Jaaguar
Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane. Kaslastest on jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger.
| Jaaguar | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Kaslased Felidae |
| Perekond |
Panter Panthera |
| Liik |
Jaaguar |
| Binaarne nimetus | |
|
Panthera onca (Linné, 1758) | |
 Jaaguari areaal. Punasega endine, rohelisega praegune. | |
Välimus
muudaJaaguari kere on 150–180 cm pikk, jässakas saba on 40–70 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70–110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad.
Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade laikudega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi (must panter). Vihmametsades (selvas) elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui ljaanos, kampos ja soostikes elavad isendid.
Levila ja elupaigad
muudaJaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Kuni 2017. aastani jagati liik populatsioonide järgi alamliikideks, kuid nüüd käsitletakse jaaguarit monotüüpse liigina.[1]
Jaaguari levila on tänapäeval oluliselt vähenenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus väheneb jätkuvalt.
Toitumine
muudaJaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi.
Paaritumine
muudaJaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4–5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90–170 päeva.
Käitumine
muudaJaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Nad jooksevad 60 km/h, mis tähendab, et nad on veidi aeglasemad kui teised suured kassid (nt gepard või lõvi).
Ökoloogia
muudaSuurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab.
Eluiga
muudaJaaguar elab looduses keskmiselt 10–12-aastaseks, vangistuses kuni 22-aastaseks.
Mütoloogia
muudaJaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui ka veega ning ta võib olla nii purustava kui ka viljastava mõjuga.
Viited
muuda- ↑ Kitchener, A. C.; Breitenmoser-Würsten, C.; Eizirik, E.; Gentry, A.; Werdelin, L.; Wilting, A.; Yamaguchi, N.; Abramov, A. V.; Christiansen, P.; Driscoll, C.; Duckworth, J. W.; Johnson, W.; Luo, S.-J.; Meijaard, E.; O'Donoghue, P.; Sanderson, J.; Seymour, K.; Bruford, M.; Groves, C.; Hoffmann, M.; Nowell, K.; Timmons, Z. & Tobe, S. (2017). "A revised taxonomy of the Felidae: The final report of the Cat Classification Task Force of the IUCN Cat Specialist Group" (PDF). Cat News. Special Issue 11: 70–71. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 30. juuli 2018. Vaadatud 13. mail 2018.