uurijad näevad keskkonnategurites võimaliku seksuaalse sättumuse kujunemise mõjutajat. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel.[37][40] Sellegipoolest on osa uuringuid sidunud laste kasvatamisviisi või perekondliku keskkonna mitteheteroseksuaalsusega.[38][41] Samuti on üritatud seostada lapse ebatraditsioonilist soo väljendusviisi homoseksuaalsusega.[42][43][44] Mitmed uuringud on näidanud seaduspära, mille järgi iga vanem vend suurendab tõenäosust, et mehel tekib homoseksuaalne sättumus, 28–48%. Teadlased näevad niinimetatud vanema venna efekti põhjusena varast sünnieelset keskkonda, eriti sünnieelseid hormoone.[45][46][47][48][49] Sarnast seaduspära naiste ja vanemate õdede arvu vahel ei ole leitud.[50][51]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2013. Vaadatud 3. mail 2017.
  2. ↑ "APA California Amicus Brief" (PDF). Courtinfo.ca.gov. Vaadatud 11. oktoobril 2013.
  3. ↑ Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes (2006). Võõrsõnade leksikon. [Tallinn]: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 381.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ "Hetero | Define Hetero at Dictionary.com". Dictionary.reference.com. Vaadatud 07.07.2016.
  5. ↑ Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes (2006). Võõrsõnade leksikon. [Tallinn]: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 958.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ Gustav Jäger (1880). Die Entdeckung der Seele.
  7. ↑ Eesti Keele Instituut (2009). "Heteroseksuaal". Eesti keele seletav sõnaraamat. Vaadatud 17. mail 2017.
  8. ↑ Reiter L. (1989). "Sexual orientation, sexual identity, and the question of choice". Clinical Social Work Journal. 17: 138–50. DOI:10.1007/bf00756141. ISSN 0091-1674.[alaline kõdulink]
  9. ↑ 9,0 9,1 "Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation" (PDF). American Psychological Association: 63, 86. Vaadatud 22. mail 2017. Seksuaalse sättumuse identiteet - mitteseksuaalne sättumus - tundub muutvat psühhoteraapia, toetusgruppide ja olulistel isiku elu muutvatel sündmustel. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  10. ↑ "Question A2: Sexual orientation". Centre for Addiction and Mental Health. Vaadatud 22. mail 2017. {{cite web}}: |archiveurl= nõuab parameetrit |archive-date= (juhend)
  11. ↑ "Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation" (PDF). American Psychological Association. 2009: 63, 86. Vaadatud 22. mail 2017. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  12. ↑ Sinclair, Karen, About Whoever: The Social Imprint on Identity and Orientation, NY, 2013 ISBN 9780981450513
  13. ↑ Rosario, M.; Schrimshaw, E.; Hunter, J.; Braun, L. (2006). "Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time". Journal of Sex Research. 43 (1): 46–58. DOI:10.1080/00224490609552298.
  14. ↑ Ross, Michael W.; Essien, E. James; Williams, Mark L.; Fernandez-Esquer, Maria Eugenia. (2003). "Concordance Between Sexual Behavior and Sexual Identity in Street Outreach Samples of Four Racial/Ethnic Groups". Sexually Transmitted Diseases. American Sexually Transmitted Diseases Association. 30 (2): 110–113. DOI:10.1097/00007435-200302000-00003. PMID 12567166.
  15. ↑ Diamond, L. M. (2000). "Sexual identity, attractions, and behavior among young sexual-minority women over a 2-year period" (PDF). Developmental Psychology. 36 (2): 241–250. DOI:10.1037/0012-1649.36.2.241. PMID 10749081. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2010. Vaadatud 22. mail 2017.
  16. ↑ Mock, S. E.; Eibach, R. P. (2012). "Stability and change in sexual orientation identity over a 10-year period in adulthood" (PDF). Archives of Sexual Behavior. 41 (3): 641–648. DOI:10.1007/s10508-011-9761-1. PMID 21584828.
  17. ↑ LeVay, Simon (1996). Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality. Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9
  18. ↑ Black, Dan; Gates, Gary; Sanders, Seth; Taylor, Lowell (2000). "Demographics of the Gay and Lesbian Population in the United States: Evidence from Available Systematic Data Sources". Demography. 37 (2): 139–154. DOI:10.2307/2648117. PMID 10836173.
