Jeesus

See artikkel on kristluse rajajast, samanimeliste kohta vaata lehekülge Jeesus (täpsustus).

---

Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus. Kristlaste jaoks on ta Jeesus Kristus, Kolmainsuse üks isik (Jumal-Poeg). Alates 28. aastast esines ta avalikult Galileas ja Juudamaal. Johannese evangeeliumi kronoloogia alusel kolm aastat hiljem hukkasid Rooma keisririigi sõdurid ta Rooma prefekti Pontius Pilatuse käsul ja Sanhedrini nõudel.

Jeesus
Lisa pildiallkiri.
Sünniaeg	ajavahemikus 7–2 eKr Petlemm, Heroodese tetrarhia, Rooma impeerium
Surmaaeg	7. aprill 30 või 3. aprill 33 pKr (30–39-aastaselt) Jeruusalemm, Juudamaa, Rooma impeerium
Rahvus	juut
Vanemad	Maarja, Joosep Naatsaretist

Uus testament on algkristluse usudokumendina ajaloolise Jeesuse-uurimise tähtsaim allikas. Uue testamendi järgi kutsus Jeesus õpilased, kuulutas juutidele jumalariiki ning kutsus neid meeleparandusele. Väljaspool kristlust peetakse Jeesust tavaliselt pühameheks, judaistid peavad teda aga valemessiaks.

Kronoloogia

Järgnev tabel tugineb Peeter Roosimaa uurimusele "Jeesuse tegevuse kronoloogiast." Roosimaa järgi on ainus ajalooliselt kindel väide, et 28. aasta oli Jeesuse avaliku tegevuse esimene aasta.

Sündmus	Oletatav aeg
Jeesuse sündimine	8–6 aastal eKr
Jeesus kaheteistaastaselt Jeruusalemmas	5.–7. aastal pKr
Jeesuse avaliku tegevuse algus	27./28. aasta talv
Teekond läbi Samaaria Galileasse	28. aasta lõpp
Teekond põhja poole	29. aasta suvi
Jeesus lehtmajade pühadel Jeruusalemmas	29. aasta september/oktoober
Jeesus ida pool Jordanit	29./30. aasta talv
Jeesuse surm	30. aasta kevadpühad

Nimi

Jeesus hea karjasena. Varakristlik freskomaal, umbes 250 pKr. Callixtuse katakombid Roomas

Jeesuse sünnipärane nimi on eestipärases kirjaviisis "Jeesus". Heebrea keeles tähendab see: 'Jahve on päästmine'. Tema nimi pidi iseloomustama tema elu ülesannet: "Ta (neitsi Maarja) toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus".

Nimi 'Jeesus' tuletub heebreakeelsest nimest ישוע‎ ('Yeshua'), mille varasem nimevorm on יהושע ('Yehoshua'), eestipäraselt Joosua.

Lisanimed ja tiitlid

Kristus

Tiitel "Kristus" (kreeka keeles Χριστός Khristós, ladinapäraselt Christus) on vaste mõistele "messias" (heebrea keeles משיח mašíah, 'võitu, võitud isik; salvitu'), mis oli algselt vana testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Messias täitis nii preestri kui ka kuninga funktsioone.

Muud tiitlid ja lisanimed

Jeesuse muud nimed on kas religioossed tiitlid (Pantokraator, 'Kõigeväeline', 'Valitseja'; Päästja) või päritolu ja tegevuskoha järgi pandud nimed (Jeesus Naatsaretist, Jeesus Galileast ehk Naatsaretlane ehk Galilealane) või omistatud nimed (Hea Karjane, ka põlastav Puusepa Kasupoeg). Jeesus ise nimetas ennast kõige sagedamini Inimese Pojaks.

