Jaak Aab

Jaak Aab
	Jaak Aab (2021)
XIV ja XV Riigikogu liige
Ametis
	Ametisse asumise aeg; 6. juuni 2022
Eesti riigihalduse minister
	Ametiaeg; 26. jaanuar 2021 – 3. juuni 2022
Eelnev	Anneli Ott
Järgnev	Keit Pentus-Rosimannus, kt
Eesti haridus- ja teadusminister
	Ametiaeg; 25. november 2020 – 26. jaanuar 2021
Eelnev	Mailis Reps
Järgnev	Liina Kersna
Eesti riigihalduse minister
	Ametiaeg; 29. aprill 2019 – 25. november 2020
Eelnev	Janek Mäggi
Järgnev	Anneli Ott
XIV Riigikogu liige
	Ametiaeg; 4. aprill 2019 – 28. aprill 2019
Eesti riigihalduse minister
	Ametiaeg; 12. juuni 2017 – 2. mai 2018
Eelnev	Mihhail Korb
Järgnev	Janek Mäggi
XI Riigikogu liige
	Ametiaeg; 5. aprill 2007 – 4. aprill 2011
Eesti sotsiaalminister
	Ametiaeg; 13. aprill 2005 – 5. aprill 2007
Eelnev	Marko Pomerants
Järgnev	Maret Maripuu
IX Riigikogu liige
	Ametiaeg; 2002–2003
Isikuandmed
Sünniaeg	9. aprill 1960 (64-aastane); Taagepera, Eesti
Erakond	Keskerakond (1994–2024) ; Sotsiaaldemokraatlik Erakond (2024–)
Alma mater	Tallinna Pedagoogiline Instituut (vene keel ja kirjandus, 1986)

Jaak Aab (sündinud 9. aprillil 1960 Taageperas) on Eesti poliitik, XV Riigikogu liige.

Jaak Aab oli 12. septembrist 1994 kuni 5. jaanuarini 2024 Eesti Keskerakonna liige, aastatel 2016–2017 oli ta ka erakonna peasekretär. Ta on olnud muu hulgas Võhma linnapea ja mitme Riigikogu koosseisu (IX, XI ja XIV ja XV Riigikogu) liige.

13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli Jaak Aab Andrus Ansipi esimeses valitsuses Eesti sotsiaalminister.

Ta on olnud kolmel korral Eesti riigihalduse minister: 1) 12. juunist 2017^[1]^[2] kuni 2. maini 2018^[3] Jüri Ratase esimeses valitsuses; 2) 29. aprillist 2019^[4] kuni 25. novembril 2020 Jüri Ratase teises valitsuses ja 3) 26. jaanuarist 2021 kuni 3. juunini 2022 Kaja Kallase esimeses valitsuses.

Ajavahemikul 25. novembrist 2020 kuni 26. jaanuarini 2021 oli Jaak Aab Eesti haridus- ja teadusminister.

Haridus

1967–1972 Ala 8-klassiline Kool
1972–1978 Viljandi 5. Keskkool
1978–1986 Tallinna Pedagoogiline Instituut (vene keele ja kirjanduse õpetaja)

Töökohad ja ühiskondlikud ametid

30. jaanuar 1984 – 31. august 1985 – Ala 8-klassilises Koolis eesti ja vene keele õpetaja
1. september 1985 – 19. jaanuar 1988 – Võhma Keskkoolis õpetaja ja pioneerijuht
19. jaanuar 1988 – 23. oktoober 1989 – Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ELKNÜ) Viljandi Rajoonikomitee I sekretär
23. oktoober 1989 – 30. oktoober 1991 – Võhma Keskkoolis õpetaja ja direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal
31. oktoober 1991 – 31. märts 1994 – Soomes Pielavesi valla taludes puhkuseasendaja
1. november 1994 – 1. jaanuar 1996 (?) – Võhma abilinnapea
18. august 1998 – 6. veebruar 2002 – Võhma linnapea
Viljandimaa Omavalitsuste Liidu eestseisuse liige
Regionaalarengu Agentuuri Nõukoja liige
7. veebruar 2002 – 21. märts 2003 – IX Riigikogu liige (Riigikogu majanduskomisjoni liige, Narva Elektrijaamade erastamise uurimiskomisjoni esimees)
Hasartmängumaksu Nõukogu esimees
Võhma linnavolikogu esimees
Võhma linnavolikogu eelarvekomisjoni esimees
Eesti Keskerakonna juhatuse liige, volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees
1. aprill 2003 – 21. juuli 2003 – Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik, sekretariaadijuhataja
22. juuli 2003 – 13. aprill 2005 – Eesti Linnade Liidu tegevdirektor (büroo direktor)
13. aprill 2005 – 5. aprill 2007 – Eesti sotsiaalminister
5. aprill 2007 – 4. aprill 2011 – XI Riigikogu liige (17. aprillist 2007 Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees)

Võhma

1993. aastal kandideeris Jaak Aab nimekirjas Elujõuline Võhma Võhma linnavolikogusse. Ta kogus 33 häält 678-st, mis oli paremuselt 5. tulemus.

