Järva maavalitsus
Järva Maavalitsus oli Järva maavanemat teenindav riigiasutus, mis asub Paides. Viimane Järva maavanem oli Alo Aasma.[1]
Rüütli tänav Paides. Vasakul on näha Järva Maavalitsuse hoonet | |
Asutatud | 1918 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 2018 |
Peakorter | Paide |
Asukoht |
Rüütli tänav 25, Paide |
Tegevuspiirkond | Järva maakond |
Juht | Järva maavanem |
Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2018.[2]
Ajalugu
muudaAsutatud | 1918 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1941; 1941–1944 |
Tüüp | Kohaliku omavalitsuse asutus, maavalitsus |
Peakorter | Paide |
Asukoht | Tallinna tänav 6[3], Paide |
Tegevuspiirkond | Järva maakond |
Järva maakonnavalitsuse esimees |
Johannes Kreideberg Viktor Tomberg Jakob Sõnajalg |
Järva ajutise maavalitsuse esimees |
Jakob Sõnajalg[4] Mihkel Hansen Juhan Kaarlimäe |
Järva maavanem |
Juhan Kaarlimäe Hugo Juhvelt |
Peaorgan |
Järva maakonnanõukogu Järva maavolikogu |
1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”. Eestimaa kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta.
Eestimaa kubermangu Järva maakonna Maakonnavalitsuse esimees[5] oli 1917. aastal Johannes Kreideberg.
Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine[6].
1927. aastal muudeti maakonnavalitsused, maavalitsusteks ja maakonnanõukogud, maavolikogudeks.
Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega, ning tegutsesid ajutised maavalitsused. 1. mail 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi taasasutati maakonnaomavalitsused.
1938. aastal valiti Järva maavolikogu liikmeiks: N. Waldmaa (Esna vallavanem), J. Areng (Võhmuta), A. Paalpere (Kirna) A. Perandi (Ambla), Tammrts (Albu), Lesi (Särevere), A. Aas (Väinjärve), A. Luht (Rakke), N. Hallimaa (Vajangu), Türi linnavanem Ants Viirmaa ja Tapa linnavanem Jaan Maidre[7].
8. märtsil 1940. aastal valisid 13 vallavanemat ning Türi ja Tapa linnavanemad Järva maavolikogu ja maavolinikeks valiti: Jaan Ainvere Säreverest, Karl Õunapuu Amblast, August Oli Lehtsest, Jakob Arnos Koigist, Richard Hallimaa Vajangult, Albert Suurkivi Väinjärvelt, Richard Valdmaa Karedalt, Jaan Krass Paidest, Voldemar Nõukas Võhmutast ning Türi linnavanem Ants Viirmaa ja Tapa linnavanem Jaan Maidre[8].
Järva maavanem
muuda- Pikemalt artiklis Järva maavanem
Viited
muuda- ↑ https://jarva.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)
- ↑ Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse
- ↑ Aadressraamatud. Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Järvamaa Maavalitsus, lk 151
- ↑ Maawalitsuste kooseisud 3-liikmelisteks. Isiklikul palwel ja terwislikel põhjustel lahkub ametist Järwa maawalitsuse esimees Jakob Sõnajalg., Päewaleht, nr. 69, 11 märts 1934
- ↑ Kuidas sattus Paidesse isekiswuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus., Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938
- ↑ Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused, Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused
- ↑ Viru maavolikogu, Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938
- ↑ Uued maavolikogud moodustati., Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940
Välislingid
muuda- Järwa maawalitsuse endiste tegelaste protsess Riigikohtus, Postimees (1886-1944), nr. 16, 18 jaanuar 1940