Allikad ja allikakriitika

Keiser Nero vaatab 64. aastal põlevat Roomat. Väidetavalt süüdistati Rooma põlengus hiljem kristlasi ja süüdistusega seoses mainiti Kristust ühes varasemas mitte-kristlikus allikas. Carl Theodor von Piloty maal 1861

Jeesus ei jätnud endast maha kirjutisi ja andis oma õpetuse edasi suulise kuulutusena. Peaaegu kogu ajalooline teadmine tema kohta pärineb tema jüngritelt, kes pärast tema surma jutustasid oma mälestusi temast, kogusid neid ja kirjutasid üles.

Jeesuse kui ajaloolise tegelase kohta on peamiseks allikaks uue testamendi evangeeliumid, mis on kreeka keeles kirja pandud ajal, mil Jeesusest võis veel olla säilinud elav mälestus. Evangeeliumitest ja kristlikust traditsioonist sõltumatuid ajalooallikaid Jeesuse kohta on säilinud väheseid. Üksikud antiikaja mittekristlikud juudi, kreeka ja rooma autorid mainivad Jeesust, eelkõige tema Kristuse tiitlit ja tema hukkamist: aastast 64 pKr. Tacitus, Annaalid 15.44; aastast 117 pKr. Plinius, kirjast Trajanusele Epistlid x. 96.; 1. sajandil Flavius Josephus. Allikakriitika skeptikud peavad Jeesust puhtmüütiliseks tegelaseks.

Vanim teadaolev Jeesuse "biograafia" sisaldus arvatavasti Natsareenide evangeeliumis (seda on nimetatud ka Kaheteistkümne apostli evangeeliumiks), mida on maininud Epiphanios. Esimesed kristlased, sealhulgas Paulus, piirdusid usuga Kristuse kuulutusse ja ristisurma. Hiljem kogudustes käibele tulnud Kristuse elulookirjeldusi olid mõjutanud judaismi eeskujud (vana testamendi "Jumala sulase" ja esseenide "õiglusõpetaja"), idamaiste usundite mütoloogilised kujutlused (viljakusjumaluste suremise ja surnuist ülestõusmise iga-aastane rütm) ning gnostilised lunastusmüsteeriumid.

Kristlikud allikad

Teated Jeesuse kohta pärinevad valdavalt neljast kanoonilisest evangeeliumist, mõned ka Pauluse kirjadest, mõnest apokrüüfist ning eraldi pärimusena säilinud ütlustest (agrapha). Need tekstid pärinevad juudi päritolu algkristlastelt, kes uskusid Jeesuse Kristuse ülestõusmisse (Mk 16:6; Ap 2:32) ning sidusid oma mälestused Jeesusest piibellike, legendaarsete ja sümboolsete elementidega. Nendega tahtsid nad kuulutada kaasaegsetele Jeesust kui tõotatud messiat, mitte fikseerida ja vahendada biograafilisi teadmisi tema kohta. Need kirjutised sisaldavad siiski ka ajaloolisi andmeid.

Ajavahemikus 50–64 kirjutatud Pauluse kirjad peaaegu ei maini Jeesuse elulooseiku, kuid tsiteerivad mõningaid tema sõnu ja ütlusi tema kohta Jeruusalemma algkogudusest, mida vastavad andmed evangeeliumides kinnitavad. Ka Jaakobuse kiri vihjab sageli Jeesuse enda ütlustele ning mõne eksegeedi arvates võib ta olla allikaks nende kohta, kui ta pärineb Jeesuse vennalt.

Kui niisugused kohad nagu Mk 13:2; Mt 22:7; Lk 19:43–44 vihjavad Jeruusalemma templi hävitamisele aastal 70, siis valmisid kolm sünoptilist evangeeliumi pärast seda. Varasemat valmimist (umbes 64) peavad mõned uurijad võimalikuks ainult Markuse evangeeliumi puhul. Seega ei kuulunud evangeeliumite autorid Jeesuse esimeste järgijate hulka, kuid nad tundsid pealtnägijaid, kellelt said pärimuse Jeesuse kohta.

