Itaalia kuningas

Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Pärast keiser Romulus Augustuluse kukutamist aastal 476 nimetati herulite juht Odoaker valitseva Bütsantsi keisri Zeno poolt Itaalia hertsogiks (Dux Italiae). Hiljem kuulutasid germaani föderaadid skirid ja herulid, samuti suur osa Itaalia Rooma armeest Odoakeri Itaalia kuningaks (Rex Italiae). Aastal 493 tappis idagootide kuningas Theoderich Suur Odoakeri ja lõi Itaalia kuningate uue dünastia. Idagootide võim lõppes, kui aastal 552 vallutati Itaalia Bütsantsi poolt tagasi.

Aastal 568 tulid poolsaarele langobardid ja söandasid taasluua barbarite kuningriigi vastukaaluks keisririigile, kehtestades oma võimu enamuse Itaalia üle, välja arvatud Ravenna eksarhaat ning Rooma, Venezia ja Napoli hertsogkonnad ja lõunapoolseid osi. 8. sajandil võimaldas itaallaste ja bütsantslaste vaheline võõrandumine vallutada langobardidel ülejäänud Rooma enklaavid Põhja-Itaalias. Siiski võideti neid aastal 774 Karl Suure frankide poolt, kes kukutasid nende kuninga ja võtsid üle tiili "Langobardide kuningas". Pärast Frangi riigi lagunemist liitis Otto I Itaalia Saksa-Rooma riigiga. Järgnenud keisrid kasutasid tiitlit "Itaalia kuningas" kuni Karl V-ni. Esialgu krooniti neid Pavias, hiljem Milanos ja Karl krooniti Bolognas.

Aastal 1805 krooniti Napoleon I Lombardia raudkrooniga Milano toomkirikus. Järgmisel aastal jäeti Saksa-Rooma keiser Franz II oma keisritiitlist ilma. Napoleon I kukutamisest (1814) kuni Itaalia ühinemiseni (1861) ei olnud Itaalia monarhi, kes nõudnuks üleüldist tiitlit. Risorgimento kehtestas Savoia dünastia edukalt üle kogu poolsaare, ühendades Sardiinia ja Mõlema Sitsiilia kuningriigid. Monarhia asendati Itaalia vabariigiga pärast põhiseadusliku referendumi korraldamist 2. juunil 1946. Itaalia monarhia lõppes ametlikult sama aasta 12. juunil ja Umberto II lahkus riigist.

Dux (Italiae)

Odoaker (476–493)

Idagootide kuningriik (493–553)

Theoderich Suur (493–526)
Athalarich (526–534)
Theodahad (534–536)
Vitiges (536–540)
Hildebad (540–541)
Erarich (541)
Totila (541–552)
Teias (552–553)

Langobardide kuningriik (568–814)

Pikemalt artiklis Langobardid#Langobardide kuningate loend

Alboin (568–572)
Klef (572–574)

Hertsogite valitsemine (kümneaastane interregnum)

Authari (584–590)
Agilulf (591–u. 616)
Adaloald (u. 616–u. 626)
Arioald (u. 626–636)
Rothari (636–652)
Rodoald (652–653)
Aripert I (653–661)
Perctarit ja Godepert (661–662)
Grimoald (662–671)
Perctarit (671–688), tuli maapaost tagasi
Alahis (688–689), mässaja
Cunincpert (688–700)
Liutpert (700–701)
Raginpert (701)
Aripert II (701–712)
Ansprand (712)
Liutprand (712–744)
Hildeprand (744)
Ratchis (744–749)
Aistulf (749–756)
Desiderius (756–774)
Karl Suur (774–814)

Itaalia kuningriik (781–963)

Pikemalt artiklis Itaalia kuningriik (keskaegne)

Pippin (781–810)
Bernhard (810–818)
Ludwig I (818–822)
Lothar I (822–855)
Ludwig II (844–875)
Charles II Paljaspea (875–877)
Karlmann (877–879)
Karl Paks (879–887)

Pärast 887. aastat langes Itaalia ebastabiilsusesse, kus paljud valitsejad väitsid samaaegselt end kuninga olevat:

Berengario I (888–896)

Saksa kuninga Arnulf Kärntenist vasall, piirdus Friuliga 889–894, Arnulf kukutas ta aastal 896.

Guido Spoletost (889–894)

Berengari vastane, valitses enamust Itaaliast, kuid kukutati Arnulfi poolt.

Lamberto Spoletost (891–896)

oma isa Guido alamkuningas enne 894. aastat, piirdus Spoletoga 894–895.

Arnulf Kärntenist (894–899)
- Ratold (alamkuningas aastal 896)

Aastal 896 kaotasid Arnulf ja Ratold kontrolli Itaalia üle, mis jagati Berengari ja Lamberto vahel:

Berengario I (896–924)

hõivas Lamberto osa pärast viimase surma aastal 898.

