Jalaväekompanii
Jalaväekompanii on jalaväe relvaliigi (väeliigi) koosseisu kuuluv kompanii. Jalaväekompanii kuulub tavaliselt jalaväepataljoni koosseisu.
| NATO Maa- ja Õhuväe üksused | ||||
|---|---|---|---|---|
| Märk | Üksus | Koosseis | Ülem | NATO kood |
|
Pooljagu/grupp/ meeskond/ lahingpaar |
2–6 | nooremseersant/ kapral |
OR-4/ OR-2 |
|
Jagu | 6–12 | seersant | OR-4 |
|
Poolrühm | 7-20 | seersant | OR-4 |
|
Rühm/ Lennupaar |
15–50 | leitnant kapten |
OF-1 OF-2 |
|
Kompanii/Patarei/ Salk/Lüli |
80–250 | kapten major |
OF-2 OF-3 |
|
Pataljon/Eskadron/ Eskadrill |
300–800 | kolonelleitnant | OF-4 |
|
Rügement | 500–1000 | kolonel | OF-5 |
|
Brigaad | 3000–5000 | kolonel brigaadikindral |
OF-5 OF-6 |
|
Diviis | 10 000 – 30 000 | kindralmajor | OF-7 |
|
Korpus | 30 000 – 50 000 | kindralleitnant | OF-8 |
|
Armee | 100 000 – 300 000 | kindral | OF-9 |
|
Armeegrupp/ Rinne |
2+ armeed | välimarssal armeekindral |
OF-10 |
|
Sõjatander/ Operatsioonitander/ Piirkond |
4+ armeegruppi | kuuetärnikindral ülemjuhataja |
? |
Koosseis
muudaJalaväekompanii koosneb 3–4 jalaväerühmast, lahingutoetusallüksustest, teenindus- ning juhtimisallüksustest. Jalaväekompanii suuruseks on sõltuvalt allüksuste suurusest ja arvust tavaliselt 100–200 sõjaväelast.
Taktika ja tegevus
muudaJalaväekompanii kaitselõigu pikkus on sõltuvalt koosseisust, maastikust ja olukorrast 500–1500 m. Tavaliselt tugevdatakse jalaväekompaniid lahingutegevuseks pataljoni lahingutoetusallüksustega.
Pataljonist iseseisvalt tegutsemiseks ette valmistatud jalaväekompaniid nimetatakse jalaväekompanii lahingugrupiks või üksik-jalaväekompaniiks.
Relvastus ja varustus
muudaJalaväekompanii relvastusse kuuluvad püstolid, automaadid, kuulipildujad, granaadiheitjad, täpsuspüssid, mõnikord ka raskemad tankitõrjerelvad, samuti kerged miinipildujad.
Jalaväekompanii liigub tavaliselt kas taktikalistel veoautodel, maasturitel, soomustatud autodel, soomusautodel või soomustransportööridel.