India kollane

India kollane on orgaaniline kollane värvipigment, mida traditsiooniliselt on toodetud lehmade uriinist. Värvi annab magneesiumeuksantaat^[1], C₁₉H₁₆O₁₁Mg·5H₂O. Tänapäeval enam ei kasutata.

Tükk india kollast Dresdeni tehnikaülikooli ajalooliste värvainete kollektsioonist

Värvainete indeksis kannab india kollane tähiseid NY 20 (Natural Yellow 20) ja 75320^[2].

Koostis

Pigmendi värvi andev komponent on euksantiinhappe sool magneesiumiga või kaltsiumiga^[3]^[1]. Seega kuulub ta ksanteenvärvainete hulka. Parima kvaliteediga india kollases on värvikomponenti ~65 %, kehvas ~35 % ja ülekaal on hüdrolüsaadil euksantoonil^[3].

Euksantiinhape

Saamine

Hüpoteesid

Värvi saamismenetlus jäi kauaks mõistatuseks. Harrastuskunstnik Roger Dewhurst kirjutas värvi kohta 1786. aastal oma kirjas sõpradele, et seda tehakse kollajuurega toidetud loomade uriinist. Võimalike komponentidena pakuti ka sappi, neerukive või ühe levinuma teooria kohaselt kaameli kust^[4].

Jean-François-Léonor Mérimée oma 1839. aastal ilmunud raamatus maalimisest ei uskunud, et värv hoolimata iseloomulikust lõhnast võiks olla saadud sel viisil, vaid pidas võimalikuks taimset päritolu^[5].

Šoti keemik John Stenhouse kirjutas 1844. aastal, et värv peab olema tehtud magneesiumiga sadestatud taimemahlast, mis seejärel on kuumutatud vedeliku aurustumiseni, nii et massi saab vormida kuulideks^[6].

Veel ka Briti ajakirjanik Victoria Finlay kahtles uriinist värvi valmistamise võimalikkuses ja esitas oma raamatus "Colour, travels through the paintbox" (2002) arvamuse, et lugu on koha peal välja mõeldud Briti koloniaalvõimu häbistamiseks^[7].

Uurimine

Pigmendi päritolu oli teadmata aastani 1883, mil botaanik ja Kew Gardensi direktor Joseph Hooker kirjutas kirja Indiasse põllumajandusministeeriumile (Department of Revenue and Agriculture), et küsida pigmendi päritolu kohta. Kuude pärast saabus vastus kohalikult T. N. Mukharjilt, kes olevat oma silmadega näinud värvi valmistamist Mirzapuris Bengalis eriliselt toidetud lehmade uriinist^[4]. Tagantjärele pole seda kirja leitud ning seda on peetud ka võltsinguks.

Edasi läkitas Londoni Journal of the Society of Arts 1886. aastal, pärast kirja publitseerimist, ühe uurija Kalkutasse selgitama välja, kuidas värvi nimega purée of India toodetakse. Too juhatati Bengali linna Mungeri, kus leidis väikese karjapidajate rühma, kes toitsid oma lehmi ainult mangopuu lehtedega ja veega. Loomad nägid välja kohutavalt alatoidetud, kuid nende lehmade uriin oli säravkollane. Teised samast kastist pärit karjapidajad põlgasid "värvimehi". Teadete kohaselt ulatus aastane värvipigmendi toodang tuhandest pooleteise tuhande naelani aastas, kuid uurija jäi teadete tõesuse osas kahtlevaks^[8]. Pigmendi tootmiseks kuumutati uriini kuni kogu vedeliku aurustumiseni ja järelejäänud tumekollane aine rulliti käsitsi kuulideks ning kuivatati^[9].

Keemik Carl Gräbe analüüsis 19. sajandi lõpul üht tükki india kollast J. Hookeri palvel. 2018. aastal ilmunud artiklis taasavaldati C. Gräbe analüüs ja selle uurimine kinnitas, et värv on loomset algupära ja saadud uriinist, mille peamiseks märgiks oli hippurhappe sisaldus proovis^[4].

Omadused

India kollane on sügava rikkaliku värvitooniga säravkollane pigment, keemiliselt keskmiselt stabiilne, väga valguskindel väikese kattevõimega laseeriv värv. Värviga värvitud pinnale on omane optiline luminestsents, mis laseb värvil päikesevalguses kirkam paista^[4]. Sobib kõikide teiste pigmentidega. India kollasest tehtud õlivärv on suure õlisisaldusega ja kuivab aeglaselt^[10], kuivamise parandamiseks on sellele vahel lisatud lakki.

Värvitooni rikkalikkus tuleb esile eriti segamisel. Akvarellis annab india kollane siniste toonidega segades suure hulga rohelisi, punasega segades sama palju erinevaid oranže värvivarjundeid.

