I Riigivolikogu
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Riigivolikogu I koosseis valiti 24. ja 25. veebruaril 1938. Valitsust toetava Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde kandidaadid said 54 saadikukohta, opositsioon 26 kohta. Hiljem läksid veel 10 opositsiooni saadikut Rahvarindesse üle ning valitsust asusid ka toetama 2 sõltumatut vene päritolu saadikut. I Riigivolikogu koos I Riiginõukoguga moodustas Riigikogu Üldkoosoleku I koosseisu, mida juhatas Riigivolikogu esimees.
Toompea loss | |
Asutatud | 1938 |
---|---|
Eesmärk | Seadusandlik kogu |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Toompea loss |
Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
Juhtkond | Riigivolikogu juhatus |
Kuna igast valimisringkonnast valiti ainult üks liige, siis puudus tal Riigivolikogu koosseisust väljalangemise korral asendaja. Sel juhul tuli korraldada täiendav Riigikogu valimine. Need toimusid:
- Riigivolikogu täiendav valimine 9. valimisringkonnas 1.–2. oktoober 1939 (Valimiste Peakomitee 5.09.1939 otsus – RT 1939, 76, 609). Põhjuseks Aleksander Abeni väljalangemine Riigivolikogu koosseisust Riigivolikogu juhatuse otsusega 26. august 1939. Valituks osutus Aleksander Jõeäär.
- Riigivolikogu täiendav valimine 74. valimisringkonnas 28.–29. jaanuar 1940 (Valimiste peakomitee 3.01.1940 otsus – RT 1940, 3, 14). Põhjuseks Karl Selteri väljalangemine Riigivolikogu koosseisust Riigivolikogu juhatuse otsusega 29.11.1939. Valituks osutus Voldemar Jaanus (Valimiste peakomitee 10.02.1940 otsus – RT 1940, 13, 109).
Riigivolikogu tegevus
muudaI Riigivolikogu liikmete volitused algasid 7. aprillil 1938 ning Riigivolikogu I koosseis tuli kokku oma esimesele istungjärgule 21. aprillil 1938. Riigivolikogu esimese koosoleku avas Riigivolikogu vanim liige Ernst Särgava.
Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riigivolikogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:
„Asudes Riigivolikogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.“
–
Pärast pühaliku tõotuse andmist pidas riigihoidja Konstantin Päts Riigivolikogule kõne, kus ta muuhulgas ütles:
„Lugupeetud Riigivolikogu liikmed! Kõik 80 rahva poolt valitud Riigivolikogu liiget on oma pühaliku tõotuse annud ja viimane takistus kõrgete kohuste täitmisele asumiseks kõrvaldatud. Asute nüüd oma suurte ja vastutusrikaste ülesannete täitmisele. Olen tõsiselt rõõmus, et võin teid tervitada ning teile jõudu ja edu soovida. Meie riik ja rahvas on raskeid aegu üle elanud. Polnud kerge neist ärevatest päevadest üle saada. Kuid neist on meie rahva kaine kaalumise ja mõistliku ettevaatlikkuse juures siiski verevalamiseta ja rahulikult üle saadud. Valitsuse tahtmine on olnud välja jõuda uuesti demokraatliku korra juure. See on meil nüüd korda läinud.“
–
Esimese seadusena võttis I Riigivolikogu vastu "Amnestiaseaduse".
Riigivolikogu liikmed said istungjärkude aja eest kuutasu 180 krooni, korteriraha 40 krooni kuus läbi aasta ja tasuta sõidu riigiraudteel ja -laevadel. Riigivolikogu juhatuse liikmed said lisatasu 70 krooni kuus läbi aasta. Riigivolikogu esimees sai tasu ühistel alustel ministritega (500 krooni kuus ja sõiduraha 100 krooni kuus).
Viimane Riigivolikogu istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940, mille ärakirja andis Riigivolikogu Esimehele Otto Pukile Peaminister Jüri Uluots 20. aprillil 1940[1]. Uus Riigivolikogu korraline istungjärk pidi algama 8. oktoobril 1940[2].
20. aprillil 1944 osales Riigivolikogu esimees Otto Pukk Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu koosolekul. Pagulusse pääsenud I Riigivolikogu liikmed osalesid sellistena pagulaspoliitikas. VII Riigikogu kokkuastumise päeval, 5. oktoobril 1992, oli veel elus kolm I Riigivolikogu liiget: Kustav Kurg (18. valimisringkonnast, suri 27. novembril 1992), Mihkel Jüris (16. valimisringkonnast, suri 22. oktoobril 1997) ja Mihkel Hansen (64. valimisringkonnast, suri 20. novembril 2004).