  19. ↑ Laumann, E. O., Gagnon, J. H., Michael, R. T., & Michaels, S (1994). The social organization of sexuality: Sexual practices in the United States. Chicago: University of Chicago Press.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  20. ↑ Wellings, K., Field, J., Johnson, A., & Wadsworth, J (1994). Sexual behavior in Britain: The national survey of sexual attitudes and lifestyles. London: Penguin Books.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  21. ↑ Bogaert AF (september 2004). "The prevalence of male homosexuality: the effect of fraternal birth order and variations in family size". Journal of Theoretical Biology. 230 (1): 33–7. DOI:10.1016/j.jtbi.2004.04.035. PMID 15275997. Baegart väidab, et "meeste homoseksuaalsuse esinemise sagedus on vaieldav. Üks laialt levinud varaseid hinnanguid annab homoseksuaalsuse esinemise sageduseks meeste seas umbes 10% (näiteks Marmor, 1980; Voeller, 1990). Osa hilisemaid andmeid toetavad seda hinnangut (Bagley and Tremblay, 1998). Samas kõige värskemad rahvuslikud andmed alandavad seda varast hinnangut (näiteks 1–2% in Billy et al., 1993; 2–3% in Laumann et al., 1994; 6% in Sell et al., 1995; 1–3% in Wellings et al., 1994). Arvestama peab aga ka seda, et homoseksuaalsus on erinevates uuringutes erinevalt defineeritud. Näiteks osa uurijaid kasutavad homoseksuaalsuse defineerimisel ainult samasoolist käitumist (näiteks Billy et al., 1993). Paljud hilisemad seksuoloogid hindavad külgetõmmet olulisemaks kui käitumine (näiteks Bailey et al., 2000; Bogaert, 2003; Money, 1988; Zucker and Bradley, 1995)." (Lk 33). Lisaks: "...homoseksuaalsuse esinemise sagedus meeste seas (eriti samasooline külgetõmme) varieerub ajas ja ühiskondades (ja on selle pärast nn. "liikuv märklaud"). Osaliselt sõltub see muutus kahest tegurist: (1) variatsioonist sündimuskordaja või pere suurusest ning (2) vanema venna efektist. Seega isegi juhul, kui suudetakse seksuaalset sättumust ühes riigis kindlal ajal mõõta, ei ole see lõplik arv. Homoseksuaalsuse esinemine on muutuv ja ei ole seepärast üldistatav ei ajas ega ka erinevates ühiskondades." (Lk 33).
  22. ↑ 22,0 22,1 Hope, Debra A, toim (2009). "Contemporary Perspectives on Lesbian, Gay, and Bisexual Identities". Nebraska Symposium on Motivation. 54. DOI:10.1007/978-0-387-09556-1. ISBN 978-0-387-09555-4. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  23. ↑ McConaghy N, Hadzi-Pavlovic D, Stevens C, Manicavasagar V, Buhrich N, Vollmer-Conna U. (2006). "Fraternal birth order and ratio of heterosexual/homosexual feelings in women and men." Journal of Homosexuality 51(4): 161–74.
  24. ↑ "Sexual Behavior Levels Compared in Studies In Britain and France". nytimes.com. 8. detsember 1992. Vaadatud 8. mail 2017.
  25. ↑ Gary Gates (aprill 2011). "How Many People are Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender?". The Williams Institute. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2017. Vaadatud 12. mail 2014.
  26. ↑ Gary Gates (aprill 2011). "How many people are lesbian, gay, bisexual, and transgender?" (PDF). The Williams Institute. Lk 1.
  27. ↑ "Sex uncovered poll: Homosexuality". London: Guardian. 26. oktoober 2008. Vaadatud 9. mail 2017.
  28. ↑ Harford, Tim (1. oktoober 2010). "More or Less examines Office for National Statistics figures on gay, lesbian and bisexual people". BBC.
  29. ↑ "Measuring Sexual Identity : Evaluation Report, 2010". Office for National Statistics. 23. september 2010. Vaadatud 9. mail 2017.
  30. ↑ YouGov (2015). "YouGov Survey Results" (PDF). Vaadatud 9. mail 2017.
  31. ↑ Will Dahlgreen (16. august 2015). "1 in 2 young people say they are not 100% heterosexual". Yougov. Vaadatud 9. mail 2017.
  32. ↑ Yougov (2015). "Yougov report" (PDF). Vaadatud 9. mail 2017.
  33. ↑ 33,0 33,1 33,2 Frankowski BL; American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence (2004). "Sexual orientation and adolescents". Pediatrics. 113 (6): 1827–32. DOI:10.1542/peds.113.6.1827. PMID 15173519.
  34. ↑ 34,0 34,1 34,2 Mary Ann Lamanna; Agnes Riedmann; Susan D Stewart (2014). Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society. Cengage Learning. Lk 82. ISBN 1305176898. Vaadatud 11. veebruaril 2016. Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks tehtud. Samamoodi ei osata veel seletada heteroseksuaalsuse kujunemist. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et indiviidi seksuaalsust mõjutavaid tegureid on mitu. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne sättumus ei ole valik, mida saaks muuta nii, nagu isik soovib. Seksuaalne sättumus on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste tegurite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [Tõendid vihjavad], et bioloogilised tegurid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010).
