Hietaniemi kalmistu
Hietaniemi kalmistu (soome keeles Hietaniemen hautausmaa, rootsi keeles Sandudds begravningsplats) on kalmistu Soomes Helsingi kesklinna lääneosas Lapinlahti asumis. 1829. aastal kasutusele võetud luterlik kalmistu on kultuuriajalooliselt Soome kõige tähtsam kalmistu, millest on kujunenud ka populaarne turismiobjekt.[4]
Soome ajaloo suurkujude kõrval puhkavad Hietaniemis ka paljud eestlased ja Eesti ajalooga seotud soomlased, näiteks mitmed Tartu Ülikooli õppejõud, samuti Eesti hümni helilooja, saksa päritolu Fredrik Pacius. Kalmistule on maetud vähemalt 120 Eesti Vabadusristi kavaleri[5] ning kangelaskalmistul puhkab ka kaheksa Soome Jätkusõja soomepoissi.[6] Hietaniemi kalmistu osatähtsust Eesti-Soome suhete ajaloos kinnitab ka Soome Tallinna Suursaatkonna avaldatud veebigalerii Estofilia, milles tutvustatud sajast estofiilist puhkab seal kolmandik.[7]
Piirkonna teised kalmistud
muudaLuterlikust kalmistust lõuna pool asuvad Lapinlahti õigeusu kalmistu, Soome Kaardiväe kalmistu, vana juudi kalmistu ja Helsingi Islami kalmistu tatarlastele. Põhjapoolel asuvad Moskva patriarhaadile alluva Püha Nikolause õigeusu koguduse kalmistu ja Helsingi Juudi kalmistu. Varem piirkonnas asunud Vene sõjaväehaigla kalmistu ehk Taivallahti kalmistu on ümber ehitatud pargiks ja tennisekeskuseks. Vähesed säilinud hauakivid on kogutud kahte gruppi, kust võib leida ka mõned Vene mereväes teeninud eestlaste nimed, nt Hiiumaalt Emmastest Priidu Lige ja Kihnu saarest Mihkel Widrik.[6]
Põhja pool asub ka Hietaniemi urnisurnuaed, Uurnalehto, mis loetakse koos Kaardiväe kalmistuga luterliku kalmistu osaks.[4]
Kalmistule maetud isikuid
muuda- Kalju Esna, soomepoiss, kangelaskalmistul
- Villem Grünthal-Ridala, luuletaja
- Robert Kalbek, Helsingi linnaorkestri fagotist
- Oskar Kallas koos abikaasa Aino ning laste Virve ja Hillariga
- Elmar Kobrusepp, soomepoiss, kangelaskalmistul
- Hannes Konno, helilooja, muusik
- Kalevi Kotkas, tippsportlane, Lapinlahti kalmistul
- Walter Königsmann, soomepoiss, kangelaskalmistul
- Lembit Laks, mereväelane, soomepoiss
- Ilse Lillak, s. Lauba, meisterujula, Tiina Lillaku vanaema
- Werner Lillak, motosportlane, Tiina Lillaku vanaisa
- Vallo Lindsalu, soomepoiss, kangelaskalmistul
- Udo Martin Müürmann, soomepoiss, kangelaskalmistul
- Eeva Niinivaara, s. Pedriks, keeleõpetaja
- Ludvig Oskar, maalikunstnik
- Lembit Palundi, soomepoiss, kangelaskalmistul
- Rein Paluoja, soomepoiss, kangelaskalmistul
- Reko Paulo, Setumaa Tedre külast, ettevõtja[8]
- Eduard Puhk, tööstur
- Evald Rand, kirikuõpetaja
- Esmo Ridala, ajakirjanik
- Rein Riitsalu, arst, karikaturist
- Oskar Rütli, advokaat, ettevõtja, koos abikaasa Mimmiga
- Ida Schwalbe, s. Adi Kuhlberg, Helsingi eestlaste juhtfiguur
- Eduard Schwalbe, Eesti 1. konsul Soomes
- Artur Sirk, poliitik, koos abikaasa Hildaga, s. Arnover
- Minna Talvik-Palmgren, ooperilaulja
- August Tammekann, geograaf ja õppejõud
- Eeva-Maija Tammekann, raamatukoguhoidja