1996. aastal kandideeris Aab nimekirjas Kodulinn Võhma Võhma linnavolikogusse. Ta sai 75 häält 683-st, mis oli parim tulemus, ja pääses linnavolikokku.

Jaak Aabi abilinnapeaks oleku ajal läks Võhma Lihakombinaat pankrotti ja see põhjustas linnas sotsiaalkriisi. Aab püüdis soodustada uute töökohtade tekkimist ettevõtluse arengu kaudu ning hankis riigi investeeringuid.

1996. aastal ostis Võhma linnavalitsus Võhma Majandusühisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et ehitada mahapõlenud kultuurimaja asemele uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jäi üle 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse järgi tagastada reservfondi, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajärjel töötuks jäänud inimeste küttevõlgu. Et tulumaksu laekus tol aastal eelarvesse loodetust vähem, ei õnnestunudki summat reservfondi tagasi maksta. Riigikontroll avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks.

Aab toimetas ka koos Riina Pakasega Võhma Linnalehte.

1999. aastal kandideeris Jaak Aab Võhma linnavolikokku valimisliidu Keskerakonna ja Koonderakonna Liit kandidaadina. Ta kogus 161 häält 672-st, saades suurima arvu hääli ja pääses seega linnavolikogusse.

2002. aastal kandideeris Jaak Aab Riigikogu liikmena Eesti Keskerakonna nimekirjas Võhma linnavolikokku. Ta kogus 118 häält 729-st, mis oli parim tulemus, ning pääses linnavolikokku.

Riigikogu

1999. aastal kandideeris Jaak Aab Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7 (Järva- ja Viljandimaa) Peeter Kreitzbergi järel teise numbrina. Ta sai 503 häält (71 häält Järva maakonnast ja 432 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnas sai ta 262 häält 759-st, saades enim hääli. Riigikokku ta ei pääsenud. Erakonna valimiskampaaniaks annetas ta 15 000 krooni.

IX Riigikogu

Alates 7. veebruarist 2002 kuulus ta asendusliikmena IX Riigikogusse (andis ametivande 11. veebruaril). 11. veebruaril registreeris Riigikogu juhatus ta Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeks. 12. veebruaril kinnitati ta majanduskomisjoni liikmeks.

17. aprillil 2002 valiti ta Riigikogu uurimiskomisjoni AS Narva Elektrijaamad erastamisprotsessi käigu ja kulutuste otstarbekuse väljaselgitamiseks. Komisjoni esimesel istungil 22. aprillil 2002 valiti Jaak Aab selle esimeheks. Veebruaris 2003 esitas komisjon lõpparuande. Komisjon pidas ainsaks erastamisprotsessis tehtud veaks avalikkuse ebapiisavat teavitamist: "erastamise lõppfaasis ei selgitanud Vabariigi Valitsus piisavalt protsessi käiku Riigikogus esindatud poliitilistele jõududele ega Eesti elanikele, mille tulemusena kasvas ka elanikkonna vastuseis Narva elektrijaamade erastamisele". Kulutuste otstarbekust ei leitud olevat võimalik hinnata.

Jaak Aab algatas elektriohutuse seaduse muutmise eelnõu, mille riigikogu vastu võttis. Oma suurima saavutuse kohta Riigikogus ütles Aab: "Elektriohutuse seaduse muutmine vabastas kohustuslikust elektripaigaldiste kontrollist elukondlikud ruumid. Korterite ja elumajade omanikud said vältida küllaltki suuri ja põhjendamatuid kulutusi."

25. aprillil 2002 valiti Jaak Aab Riigikogu esindajana hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogusse. Ta valiti selle nõukogu esimeheks.

