Järv

seisva veega siseveekogu, mil puudub vahetu ühendus maailmamerega
 See artikkel räägib veekogust; Gytis Lukšase filmi kohta vaata artiklit Järv (film); perekonnanime kohta vaata artiklit Järv (perekonnanimi).

Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Väimela Alajärv
Crater Lake'i vesi on väga läbipaistev ja sügavsinise värvusega

Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane.

Klassikaliselt loetakse järvedeks pinnaveekogusid, mille suurus on vähemalt 1 ha[viide?]. Väikseid järvi (keskmine ümbermõõt 10–200 m) nimetatakse järvikuteks (murdes ka: lontsik)[1].

Järve karakteristikud

 
Žuravlõne järv Ukrainas Sumõ oblastis

Järve tähtsamad karakteristikud on valgala, sissevool, väljavool, toitainete hulk, lahustunud hapnik, saasteained, pH ja settimine.

Järvede veetase sõltub sisse- ja väljavoolava vee hulga erinevusest, võrreldes kogu veemahuga. Tähtsamad sissevooluallikad on sademed vee pinnale, jõgede ja kanalite üleujutused järve valgalal, põhjavesi ja kunstlikud allikad väljaspool valgala. Tähtsamad väljavooluallikad on auramine järve pinnalt, pinna- ja põhjaveekaod ning igasugune järvevee väljavõtmine (kasutamine) inimese poolt. Kuna kliimatingimused ja inimese veevajadused muutuvad, siis põhjustab see järvetaseme perioodilisi muutusi.

Järvede liigitus

 
Krokatstaindappen Osmussaarel on jäänukjärv

Laias laastus liigitatakse järvi järgmiselt:

  1. järved, mis on saanud oma veed maismaalt (tavaliselt sademed);
  2. järved, mis on merest eraldunud (jäänukjärved).

Järvenõgude tekke järgi

Sisse- ja väljavoolu järgi

  • Umbjärved – järved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola välja.
  • Lähtejärved – järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja.
  • Läbimisjärved – järved, kuhu suubuvad ja kust voolavad välja jõed ja/või ojad.
  • Suubumisjärved – järved, kuhu suubuvad jõed ja/või ojad, aga midagi ei voola välja.
 
Matsimäe Pühajärv on huumustoiteline järv

Toitelisuse ehk troofsuse järgi

  Pikemalt artiklis Järvetüübid

Järvi saab tüpidiseerida vee toitainete hulga järgi (troofsus)[2], mis mõjutab suuresti taimede kasvu.

Kümme suurimat järve pindala järgi

  1. Kaspia meri
  2. Ülemjärv
  3. Victoria
  4. Huron
  5. Michigan
  6. Tanganjika
  7. Baikal
  8. Suur Karujärv
  9. Njassa
  10. Suur Orjajärv

Kümme suurimat järve mahu järgi

  1. Kaspia meri
  2. Baikal
  3. Tanganjika
  4. Ülemjärv
  5. Njassa
  6. Michigan
  7. Huron
  8. Victoria
  9. Suur Karujärv
  10. Suur Orjajärv

Vaata ka

Viited

  1. Eesti Entsüklopeedia. 4. köide: Jaapan–Käolina. Tartu: Loodus, 1934, lk 206.
  2. 2,0 2,1 Järvede areng ja tüübid, EELIS infoleht, 3.06.2002

Välislingid

  • Phillips, N. jt. (aastaarvuta). Järve Taskuraamat. Terrene Institute. 172 lk. (Raamat on valminud otsetõlkena inglise keelest ega ole kohandatud Eesti oludele).
  NODES