- Viive Taro, s. Tikk, keeleõpetaja
- Alexander Tawitz, karikaturist
- Willem Tischler, s. Tisler, härrasmeeste juuksur
- Arvo Torm, soomepoiss, kangelaskalmistul
- Herman Treial, varjupaigataotleja Soomes 1949–1951
- Vappu Tuomioja, s. Wuolijoki, kirjanik
- Johannes Valtonen, Soome Talvesõjas langenud Eesti Ingeri Kullakülast pärit vabatahtlik, kangelaskalmistul
- Leeni Vesterinen, s. Ploompuu, keeleõpetaja
- Hella Wuolijoki, s. Murrik, kirjanik
- Ida Aalberg, näitleja
- Aino Aalto, arhitekt, disainer
- Alvar Aalto, arhitekt, disainer
- Heikki Aaltoila, helilooja
- Aino Ackté, ooperitäht, ooperi teerajaja
- August Ahlqvist, keeleteadlane, estofiil
- Antti Almberg (Jalava), ajakirjanik[10]
- Siiri Angerkoski, filminäitleja
- Peter von Bagh, filmiajaloolane
- Ermes Fredrik Berg, "Rukkikrahvi" poeg
- Kirka Babitzin, laulja, Lapinlahti kalmistul
- Julius Brander, langes Kahala lahingus 1919[1]
- Johan Reinhold Aspelin, arheoloog
- Aimo Kaarlo Cajander, metsateadlane, peaminister
- Paavo Cajander, tõlkija
- Arno Rafael Cederberg, ajaloolane, Tartu Ülikooli õppejõud
- Armas Corell, langes Narva lähistel 1919
- Elmer Diktonius, luuletaja
- Albert Edelfelt, maalikunstnik
- Johan Albrecht Ehrenström, arhitekt
- Adolf Ehrnrooth, kindral
- Carl Enckell, diplomaat
- Carl Ludwig Engel, arhitekt
- Elsa Enäjärvi-Haavio, rahvaluuleteadlane, estofiil
- Pekka Ervast, teosoof
- Anto Eskola, Eesti vabadussõdur 1919[11]
- Karl-August Fagerholm, poliitik, peaminister
- Karl Fazer, kondiiter, tööstur
- Alma Fohström, ooperilaulja, esines ka eesti keeles[12]
- Nils-Eric Fougstedt, dirigent, helilooja
- Kaj Franck, disainer
- Akseli Gallen-Kallela, kunstnik
- Berndt Abraham Godenhjelm, maalikunstnik
- Claës Gripenberg, major, soomepoiste esimene ülem[13]
- Heimo Haitto, viiulikunstnik
- Martti Haavio, luuletaja, folklorist, estofiil
- Lucina Hagman, pedagoog
- Vilho Helanen, estofiil[14]
- Karl Hellenius, vaimulik, Kadrina Katariina koguduse õpetaja
- Harri Holkeri, poliitik, peaminister
- Rudolf Holsti, välisminister, Soome 2. saadik Eestis
- Kaarlo Viktor Hurmerinta, Helsingi eesti koguduse õpetaja
- Paul Huuri, Eesti aupeakonsul Helsingis
- Paavo Juho Hynninen, Soome 4. saadik Eestis
- Gunnar Höckert, jooksja ja olümpiavõitja (kangelaskalmistul)
- Santeri Ivalo, kirjanik, estofiil
- Tove Jansson, kirjanik
- Maria Jotuni, kirjanik
- Artturi Järviluoma, kirjanik
- Uuno Kailas, luuletaja
- Alfred Oswald Kairamo, senaator
- Aino Kallas, kirjanik
- Otso Kantokorpi, kirjanik, kunstikriitik
- Kauko Kare, ajakirjanik, kirjastaja[15]
- Ahti Karjalainen, poliitik, peaminister
- Sylvi Kekkonen, kirjanik
- Urho Kekkonen, president
- Lauri Kettunen, keeleteadlane ja Tartu Ülikooli õppejõud
- Esko Kivikoski, mälumängija[16]
- Toivo Kivimäki, poliitik, peaminister
- Mauno Koivisto, president
- Julius Krohn, folklorist
- Kaarle Krohn, folklorist
- Toivo Kuula, helilooja
- Eino Kuusela, soomepoiste JR200 ülem
