Ilmalik humanism

Ilmalik humanism on filosoofia või eluhoiak milles eetilise otsustamise aluseks pole üleloomulikkus, religioossed dogmad või ebausk. Ilmaliku humanismi alus on arusaam, et inimesed on võimelised olema sõbralikud või eetilised ilma usutunnistuse või jumalata. See ei tähenda eeldust nagu inimene oleks loomupäraselt ainult kuri või ainult hea. Pigem tähendab ilmalik humanism inimese enda vastutust oma valikute eest.

Ilmalik humanism lähtub utilitarismist, eetilisest naturalismist, evolutsioonilisest eetikast ja teaduse eetikast. 20. sajandi lõpul hakati sõnapaari esimest poolt, kui ebavajalikku, ära jätma. Jaotus ilmalik-religioosne on omane usklikule arusaamale, nagu näiteks ka eetika jaotamine ilmalikuks või religioosseks.

Vaata ka

muuda
  NODES