Kasutamine

Värvi on kasutatud nii õli- kui akvarellmaalis, seda on eelistatud teistele kollastele tooni rikkalikkuse tõttu. Eriline on india kollase omadus luituda kunstvalguses, ent suur valguskindlus otseses päikesevalguses.

Ajaloost

Pigmenti kasutati Kaug-Idas juba väga ammustel aegadel. Pärsia kaudu jõudis see Indiasse 15. sajandil. Mogulite-aegses India kunstis leidis see kasutust Rajasthani stiilis miniatuurides ja seinafreskodes kohalike ülikute majades.

Pole täpselt teada, millal india kollane jõudis Euroopasse. Teada on aga, et millalgi 15. ja 17. sajandi vahemikus imporditi Aasiast Euroopasse tumekollaseid haisvaid kuule, mis purustatuna sisaldasid särava sooja kollase tooniga pulbrit. Pulbrist sai muna, õli või kummivaiguga segades teha kuldkollast läbipaistvat värvi^[11]. Lääne-Euroopas kasutati india kollast nii õli- kui ka vesivärvides kuni 19. sajandini. Arvatavasti võtsid selle esimesena kasutusele Madalmaade maalikunstnikud, värv esineb sageli Jan Vermeeri paletil, ilmudes esmakordselt ta maalil "Naine kaaluga"^[3]. 18. sajandiks oli see maalikunstis laialt tarvitusel üle kogu Euroopa. India kollast kasutas palju oma akvarellides J. M. W. Turner ja 20. sajandi algul õlimaalis šoti koloristideks nimetatud kunstnikerühm. Üks tuntumaid maale, millel esineb india kollane, on Vincent van Goghi 1889. aastal maalitud "Tähine öö", kus india kollast on lisatud tsinkkollasele kuu ja tähtede kollase värvitooni sügavamaks muutmiseks^[1].

Pärast värvi valmistamise menetluse väljaselgitamist keelustati Inglismaal india kollane seadusega, põhjuseks loomade julm kohtlemine protsessi käigus, mõne allika järgi juba 19. sajandil^[12], teiste järgi alates 1908. aastast ja selle müük lõppes täielikult alates 1921. aastast^[13]. 1963. aastal Eesti NSV-s välja antud "Joonistamise ja maalimise õpik" toob india kollase ära ühena võimalikest kollastest värvipigmentidest, kuid nimetab seda kalliks, haruldaseks ja raskesti kättesaadavaks värviks^[10].

Tänapäeval kunstitarvete kauplustes india kollase nime all müüdav värv on sünteetiline asendaja, mis on originaalvärviga sarnase tooni ning läbipaistvusega. Parimaks asendajaks peetakse niklit sisaldavat asokompleksi värvainete indeksi tähisega Pigment Yellow 150^[14].

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 https://colourlex.com/project/indian-yellow/
↑ http://www.artiscreation.com/yellow.html#ny20
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 https://www.chemie-schule.de/KnowHow/Indischgelb
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2019. Vaadatud 7. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ The art of painting in oil and in fresco : being a history of the various processes and materials employed, from its discovery, by Hubert and John Van Eyck, to the present time, 1839
↑ J. Stenhouse. Examination of a yellow substance from India called Purree, from which the pigment called Indian Yellow is manufactured. - Philosophical Magazine of Journal and Science, November 1844
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2019. Vaadatud 7. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2014. Vaadatud 7. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2019. Vaadatud 7. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ ^10,0 ^10,1 Joonistamise ja maalimise õpik. Tallinn, Eesti NSV Kunst, 1963
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2019. Vaadatud 7. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ http://www.webexhibits.org/pigments/indiv/overview/indianyellow.html^{[alaline kõdulink]}
↑ http://ella-jackson.com/pigment-diaries-history-indian-yellow/
↑ https://www.seilnacht.com/Lexikon/indischg.html

Välislingid

[project-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 https://colourlex.com/project/indian-yellow/

[2] ttp://www.artiscreation.com/yellow.html#ny20

[knowhow-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 https://www.chemie-schule.de/KnowHow/Indischgelb

[discover-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2019. Vaadatud 7. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[5] The art of painting in oil and in fresco : being a history of the various processes and materials employed, from its discovery, by Hubert and John Van Eyck, to the present time, 1839

[6] J. Stenhouse. Examination of a yellow substance from India called Purree, from which the pigment called Indian Yellow is manufactured. - Philosophical Magazine of Journal and Science, November 1844

[7] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2019. Vaadatud 7. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[8] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2014. Vaadatud 7. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[9] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2019. Vaadatud 7. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[joonistami-10] 10,0 ^10,1 Joonistamise ja maalimise õpik. Tallinn, Eesti NSV Kunst, 1963

[11] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2019. Vaadatud 7. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[12] ttp://www.webexhibits.org/pigments/indiv/overview/indianyellow.html^{[alaline kõdulink]}

[13] ttp://ella-jackson.com/pigment-diaries-history-indian-yellow/

[14] ttps://www.seilnacht.com/Lexikon/indischg.html

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]