Matteuse evangeelium

Matteust peeti sajandeid esimeseks, kes kirjutas evangeeliumi Kristusest. Tema nimi on ilmselt lühivorm heebrea nimest Mattitja. Matteus kirjutas oma jutustuse Palestiinas. Leidub tõendeid, mis osutavad sellele, et algselt kirjutas Matteus oma evangeeliumi rahvapärases heebrea keeles ning tõlkis selle hiljem kreeka keelde. Hieronymus kirjutab oma teoses "Kuulsatest meestest" (De viris inlustribus) III peatükis: "Matteus, kes on ka Leevi, tolliametnikust apostel, valmistas esimesena nende jaoks Juudamaal, kes ümberlõikamisest olid saand usklikuks, Kristuse evangeeliumi heebrea tähtede ja sõnadega." Hieronymus lisab, et evangeeliumi heebreakeelne tekst oli tema ajal (4. ja 5. sajandil) hoiul Kaisarea raamatukogus.

Luuka evangeelium

Apostlite tegude raamatu kirjutaja (kes oli samuti Luukas) oli varem koostanud "esimese raamatu"- Luuka evangeeliumi. Apostlite tegude raamatu sündmustik lõpeb tõenäoliselt aastal 61, mil Luukas viibis Roomas koos Paulusega, kes ootas keisri kohut. Võib arvata, et oma evangeeliumi kirjutas Luukas millalgi ajavahemikul aastatel 50–60 Kaisareas pärast seda, kui ta oli naasnud Pauluse kolmanda misjonireisi lõppedes koos temaga Filipist ning kui Paulust hoiti kaks aastat Kaisareas vangis, enne kui ta viidi oma edasikaebuse tõttu Rooma. Kuna Luukas oli sel ajal Palestiinas, oli tal hea võimalus kõike, mis puudutab Jeesuse elu ja teenistust, 'algusest peale hoolega uurida'.

Mittekristlikud allikad

 Pikemalt artiklis Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta

Juudi ajaloolane Flavius Josephus mainib Jeesust oma teoses "Antiquitates Judaicae" (umbes 93–94) kaks korda. Esimest kohta (Testimonium Flavianum; 18,63–64) peeti varem täielikult hilisemaks lisanduseks, tänapäeval peetakse seda ainult kristlaste poolt töödelduks. Selle oletatavalt ehtne tuum kirjeldab Jeesust suursuguste juutide poolt süüdistatuna ja Pilatuse poolt ristisurma mõistetud tarkuseõpetajana, kelle pooldajad jäid talle ustavaks. Teine koht (20,200) räägib Jaakobuse hukkamisest ning nimetab teda Jeesuse, "keda nimetatakse Kristuseks", vennaks. Mõned ajaloolased kahtlevad selles, et judaist teda nõnda nimetada võis, teised näevad siin tagasiviidet esimesele kohale.

Tacitus teatab umbes 117 oma "Annaalides" kristlastest (Christianos), kelle süüks Nero 64. aastal olevat Rooma süütamise ajanud, ning märgib: auctor nominis eius Christus Tiberio imperitante per procuratorem Pontium Pilatum supplicio adfectus erat; ("selle nime ajendaja Kristus oli Tiberiuse valitsemise ajal prokuraator Pontius Pilatuse käsul hukatud;") Pole selge, kas see teade tugineb Rooma või kristlikele allikatele. Võib-olla sai Tacitus sellest teada riigi idaosas asevalitsejaks olles.

Suetonius kirjutas umbes 120 keiser Claudiuse eluloos, et keiser "ajas juudid, kes Chrestuse õhutusel pidevalt mässasid, Roomast välja" (Iudaeos impulsore Chresto assidue tumultuantis Roma expulit.) (49). Pole teada, kas ta pidas silmas Jeesust ja oletas, et ta on rahutuste õhutaja.

Teised juudi ja rooma allikad kujutavad endast ainult ääremärkusi või poleemikat neile teadaoleva kristliku pärimuse kohta. Paljude kristlike reliikviate kõrval on üheks enim uurimis- ja kõneainet pakkuvaks väidetavalt ehtne Jeesuse surilina.