- Eino Kuusi, sotsiaalpoliitika teadlane, Tartu Ülikooli õppejõud
- Matti Kuusi, folklorist ja pedagoog
- Toivo Kärki, helilooja
- Ruben Lagus, sõjaväelane
- Edvin Laine, filmirežissöör
- Eino Leino, luuletaja
- Arthur Liikanen, langes Kahala lahingus 1919[1]
- Åke Lindman, näitleja, filmirežissöör
- Edwin Linkomies, poliitik, peaminister
- Georg Långström, langes Laagna lahingus 1919[2]
- Oskari Wilho Louhivuori, senaator
- Matti Lukkari, kolonel
- Lauri Malmberg, kindralleitnant
- Georg Malmsten, helilooja, laulja
- August von Manderstjerna, kindral, pärit Matsalust
- Carl Gustaf Emil Mannerheim, marssal, president
- Ilmari Manninen, Eesti Rahva Muuseumi juhataja
- Anu Marttila, sotsioloog, estofiil
- Erkki Melartin, helilooja
- Oskar Merikanto, helilooja
- Kerttu Mustonen-Hukki, keeleõpetaja, estofiil
- Knut Nilsson, langes Kahala lahingus 1919[1]
- Algot Niska, "piiritusekuningas"
- Heikki Ojansuu, keeleteadlane
- Onni Okkonen, kunstiajaloolane
- Juho Kusti Paasikivi, president
- Olavi Paavolainen, esseist, ajakirjanik
- Fredrik Pacius, helilooja
- Dagmar Parmas, Estonia solist
- Pertti "Spede" Pasanen, telesarjakoomik
- Emil Pekkanen, Eesti vabadussõdur 1919
- Albert Penttilä, Eesti vabadussõdur 1919[17]
- Lauri Posti, keeleteadlane, estofiil
- Väinö Purje, telekokk "K-kaupluse Väiski"[18]
- Tauno Pylkkänen, helilooja
- Hilma Rantanen-Pylkkänen, Estonia lavastaja[19]
- Paavo Ravila, fennougrist
- Erkki Reijonen, Soome 1. saadik Eestis
- Tuuli Reijonen, ajakirjanik
- Lauri Kristian Relander, president
- Walter Runeberg, skulptor
- Risto Ryti, president
- Mauri Ryömä, poliitik
- Yrjö Saarnio, Estonia solist
- Helene Schjerfbeck, maalikunstnik
- Alfred von Schilling, Balti pataljoni vabadussõdur 1919
- Eemil Nestor Setälä, keeleteadlane ja õppejõud
- Hugo Simberg, maalikunstnik
- Elvi Sinervo, luuletaja
- Johan Sigfrid Sirén, arhitekt
- Wäinö Sola, ooperilaulja (Kaardiväe kalmistul)
- Kalevi Sorsa, poliitik, peaminister
- Riki Sorsa, laulja
- Johan Vilhelm Snellman, riigimees
- Fabian Steinheil, kindralkuberner, pärit Haapsalust
- Kaarlo Juho Ståhlberg, president
- Carl Gustaf Swan, ajakirjanik, kooliõpetaja
- Tommy Tabermann, luuletaja
- Väinö Tanner, poliitik, peaminister
- Onni Tarjanne, arhitekt
- Kaarlo Teräsvuori, põllumajandusteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud
- Robert Tigerstedt, füsioloog
- Panu Toivonen, estofiil
- Zacharias Topelius, kirjanik
- Sakari Tuomioja, diplomaat, Hella Wuolijoki väimees
- Aale Tynni, kirjanik
- Algot Untola, kirjanik
- Juha Vainio, laulude autor
- Väinö Valve, Soome mereväe ülem, Kaardiväe kalmistul[20]
- Emil Vesterinen, Eesti konsul Soomes
- Artturi Ilmari Virtanen, biokeemik
- Anna Võrubova, keisrinna õuedaam, Lapinlahti kalmistul
- Kalle Väisälä, matemaatik, Tartu Ülikooli õppejõud
- Armas Otto Väisänen, muusikateadlane[21]
- Mika Waltari, kirjanik
- Edvard Westermarck, filosoof, sotsioloog
- Paul Martin Wetzer, kindral
- Bo von Willebrand, lennukapten, reisilennuk Kaleva 1940
