Jüri Jaakson

Jüri Jaakson VR III/1 (16. jaanuar 1870 Kokaviidika, Saarepeedi vald, hilisem Uue-Võidu vald, Viljandimaa – 20. aprill 1942 Sevurallagi vangilaager, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli Eesti poliitik, riigivanem 1924–1925.

Jüri Jaakson õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja aastatel 1892–1896 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga. Aastatel 1897–1901 vandeadvokaadi abi Viljandis, 1898–1901 Viljandi Põllumeeste Seltsi ja seltsi "Koit" esimees. 1901–1902 Riias. 1902–1914 vandeadvokaat Riias, Riia eestlaste karskusseltsi, 1902–1905 Riia Eesti Seltsi "Imanta", 1906–1914 Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi juhatuse esimees. 1904–1920 Eesti Aleksandrikooli kuratooriumi liige ja esimees.

1915–1919 Tallinna Linnapanga juhatuse liige, 1915–1919 Põhja-Eesti Põllumeeste Keskseltsi esimees, Tallinna Majandusühisuse nõukogu esimees.

1917 Eestimaa kubermangukomissari abi, 1917–1918 Maanõukogu liige ja abiesimees, 1918 Ajutise Valitsuse peavolinik varade ülevõtmisel Saksa okupatsioonivõimudelt.

Jüri Jaakson oli 27. novembrist 1918 kuni 20. septembrini 1919 ja 18. novembrist 1919 kuni 26. oktoobrini 1920 Eesti kohtuminister. Eesti Asutava Kogu liige 1919. Aastatel 1920–1932 I, II, III ja IV Riigikogu koosseisu liige. 16. detsembrist 1924 kuni 15. detsembrini 1925 oli ta riigivanem Jüri Jaaksoni valitsuses.

Aastatel 1926–1940 Eesti Panga president, 1935–1938 Riigi Majandusnõukogu, alates 7. aprillist 1938 Riiginõukogu liige.

1936. aastal asutas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumi juurde endanimelise sihtkapitali (20 000 krooni).

14. juunil 1941 vangistati NKVD poolt, viidi Venemaale, mõisteti surma ja lasti maha.

Kokaviidika külas on talle püstitatud mälestuskivi. 2010. aasta jaanuaris andis Eesti Post Jaaksoni mälestuseks välja postmargi.^[1] 2020. aasta jaanuaris andis Eesti Pank Jaaksoni 150. sünniaastapäeva puhul välja hõbedast meenemündi.^[2]