2003. aastal kandideeris Jaak Aab Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 8 (Valga- ja Viljandimaa). Erakonna üldnimekirjas oli ta 21. kohal, ringkonnas Jaanus Marrandi järel 2. kohal, kuid häälte arvu poolest edestasid teda Jaanus Marrandi, Arnold Kimber ja Indrek Meelak. Firma Faktum uuringu järgi oleks ta pidanud koguma korraliku arvu hääli, sest ta oli kandidaatide seas Helir-Valdor Seederi ja Jaanus Marrandi järel populaarsuselt teine. Jaak Aab sai 972 häält (74 häält Järva maakonnast ja 898 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnast sai ta 390 häält 785-st, mis oli suurim Võhmast saadud häälte arv. Riigikokku Jaak Aab ei pääsenud.

XI Riigikogu

Alates 5. aprillist 2007 kuni 4. aprillini 2011 oli Jaak Aab XI Riigikogu liige, 17. aprillist 2007 Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees.

XV Riigikogu

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) 1562 häält ning osutus valituks.

Jaak Aab 2017. aastal

Eesti Keskerakond

Jaak Aab oli alates 12. septembrist 1994 Eesti Keskerakonna liige.

Eesti Keskerakonna VIII kongressil 26. jaanuaril 2002 valiti Jaak Aab 386 häälega erakonna juhatusse.

Aab on osalenud Keskerakonna haridus-, regionaal- ja kohaliku omavalitsuse poliitika väljatöötamises.

Jaak Aabi nähti erakonna võimaliku uue peasekretärina, kuid seoses Eesti Linnade Liidu tegevdirektoriks saamisega 2003. aastal see võimalus ei realiseerunud.

6. mail 2003 määrati Eesti Keskerakonna nimekirjas kandideerinud omavalitsustegelaste parteisse kaasamise kampaania üldkoordinaatoriks Jaak Aab.

Jaak Aab on võidelnud kohalike omavalitsuste tugevdamise eest.

25. septembril 2016 määras Eesti Keskerakonna juhatus pärast Oudekki Loone tagandamist peasekretäri kohalt Jaak Aabi erakonna peasekretäri kohusetäitjaks. 5. novembri 2016 kinnitas erakonna kongressil valitud uus juhatus Jaak Aabi erakonna peasekretäriks. Ta oli valitud ka juhatusse, kuid peasekretäri ameti tõttu taandas ta end juhatusest.

5. jaanuaril 2024 teatas ta Keskerakonnast lahkumisest ja liitumisest Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.^[5]

Kiiruseületamine ja jääknähtudega autojuhtimine

11. märtsil 2018 jäi Jaak Aab Tartus Lõunakeskuse juures politseile vahele kiiruse ületamisega, sõites 50 km/h alas kiirusega 73 km/h. Samuti mõõdeti tema vere alkoholisisalduseks 0,28 promilli. Aab sai väärteokaristuse, milleks oli juhtimisõiguse peatamine üheks kuuks.^[6] 17. aprillil teatas ta avalikult, et astub riigihalduse ministri kohalt tagasi.^[7]

Publikatsioone

Miks läksin Riigikokku? – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 1
Linnavolikogu istungil. – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 2
Miks läksin Riigikokku? – Sakala, 12. veebruar 2002, lk 2.
Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Sakala, 5. aprill 2002, lk 2
Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Järva Teataja, 16. aprill, lk 2
Klaperjaht MÕ+ISA moodi. – Kesknädal, 17. aprill, 2002, lk 4–5. Välislink
Miks ma Riigikogus lisaeelarve poolt hääletasin. – Sakala, 5. juuli 2002, lk 2
Mida oleks vaja esmajärjekorras ette võtta, et linna paremaks muuta? – Sakala, 17. oktoober 2002, lk 9 [Küsitlus Võhma kohta, vastus Rannar Raba vahendusel]
Areng sõltub paljuski rahakotist. – Sakala, 6. novembrist 2002, lk 2 (omavalitsuste tulubaasist)
Astmelise tulumaksu hirmust. – Järva Teataja, 17. jaanuar 2003, lk 2
Astmelise tulumaksuga võidavad kõik. – Sakala, 24. jaanuar 2003, lk 2

Isiklikku

Jaak Aabil on abielust Kaie Aabiga (sündinud 23. oktoobril 1958) tütar Karen (sündinud 14. jaanuaril 1985).

2005. aastal tutvus Jaak Aab endast 18 aastat noorema vene rahvusest õpetajaga.^[viide?] Alates kevadest 2008 elasid nad koos.