Lamberto Spoletost (896–898)
Louis III Pime (900–905)

Berengari vastane aastatel 900–902 ja 905.

Rudolf II (922–933)

lõi Berengari, kuid põgenes Itaaliast aastal 926.

Hugues d'Arles (926–947)

valiti Berengari pooldajate poolt aastal 925, taandus Provence'i pärast 945. aastat.

Lothar II (945–950)
Berengario II (950–961)

üheskoos oma pojaga:

Adalbert Ivreast (950–963)

Aastal 951 tungis Otto I Itaaliasse ja krooniti Lombardia raudkrooniga. Aastal 952 muutusid Berengar ja Adalbert vasallideks, kuid jäid kuningateks kuni kukutamiseni Otto poolt.

Saksa-Rooma keisrid, kes krooniti ka Itaalia kuningateks (962–1556)

Saksi dünastia (962–1024)

Nimi	Elu	Kroonimine	Lakkas olemast kuningas
Otto I	23. november 912 – 7. mai 973	962	7. mai 973
Otto II	955 – 7. detsember 983	u. oktoober 980	7. detsember 983
Otto III	980 – 23. jaanuar 1002	u. veebruar 996	23. jaanuar 1002
Arduin Ivreast	955 – 1015	1002	1014
Heinrich II	6. mai 973 – 13. juuli 1024	1004	13. juuli 1024

Saali dünastia (1027–1125)

Nimi	Elu	Kroonimine	Lakkas olemast kuningas
Konrad II	990 – 4. juuni 1039	1026	4. juuni 1039
Heinrich III	29. oktoober 1017 – 5. oktoober 1056	1039	5. oktoober 1056
Heinrich IV	11. november 1050 – 7. august 1106	1056	detsember 1105
Konrad	1074 – 1101	1093	1101
Heinrich V	8. november 1086 – 23. mai 1125	1106	23. mai 1125

Supplinburgid (1125–1137)

Pilt	Nimi	Elu	Kroonimine	Lakkas olemast kuningas
	Lothar III (või II)	9. juuni 1075 – 4. detsember 1137	1125	4. detsember 1137

Hohenstaufenid (1128–1197)

Nimi	Elu	Kroonimine	Lakkas olemast kuningas
Konrad III	1093 – 15. veebruar 1152	1138 (krooniti ka aastal 1128 Lothari vastasena)	1152
Friedrich I Barbarossa	1122 – 10. juuni 1190	1152	1186
Heinrich VI	november 1165 – 28. september 1197	1186	28. september 1197

Welfid (1208–1212)

Pilt	Vapp	Nimi	Elu	Kroonimine	Lakkas olemast kuningas
		Otto IV	1175 või 1176 – 19. mai 1218	1209	1212

Luksemburgid (1311–1313)

Pilt	Vapp	Nimi	Elu	Kroonimine	Lakkas olemast kuningas
		Heinrich VII	1275 – 24. august 1313	6. jaanuar 1311	24. august 1313

Wittelsbachi dünastia (1327–1347)

Pilt	Vapp	Nimi	Elu	Kroonimine	Lakkas olemast kuningas
		Ludwig IV	1. aprill 1282 – 11. oktoober 1347	1327	11. oktoober 1347

Luksemburgid (1355–1437)

Pilt	Vapp	Nimi	Elu	Kroonimine	Lakkas olemast kuningas
		Karl IV	14. mai 1316 – 29. november 1378	1355	29. november 1378
		Sigismund	14. veebruar 1368 – 9. detsember 1437	1431	9. detsember 1437

Habsburgid (1437–1556)

Pilt	Vapp	Nimi	Elu	Kroonimine	Lakkas olemast kuningas
		Friedrich III	21. september 1415 – 19. august 1493	19. märts 1452	19. august 1493
		Karl V	24. veebruar 1500 – 21. september 1558	24. veebruar 1530	16. jaanuar 1556

Karl V oli viimane keiser, kes krooniti Itaalia kuningaks või kasutas tiitlit. Siiski jätkas keisririik Põhja-Itaalia territooriumi nõudmist kuni kaotamiseni aastal 1806.

Napoleoni Itaalia kuningriik (1805–1814), Bonaparte

Pilt	Vapp	Nimi	Elu	Kroonimine	Lakkas olemast kuningas
		Napoleon I	15. august 1769 – 5. mai 1821	17. märts 1805	11. aprill 1814

Itaalia kuningriik (1861–1946), Savoia dünastia

Nimi	Elu	Sai kuningaks	Lakkas olemast kuningas
Vittorio Emanuele II	14. märts 1820 – 9. jaanuar 1878	17. märts 1861	9. jaanuar 1878
Umberto I	14. märts 1844 – 29. juuli 1900	9. jaanuar 1878	29. juuli 1900
Vittorio Emanuele III	11. november 1869 – 28. detsember 1947	29. juuli 1900	9. mai 1946
Umberto II	15. september 1904 – 18. märts 1983	9. mai 1946	12. juuni 1946