- Tapio Wirkkala, disainer
- Harald Öhquist, kindralleitnant
- Arvo Ylppö, lastearst
- Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen, riigimees
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Kaatuneiden vapaustaistelijain hautaus Helsingissä". Uusi Suomi (soome keeles). Helsingi. 22.01.1919. Vaadatud 4.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 "Nuoren soturin (Georg Långström) viimeinen matka". Uusi Suomi (soome keeles). Helsingi. 5.02.1919. Vaadatud 4.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Pekka Linnainen (7.03.2019). "Nimet graniittipaasilla – Viron vapaussodan vapaaehtoisten veljeshaudat Helsingissä". Estofennia (soome keeles). Vaadatud 9.03.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 4,0 4,1 "Hietaniemen hautausmaa". Kalmistu koduleht (soome). Helsingi: Helsingin seurakuntayhtymä. 2018. Vaadatud 31.05.2018.
- ↑ Pihlak, Jaak; Strauss, Mati; Krillo, Ain (2016). Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Pekka Linnainen (25.5.2018). "Jalutuskäik läbi Eesti ja Soome ühisajaloo Hietaniemi kalmistul Helsingis" (PDF). Vaadatud 15.09.2023.
- ↑ "100 lugu soomlastest Eesti sillal". Estofilia (Eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 3.05.2018. Vaadatud 3.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Hulda ja Reko Paulo" (eesti keeles). Helsingi: Paulon Säätiö. 2016. Vaadatud 2.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Viro, Voitto (2001). Vanha hautausmaa. Helsingin Hietaniemen hautausmaan opas. Otava.
- ↑ "Antti Almberg (Jalava)". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Anto Eskola". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Pekka Linnainen (11.12.2019). "Siihen aikaan kun "Pohjolan satakieli" Alma Fohström viron kielen Tarton yliopistoon salakuljetti". Estofennia (soome keeles). Vaadatud 4.01.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Claës Gripenberg". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Vilho Helanen". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Kauko Kare". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Esko Kivikoski". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Albert Penttilä". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Väinö Purje". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Hilma Rantanen-Pylkkänen". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Väinö Valve". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Armas Otto Väisänen". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Välislingid
muuda- Piret Kriivan. Eesti lugu. Jalutuskäik Hietaniemi kalmistul 1. ERR Vikerraadio, 25. juuni 2016.
- Piret Kriivan. Eesti lugu. Jalutuskäik Hietaniemi kalmistul 2. ERR Vikerraadio, 2. juuli 2016.
- Pekka Linnainen. Hietaniemen johdantokurssi Tarton yliopistoon – kuusi kunniatohtoria, kuusi professoria…. Estofennia, 29. september 2012.
- Sinimustvalge Helsingi kaart. Estofennia, 10. juuni 2013 (eesti ja soome keeles).