Alates 19. sajandist on üheks oluliseks allikaks kujunenud arheoloogilised leiud.

Dogmaatika

 Pikemalt artiklis Kristoloogia

Kolmainsuse diagramm läänekristluses

Jumal-Poeg

Kolmainsust tunnustavad kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala Poeg ja Kolmainsuse üks isik (Jumal-Poeg), kes on sündinud, kuid mitte loodud. Jumal-Poeg on olemuselt ja loomuselt ühtne Jumal-Isa ja Püha Vaimuga. Katoliikliku ja luterliku teoloogia järgi lähtub Püha Vaim Jumal-Isast ja Jumal-Pojast, õigeusu teoloogia järgi Püha Vaim Jumal-Pojast ei lähtu (Filioque). Kalchedoni kirikukogul sõnastatud dogma alusel on Jeesus tõeline Jumal ja tõeline inimene, kelle jumalik ja inimlik loomus on segunematud ning teineteisest lahutamatud.

Päritolu

Kolmainsust tunnustavad kristlased usuvad, et Jeesus sündis Jumal-Isast: Püha Vaim eostas ta ja Maarja rasedusega sai Jeesus inimeseks (inkarnatsioon).

Ülestõusmine surnuist

Kristlaste usu alus on, et Jeesus ärkas surnuist uuesti ellu. Katoliiklased tunnustavad, et Jeesus läks lihalikul kujul Taevasse.

Transsubstantsiatsioon

Katoliiklased tunnustavad, et Jeesus on armulauas tegelikul kujul.

Vana testamendi ettekuulutused

Juutide seas on arusaam prohveti, poliitilise valitseja ja ülempreestri (messias) tulekust tulevikus, kes põlvneb kuningas Taavetist. Messia saabumisega algab juutidel uus ajastu.

Esimese ettekuulutuse annab Mooses Iisraeli rahvale 5. Moosese raamatus:

„

Issand, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade hulgast, ühe prohveti, minu sarnase - teda te peate kuulama!

“

Prohvet Naatan kuulutas kuningas Taavetile:

„

Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks.

“

Mitu ettekuulutust on Jesaja raamatu 1., 7. ja 11. peatükis.

„

Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja. Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim.

“

Kiri heebrealastele tsiteerib Jeremija raamatu tsitaati:

„

Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu: mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende vanematega sel päeval, kui ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt - selle mu lepingu nad murdsid, kuigi ma olin nad võtnud enese omaks, ütleb Issand -, vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.

“

Mõned ettekuulutused on Hesekieli raamatus ja Miika raamatus.

Jeesuse sünd

Maarja ja Joosep. Ohio Saint Bernardi katoliku kiriku vitraaž

Jeesus sündis Petlemmas neitsi Maarja pojana. Kristlased usuvad, et Jeesuse isa on Jumal ja kasuisa Joosep. Teave Jeesuse sündimise kohta tugineb Matteuse ja Luuka evangeeliumitel. Mõlemad evangeeliumid annavad Jeesuse sugupuu. Matteuse evangeeliumi järgi sai Maarja enne Jeesuse sündimist ettekuulutuse. Luuka evangeeliumi järgi asetati Jeesus pärast sündimist sõime ja esmalt tulid teda kummardama karjased. Matteuse evangeeliumi järgi tulid hiljem Jeesust kummardama Idamaa tähetargad, kes nägid taevas tähte, mille järel Herodes lasi Petlemmas hukata poisslapsed. Jeesuse vanemad põgenesid eelnevalt Egiptusesse.

Sündimise kuupäeva probleem

Luuka evangeeliumi järgi sündis Jeesus ajal, mil Rooma keiser oli Augustus (27 eKr–14 pKr) ja Süüria maavalitseja oli Küreenius (Quirinus, 6–12 pKr), Matteuse evangeeliumi järgi sündis Jeesus, kui Herodes oli Juudamaa kuningas (37 eKr– 4 eKr). Luuka evangeeliumi järgi sündis Jeesus Küreeniuse korraldatud rahvaloenduse ajal.