Riigivolikogu liikme lühend on rvkl.
Riigivolikogu 1. koosseisu juhatus
muuda- Riigivolikogu esimees – Jüri Uluots (21. aprillist 1938 kuni 12. oktoobrini 1939; Otto Pukk (alates 17. oktoobrist 1939)
- Riigivolikogu I abiesimees – Ado Anderkopp (alates 21. aprillist 1938
- Riigivolikogu II abiesimees – Otto Pukk (21. aprillist 1938 kuni 17. oktoobrini 1939; Rudolf Penno (alates 17. oktoobrist 1939)
Riigivolikogu 1. koosseisu liikmete nimekiri
muuda- Ado Anderkopp (1. valimisringkond)
- Louis Metslang (2. valimisringkond)
- Järvo Tandre (3. valimisringkond)
- Neeme Ruus (4. valimisringkond)
- Johannes Nyman (5. valimisringkond)
- Oskar Lõvi (6. valimisringkond)
- Karl Jürison (7. valimisringkond)
- Leopold Johanson (8. valimisringkond)
- Aleksander Aben (9. valimisringkond, kuni 26. augustini 1939)
- Aleksander Jõeäär (9. valimisringkond), alates 17. oktoobrist 1939)
- Eduard Riismann (10. valimisringkond)
- Ernst Särgava (11. valimisringkond)
- Karl-Arnold Jalakas (12. valimisringkond)
- Julius Voolaid (13. valimisringkond)
- Oskar Suursööt (14. valimisringkond)
- Valter-Gerhard Kadarik (15. valimisringkond)
- Mihkel Jüris (16. valimisringkond)
- Jakob Kalle (17. valimisringkond)
- Kustav Kurg (18. valimisringkond)
- August Miljan (19. valimisringkond)
- August Jürima (20. valimisringkond)
- Nikolai Viitak (21. valimisringkond)
- Mihkel Reimann (22. valimisringkond)
- Karl Kaups (23. valimisringkond)
- Ado Roosiorg (24. valimisringkond)
- Eduard Arnover (25. valimisringkond)
- Artur Kasterpalu (26. valimisringkond)
- Aleksander Saar (27. valimisringkond)
- Nigul Kaliste (28. valimisringkond)
- Vladimir Roslavlev (29. valimisringkond)
- Georgi Orlov (30. valimisringkond)
- Aleksis Tsänk (31. valimisringkond)
- Oskar Kask (32. valimisringkond)
- Maksim Unt (33. valimisringkond)
- Ants Oidermaa (34. valimisringkond)
- Juhan Kaarlimäe (35. valimisringkond)
- Viktor Päts (36. valimisringkond)
- Jüri Looväli (37. valimisringkond)
- Oskar Gustavson (38. valimisringkond)
- Aleksander Rei (39. valimisringkond)
- Otto Pukk (40. valimisringkond)
- August Mälk (41. valimisringkond)
- Johannes Perens (42. valimisringkond)
- Jaan Vain (43. valimisringkond)
- Ants Piip (44. valimisringkond)
- Jaan Tõnisson (45. valimisringkond)
- Kristjan-Eduard Jalak (46. valimisringkond)
- Karl Roomet (47. valimisringkond)
- August Jürima (48. valimisringkond)
- Ernst Haabpiht (49. valimisringkond)
- Märt Sõrra (50. valimisringkond)
- Jüri Uluots (51. valimisringkond)
- Henn Treial (52. valimisringkond)
- Rudolf Riives (53. valimisringkond)
- Artur Tupits (54. valimisringkond)
- Mart Rõigas (55. valimisringkond)
- Jaan Kokk (56. valimisringkond)
- Juhan Uuemaa (57. valimisringkond)
- Värdi Velner (58. valimisringkond)
- Evald Konno (59. valimisringkond)
- August Laur (60. valimisringkond)
- Jaan Põdra (61. valimisringkond)
- Tõnis Kint (62. valimisringkond)
- Märt Martinson (63. valimisringkond)
- Mihkel Hansen (64. valimisringkond)
- Leonhard Vahter (65. valimisringkond)
- Aleksander Ossipov (66. valimisringkond)