4. juulil 2020 abiellus^[8] Jaak Aab pärast ligi nelja-aastast kooselu Marianiga.

Harrastustena on Jaak Aab nimetanud tervisesporti, kirjandust ja mälumängu.

Ta valdab eesti, soome, vene ja inglise keelt.^[9]

Detsembri keskel 2006 sattus Aab liiklusõnnetusse, kui ta varahommikul Viljandi–Imavere maanteel tööle sõitis. Autos oli peale tema veel autojuht. Arkma teeristil ei andnud kõrvalteelt tulnud sõiduauto Aabi autole teed, vaid sõitis talle külje pealt sisse. Aabi auto käis mitu korda üle katuse, kuid tänu kinnitatud turvavööle ei saanud tema ega autojuht vigastusi.^[10]

Viited

Kirjandus

Vello Lattik. Kass ja hiired jagavad urgu, 2000.
Jaak Aab – 45. – Hippokrates, 2005, aprill/VII, lk 314.

Välislingid

Tutvustused

Riigihalduse minister Jaak Aab Vabariigi Valitsus
Riigikogu
Jaak Aab: Kuidas tugevdada kohalikku omavalitsust?, PowerPoint' fail, Riigikogu koduleht (arhiveeritud)

Õpetajate Leht

Muu ajakirjandus

Jaak Aab: Linnade liit tahab tulumaksust omavalitsustele suuremat osa (Saarlane, 2004)
Jaak Aab riigi ja omavalitsuste vaheliste eelarveläbirääkimiste tulemustest (Sakala, 2004)
Jaak Aabi kommentaarid elektrijaamade erastamist uurinud komisjoni aruande kohta. Eesti Päevaleht
Hans Väre: JAAK AAB: igal pool tuli mul komandöri mängida, Sakala, 16. juuli 2005
Anna-Maria Veidemann-Makko: Eksminister Jaak Aab hülgas naise, Kroonika, 21. oktoober 2008
Jaak Aab lahutas abikaasast, elu24.ee, 21. oktoober 2008
Jaak Aab vahetas abikaasa noorema vastu, Õhtuleht, 21. oktoober 2008
Sander Ilvest, Maidis Vaikmaa: "Jaak Aab – võimuvahetuse arhitekt". Postimees.ee, 26. november 2016
https://www.postimees.ee/3903497/politsei-aabi-sonad-ei-ole-kaugeltki-eetilised-kuid-neis-pole-midagi-kuritegelikku
https://lounaeestlane.ee/keskerakonna-peasekretar-jaak-aab-kahetseb-vorus-praalimist/
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/jaak-aab-veebruaris-valitsuse-tegevusest-tuleks-tahtmine-votta-katte-kalasnikovi-automaat?id=76214169
https://www.err.ee/821100/jaaknahtudega-roolist-tabatud-jaak-aab-astub-ministrikohalt-tagasi
"Aab: võimuambitsioon viis Keskerakonna alla" ERR, 3. veebruar 2024

Keskerakonna väljaanded

Eelnev Marko Pomerants	Eesti sotsiaalminister 2005–2007	Järgnev Maret Maripuu
Eelnev Mihhail Korb	riigihalduse minister 2017–2018	Järgnev Janek Mäggi
Eelnev Janek Mäggi	riigihalduse minister 2018–2020	Järgnev Anneli Ott
Eelnev Mailis Reps	haridus- ja teadusminister 2020–2021	Järgnev Liina Kersna
Eelnev Anneli Ott	riigihalduse minister 2021–2022	Järgnev Riina Solman

[1] Riigihalduse minister Jaak Aab

[2] Valitsuse koosseis, Viimati uuendatud: 12. juuni 2017

[RT-05-2018-3] Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 02.05.2018 otsus nr 248 "Muudatuste tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus". Avaldamismärge: RT III, 03.05.2018, 1.

[4] ttps://www.valitsus.ee/et/peaminister-ministrid/riigihalduse-minister-jaak-aab

[5] "Kuus riigikogu keskerakondlast lahkus parteist, neist neli liitub sotsidega" ERR, 5. jaanuar 2024

[6] ttps://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaaknahtudega-soitnud-minister-jaak-aab-oleks-peaaegu-puhtalt-paasenud-sest-patrull-ei-tundnud-teda-ara?id=81793799

[7] ttps://www.aripaev.ee/uudised/2018/04/17/jaak-aab-astub-tagasi

[8] [1]

[9] Jaak Aab. Vabariigi Valitsuse veebisait.

[10] "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 198

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]