Vikipeedia

I Riigikogu

I Riigikogu oli Riigikogu esimene koosseis, Eesti Vabariigi parlament aastail 1920–1923.

I Riigikogu pidas enda istungeid Toompea lossi valges saalis kuni 1922. aasta sügiseni, mil Toompea lossi õuel asunud konvendihoone varemetele valmis Riigikogu hoone.[1]

Valimised

muuda
  Pikemalt artiklis I Riigikogu valimised

I Riigikogu valiti 27.–29. novembril 1920. Kohad 100-liikmelises Riigikogus jaotusid nii:

  1. Tööerakond 22 (21,0 %)
  2. Põllumeestekogud 21 (20,8 %)
  3. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei 17 (17,0 %)
  4. Eesti Rahvaerakond 10 (10,4 %)
  5. Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 11 (10,4 %)
  6. Kristlik Rahvaerakond 8 (7,5 %)
  7. Eesti Ametiühisuste Kesknõukogu 5 (5,3 %)
  8. Saksa-Balti Erakond 4 (5,3 %)
  9. Vene Rahvusline Liit Eestis 1 (1,8 %)
  10. majandusrühm 1 1 (1,1 %)

Vaadete järgi jaotusid kohad: 46 parempoolsetele, 33 sotsialistidele ja kommunistidele ning 21 kohta tööerakond ehk tsentrum nende vahel. Tallinnas oli eelistusjärjekord selline:

  1. kommunistid
  2. Tööerakond
  3. kristlased
  4. sakslased
  5. põllumehed
  6. rahvaerakond

Tartus on eelistusjärjekord selline:

  1. rahvaerakond
  2. sotsiaaldemokraadid
  3. iseseisvad sotsialistid
  4. põllumehed

18. jaanuaril 1921 ütles kommunist Johannes-August Allikso Riigikogu kõnetoolist: Eesti on ametlikult demokraatline Vabariik, sellepärast tuleb vaatamise alla võtta, kas valimised sündisid vastavalt demokraatlistele põhimõtetele. Valimised sündisid sõjaseaduse all. Valitsus andis määruse, et valimise koosolekuid võib pidada ilma komandandi iseäralise loata. Kuid pärast... (Jääb äkki peatama. Vahelhüüded paremalt poolt: „Pange prillid pähe, siis seletate paremini!”) Valimiste ajal oli meil terroor... (Vahelhüüe: Terroor, terroor! See ei käi valimiste kohta.) Ähvardati, – igaüks, kes punastele hääletab, saab kannatada, saab välja saadetud jne. Niisugusel korral ei saa poliitilistest vabadustest valimistel juttu olla. Kõik rühmad võisid Tallinnas koosolekuid pidada ja selleks „Estoonia” kontsertsaali tarvitada, aga meie ei saanud seda mitte. Rõhutud töölised ei saanud oma häält kuidagi tõsta. Teil aga olid kõik kohad ja võimalused tarvitada, isegi kiriku kantslist tehti kihutustööd. Tallinna trükikojad trükivad kodanlisi ajakirju, meie häälekandjaid ei taha aga keegi trükkida. (Vahelhüüe: Teie teete tööd põrandaall!) Kas võib tööliste sõna- ja trükivabadusest juttu olla? Kui korraldatud valimise koosolekule minevate tööliste käest priiskavate kurnajate võimude läbi punased lipud ära kisti, tarvitati töölise vastu vägivalda, pekseti neid kantsikutega, tallati hobustega. Riigikogu Kommunistline Töölisterühm teeb sellepärast järgmise ettepaneku: „Riigikogu tunnistab, et Riigikogu valimised on sündinud sõjaseaduse ja kapitaali surve all, aga mitte vastavalt demokraatia põhimõttele ja otsustab seepärast valimisi tühjaks tunnistada.” (Üleüldine naer.)[2]

Ettepanek lükati nähtava enamusega tagasi.

Põhiseaduse järgi valiti I Riigikogu 3 aastaks, kuid I Riigikogu kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. 17.–19. veebruarini 1923 toimus Rahvahääletus Algkooli seaduse muutmiseks. Rahva valdav enamus oli selle seaduse vastu, mistõttu põhiseaduse § 32 alusel korraldati uue Riigikogu valimised. See jäi ka ainsaks korraks, mil Riigikogu selle paragrahvi alusel laiali läks.

28. veebruaril 1921 palus Riigikogu juhatus Vabariigi Valitsuselt ühte sõiduautot enda käsutusse[3].

Juhatus

muuda

Esimehed:

I Riigikogu liikmed

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Riigikogu ja Toompea loss Riigikogu
  2. ↑ http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=119179[alaline kõdulink]
  3. ↑ Riigikogu Juhatuse kiri Vabariigi Valitsusele 28. veebruarist 1921
  4. ↑ I Riigikogu liikmed, www.riigikogu.ee (vaadatud 08.08.2022)

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=I_Riigikogu&oldid=6764840"
  NODES
dada 2
dada 2
Done 1
see 3