Alates neljandast sajandist tähistatakse Jeesuse sünnipäeva 25. detsembril (esimesel jõulupühal). Jeesuse ristilöömist tähistatakse Suurel Reedel. Dionysius Exiguus pakkus 525 oma kalendriarvestuses välja, et Jeesus võis sündida aastal 1 eKr ja alates 6. sajandist loetakse kristlikku ajaarvamist alates Jeesuse sünnist. Ajaarvamise aluseks on Luuka evangeelium, mille järgi oli Jeesus oma avalikku tegevust täitma asudes umbes 30 aastat vana ja ta asus avalikult tegutsema Rooma keiser Tiberiuse (14–37) 15. valitsemisaastal.

Jeesuse vanemad ja põlvnemine

 Pikemalt artiklites Maarja ja Joosep (Maarja abikaasa)

Jeesuse ema oli Maarja. Matteuse evangeeliumi järgi oli Maarja kihlatud Joosepiga. Katoliiklased usuvad, et Jeesus oli neitsi Maarja ainus laps ning evangeeliumites mainitud Jeesuse vennad on Joosepi lapsed esimesest abielust.

Joosep oli Naatsaretis elav puusepp. Kristlased peavad Maarja kihlatut Joosepit Jeesuse kasuisaks, kes pole Jeesuse bioloogiline isa, kuid kes kasvatas Jeesuse üles. Matteuse evangeeliumi järgi kavatses Joosep Maarja rasedusest teada saades saata ta vanemate juurde tagasi, et teda mitte avalikult häbistada. Joosepile ilmus unes ingel, kes käskis tal Maarja enda juurde jätta. Katoliikliku teoloogia alusel oli Joosep lesk ja tal olid esimesest abielust pojad, keda evangeeliumites nimetatakse Jeesuse vendadeks. Luuka evangeeliumi järgi elas Joosep Naatsaretis, kuid oli pärit Petlemmast, kuhu ta rahvaloenduse tõttu läks.

Matteuse evangeeliumis olev Jeesuse sugupuu algab Aabrahamist, Luuka evangeeliumis Aadamast. Mõlemal sugupuul on Jeesuse ühised esivanemad Aabraham, Iisak, Jaakob, Juuda ja Taavet. Erinevad teoloogid on püüdnud seletada erinevusi sugupuudes. Ühe versiooni järgi võib Matteuse evangeeliumis olla Maarja põlvnemine ja Luuka evangeeliumis Joosepi põlvnemine.

Rahvuskuuluvus

Jeesus oli rahvuselt juut, põlvnedes Juuda suguharust Taaveti soost. Kaasaegse piibliteaduse alusel oli Jeesuse emakeel aramea keele galilea murre.

Jeesuse lapsepõlv

Evangeeliumid annavad Jeesuse lapsepõlve kohta vähe teavet. Apokrüüfilised kirjutised kajastavad rohkem Jeesuse lapsepõlve, kuid neid ei tunnustata kanooniliselt

Jeesus elas Naatsaretis. Ta lõigati juudi kombe kohaselt 8 päeva pärast sündimist ümber. Vanemad viisid ta 40 päeva pärast sündi Jeruusalemma templisse ja ohverdasid esmapoja sünni puhul kaks tuvi. Templis õnnistasid Jeesust Siimeon ja naisprohvet Hanna.

Matteuse evangeeliumi järgi tuli Jeesuse vanematel asuda Egiptusesse, kuna Herodes lasi Petlemmas hukata sündinud poisslapsed. Egiptusest Naatsaretti tagasipöördununa õppis Jeesus selgeks puusepa ameti.

Jeesus läks koos vanematega 12-aastaselt paasapühade ajal Jeruusalemma ja jäi templisse, kust vanemad ta kolm päeva hiljem üles leidsid.