  35. ↑ Gloria Kersey-Matusiak (2012). Delivering Culturally Competent Nursing Care. Springer Publishing Company. Lk 169. ISBN 0826193811. Vaadatud 10. jaanuaril 2016. Enamik tervise või vaimse tervise organisatsioonidest ei näe seksuaalset sättumust valikuna.
  36. ↑ Gail Wiscarz Stuart (2014). Principles and Practice of Psychiatric Nursing. Elsevier Health Sciences. Lk 502. ISBN 032329412X. Vaadatud 11. veebruaril 2016. Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamata on enamik teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja seotsiaalsed tegurid mõjutavad seksuaalse sättumuse kujunemist.
  37. ↑ 37,0 37,1 "Submission to the Church of England's Listening Exercise on Human Sexuality". The Royal College of Psychiatrists. Vaadatud 13. juunil 2013.
  38. ↑ 38,0 38,1 Långström, Niklas; Qazi Rahman; Eva Carlström; Paul Lichtenstein (7. juuni 2008). "Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden". Archives of Sexual Behavior. Archives of Sexual Behavior. 39 (1): 75–80. DOI:10.1007/s10508-008-9386-1. PMID 18536986.
  39. ↑ Vare, Jonatha W., and Terry L. Norton. "Understanding Gay and Lesbian Youth: Sticks, Stones and Silence." Cleaning House 71.6 (1998): 327-331: Education Full Text (H.W. Wilson). Web. 19. aprill 2012.
  40. ↑ "Sexual Orientation". American Psychiatric Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuli 2011. Vaadatud 1. jaanuaril 2013.
  41. ↑ Schumm, Walter R. (november 2010). "CHILDREN OF HOMOSEXUALS MORE APT TO BE HOMOSEXUALS? A REPLY TO MORRISON AND TO CAMERON BASED ON AN EXAMINATION OF MULTIPLE SOURCES OF DATA". Journal of Biosocial Science. 42 (06): 721–42. DOI:10.1017/S0021932010000325. PMID 20642872. Vaadatud 6. septembril 2014.
  42. ↑ Bearman, Peter; Brückner, Hannah (2002). "Opposite-sex twins and adolescent same-sex attraction" (PDF). American Journal of Sociology. 107: 1179–1205. DOI:10.1086/341906.
  43. ↑ Bem, Daryl (11. oktoober 2008). "Is There a Causal Link Between Childhood Gender Nonconformity and Adult Homosexuality?". Journal of Gay & Lesbian Mental Health. 12 (1–2): 61–79. DOI:10.1300/J529v12n01_05. Vaadatud 10. septembril 2014.
  44. ↑ Rieger G, Linsenmeier JA, Gygax L, Bailey JM (2008). "Sexual orientation and childhood gender nonconformity: evidence from home videos". Dev Psychol. 44 (1): 46–58. DOI:10.1037/0012-1649.44.1.46. PMID 18194004.
  45. ↑ Blanchard R, Zucker KJ, Siegelman M, Dickey R, Klassen P (1998). "The relation of birth order to sexual orientation in men and women". J Biosoc Sci. 30 (4): 511–9. DOI:10.1017/S0021932098005112. PMID 9818557.
  46. ↑ Ellis L, Blanchard R (2001). "Birth order, sibling sex ratio, and maternal miscarriages in homosexual and heterosexual men and women". Personality and Individual Differences. 30: 543–552. DOI:10.1016/S0191-8869(00)00051-9.
  47. ↑ Blanchard R (september 2001). "Fraternal birth order and the maternal immune hypothesis of male homosexuality". Horm Behav. 40 (2): 105–14. DOI:10.1006/hbeh.2001.1681. PMID 11534970.
  48. ↑ Puts DA, Jordan CL, Breedlove SM (2006). "O brother, where art thou? The fraternal birth-order effect on male sexual orientation" (PDF). Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. 103 (28): 10531–2. DOI:10.1073/pnas.0604102103. PMC 1502267. PMID 16815969.
  49. ↑ Rahman Q.; Clarke K.; Morera T. (2009). "Hair whorl direction and sexual orientation in human males". Behavioral Neuroscience. 123 (2): 252–256. DOI:10.1037/a0014816. PMID 19331448.
  50. ↑ Bogaert AF (2005). "Sibling sex ratio and sexual orientation in men and women: new tests in two national probability samples". Arch Sex Behav. 34 (1): 111–6. DOI:10.1007/s10508-005-1005-9. PMID 15772774.
  51. ↑ Blanchard, R; Lippa, RA (2007). "Birth order, sibling sex ratio, handedness, and sexual orientation of male and female participants in a BBC internet research project". Arch Sex Behav. 36 (2): 163–76. doi:10.1007/s10508-006-9159-7. PMID 17345165.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Heteroseksuaalsus&oldid=6697666"
  NODES
Association 5
INTERN 1
Project 1