Jüri Selirand
Jüri Selirand (kuni 1938 Jüri Seiler; 21. juulil 1928 – 11. september 2017) oli eesti arheoloog, ajaloolane ja tõlkija, õppejõud ning ajaloo- ja arheoloogiakirjanduse populariseerija.
Ta oli üks Eesti Arheoloogiakeskuse rajajaid. Teda peetakse allveearheoloogia teadussuuna rajajaks .[1]
Jüri Selirand on kirjutanud ligi 200 teadusartiklit ning ta on ligi 40 raamatu autor. Ta on tõlkinud umbes 35 raamatut saksa ja vene keelest ja toimetanud vähemalt 40 tööd.
Tema olulisemad uurimissuunad olid 1958. aastast Koorküla Valgjärve vaiasula[2] uurimine, lisaks damaskitud relvade väljaselgitamine ja muistsed linnused.
1965. aastal kaitses ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis väitekirjaga "Eesti mandri kalmed 11.-13. sajandil" (juhendaja akadeemik Harri Moora) ja sai ajalookandidaadi kraadi.
Aastatel 1967–1971 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste osakonna teadussekretär.
Aastatel 1971–1991 oli ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi fondide sektori juhataja.[3][4]
Ta töötas ajalooõpetajana Viljandi Pedagoogilises Koolis.[1]
Kuni 2001. aastani pidas ta ajaloo- ja arheoloogialoenguid mittekoosseisulise dotsendina Tallinna Pedagoogikaülikoolis.
Kuulus mitmesse seltsi, näiteks 1976. aastal sai temast Soome Muinasuurijate Seltsi välisliige.[5]
Teoseid
muuda- Koorküla Valgjärv. Tallinn: Eesti Raamat, 1965
- Esivanemate kalmeküngastel. Tallinn: Eesti Raamat, 1967
- Läbi aastatuhandete. Tallinn: Valgus, 1974 (kaasautor Evald Tõnissson)
- Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
- Arheoloogia arengujooni Nõukogude Eestis. Tallinn: Valgus, 1977
- Urniväljadest ümarkääbasteni: äärjooni slaavi arheoloogiale. Tallinn: Valgus, 1983
- Muinasaeg, muinasteadus, muinasteadlased. Tallinn: Valgus, 1989
- Arheoloogia Eestimaa Teedel. Tallinn, 1989 (kaasautor Vello Lõugas)
- Muinas- ja vanaaeg: ajalugu VI klassile. Tallinn: Koolibri, 1995
- Killustatud Eestimaa ja Liivi orduriik. Eesti maast ja rahvast. Muinasajast maailmasõjani. Tallinn, 1996
Tunnustus
muuda- 1976 Copernicuse mälestusmedal (Poola)
- 1978 Kristjan Raua preemia (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: Mart-Ivo Eller, Voldemar Erm, Leo Gens, Virve Hinnov, Rudolf Kangert, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tuui Koort, Ene Lamp, Rein Loodus, Mai Lumiste, Tiina Nurk, Evi Pihlak, Villem Raam, Jüri Selirand, Irina Solomõkova (kollektiivi juht), Karl Tihase, Vaike Tiik, Voldemar Vaga, Hannes Valter, Viivi Viilmann, Lehti Viiroja ja Helmi Üprus)
- 1987 Oscar Monteliuse medal (Rootsi)
- 1994 Artur Puksovi auhind
- 2005 Valgetähe IV klassi teenetemärk[6]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Selirand, J (1999 nr 3/4). "Viljandi Pedagoogiline Kool 50 – elame veel!" (PDF). Kooliuuenduslane. Lk 51. Vaadatud 18.08.2018.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=
(juhend) - ↑ Maili Roio. Veealuse kultuuripärandi uurimisest Eestis
- ↑ Oli ja on. Sirp ja Vasar, 15. oktoober 1971
- ↑ Andres Tvauri. Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemine ja hetkeolukord
- ↑ Oli ja on. Sirp ja Vasar, 9. juuli 1976
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).