- Rudolf Penno (67. valimisringkond)
- Arnold Tartu (68. valimisringkond)
- Oskar Köster (69. valimisringkond)
- Karl-Eduard Pajos (70. valimisringkond)
- Juhan Piirimaa (71. valimisringkond)
- Hugo Kukke (72. valimisringkond)
- Elmar-Aleksander Lehtmets (73. valimisringkond)
- Karl Selter (74. valimisringkond, kuni 29. novembrini 1939)
- Voldemar Jaanus (74. valimisringkond, alates 10. veebruarist 1940)
- Karl Puusemp (75. valimisringkond)
- Albert Kendra (76. valimisringkond)
- Alo Karineel (77. valimisringkond)
- Eduard Peedosk (78. valimisringkond)
- Kaarel Eenpalu (79. valimisringkond)
- Jaan Murro (80. valimisringkond)
- Johannes Nyman
- Mihkel Hansen
- Otto Pukk
- Leonhard Vahter
- August Jürima (esimees)
- Alo Karineel
- Rudolf Riives
- Valter-Gerhard Kadarik
- Ants Piip
Majanduskomisjon
muuda- Eduard Riismann
- Karl Pajos
- Jaan Murro
- Juhan Kaarlimäe
- Mart Rõigas
- Oskar Suursööt
- August Jürima (esimees)
- Albert Kendra
- Eduard Arnover
- Juhan Piirimaa
- Alo Karineel
- Jaan Põdra
- Märt Martinson
- Aleksander Saar
- Ernst Haabpiht
- Karl Roomet
- Jakob Kalle
- Jaan Tõnisson
- Louis Metslang
Rahva kasvatamise ja kultuuri komisjon
muuda- Ernst Särgava (esimees)
- Järvo Tandre
- Arnold Tartu
- Juhan Piirimaa
- Georgi Orlov
- Evald Konno
- August Miljan
- Mihkel Reimann
- Ants Oidermaa
- August Mälk
- Karl Kaups
- August Jürima
- Henn Treial
- Värdi Velner
- Jaan Kokk
- Julius Voolaid
- Neeme Ruus
- Oskar Gustavson
- Eduard Peedosk
Maa, töö ja rahva heaolu komisjon
muuda- Karl Jürison
- Järvo Tandre
- Arnold Tartu
- Aleksander Ossipov
- Aleksis Tsänk
- Nigul Kaliste
- Tõnis Kint (esimees)
- Evald Konno
- Mihkel Reimann
- Jüri Looväli
- Viktor Päts
- Aleksander Rei
- Artur Kasterpalu
- Juhan Uuemaa
- Märt Sõrra
- Rudolf Riives
- Mihkel Jüris
- Valter Kadarik
- Ado Roosiorg
- Leopold Johanson
- Oskar Köster
Üldkomisjon
muuda- Eduard Riismann
- Leonhard Vahter
- Elmar Lehtmets
- Jaan Murro
- Karl Puusemp
- Mihkel Hansen
- August Laur
- August Jürima
- Viktor Päts (esimees)
- Johannes Perens
- Vladimir Roslavlev
- Aleksander Saar
- Värdi Velner
- Jaan Kokk
- Henn Treial
- Kustav Kurg
- Karl Jalakas
- Ants Piip
Koosseisude komisjon
muuda- Ado Anderkopp (esimees)
- Elmar Lehtmets
- Alo Karineel
- Märt Martinson
- Juhan Kaarlimäe
- Johannes Perens
- Ado Roosiorg
- Juhan Uuemaa
- August Jürima
- Mihkel Jüris
- Jaan Vain
- Oskar Lõvi
Töötava Rahvaühtlusrühm
muudaEKP ja vasaksotsialistid
opositsioonilised paremsotsialistid
Demokraatide rühm
muudaendised keskerakondlased
endised asunikud
endised vabadussõdalased
Vene rühm
muudaVaata ka
muudaViited
muuda- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=acf2647da53fb7826b8d6563d74f61a6
- ↑ Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr 79, lk 5.
Kirjandus
muuda- Valitud ja valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999. Koost. Jaan Toomla.Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 1999.
- Heinrich Mark. Parlamendi seaduspärasusest paguluses. Eesti Teataja, 11. juuni 1949, nr 27, lk 2.