Jeesuse avalik tegevus

Carl Joseph Begas. Mäejutlus. 1820

Johannese evangeeliumi kronoloogia alusel tegutses Jeesus kolm aastat. Tema avalik tegevus algas ristimisega. Jeesuse avalik üleskutse oli: "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!"

Jeesuse ristimine

Jeesuse ristis Ristija Johannes Jordani jões vette kastmisega. Jeesus ristiti arvatavasti Jordani jõe läänekaldal Ainonis. Ristimise järel laskus Jumala Vaim tuvi kujul tema peale. Ristimisele järgnes Jeesuse kõrbekiusatus, mille ajal Jeesus viibis 40 päeva kõrbes.

Apostlite valimine

Jeesus valis oma jüngrite seast 12 apostlit, kellele ta andis meelevalla eksortsismiks, parandada haigusi ja nõtrust. Sünoptiliste evangeeliumite järgi kutsus Jeesus oma jüngriks esmalt Peetruse. Johannese evangeeliumi järgi oli Jeesuse esimeseks jüngriks Peetruse vend Andreas.

Mäejutlus

Jeesuse pikim järjepidev sõnum evangeeliumites on mäejutlus, mille pikem versioon on Matteuse evangeeliumis ja lühem Luuka evangeeliumis. Mäejutluses sisaldub ka meieisapalve.

Tähendamissõnad

 Pikemalt artiklis Jeesuse tähendamissõnad

Jeesus õpetas valdavalt näitlikustatud tähendamissõnade kaudu.

Suhted variseride ja saduseridega

Jeesuse õpetuse peamised taunijad olid variserid.

Jeesuse kannatuslugu ja surm

Maarja Jeesuse surnukehaga. Michelangelo skulptuur "Pietà", Rooma Peetri kirik

Kõik uue testamendi evangeeliumid kajastavad Jeesuse kannatuslugu ja surma.

Vandenõu

Kui Jeesus oli Laatsaruse surnuist üles äratanud, uskusid paljud juudid temasse ja Jeesuse populaarsus kasvas. Judaismi ülempreestrid, rahvavanemad ja variserid kutsusid ajendatuna Laatsaruse ülesäratamisest ülempreester Kaifase eesistumisel kokku Sanhedrini, kus otsustati Jeesus surma mõista. Sanhedrini liikmete peamised argumendid Jeesuse hukkamiseks olid: "Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva".

Ülempreester Kaifase otsus Suurkohtu arutelu järel oli: "Teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub." Sanhedrini liikmed soovisid, et Jeesust ei vahistataks avalikult ega pühade ajal.

Jünger Juudas Iskariot oli valmis Jeesust reetma. Ülempreestrid pakkusid Juudale Jeesuse reetmise eest 30 hõberaha, mille järel Juudas otsis sobivat hetke, kui Jeesuse läheduses poleks rahvahulka.

Jeesuse viimne õhtusöömaaeg

Jeesuse viimne õhtusöömaaeg oli Jeesuse viimane söömaaeg enne surma. Kristlased mälestavad Jeesuse viimset õhtusöömaaega armulauaga. Jeesuse viimne õhtusöömaaeg toimus Jeruusalemmas ühe hoone ülemisel korrusel.

Jeesus sõi koos 12 apostliga. Ta kuulutas ette, et üks tema jüngritest reedab ta, kõik jüngrid hülgavad ta kannatusajal ja Peetrus salgab Jeesuse, kuigi Peetrus oli kinnitanud, et on valmis Jeesuse eest surema.

Johannese evangeeliumis on Jeesuse viimne söömaaeg pikemalt kirjeldatud. Evangeeliumi järgi pesi Jeesus jüngrite jalgu, tõotas Püha Vaimu tulekut, õpetas ja julgustas jüngreid.

Jeesuse vangistamine

Jeesus siirdus viimse õhtusöömaaja järel Õlimäele Ketsemani aeda palvetama. Ta võttis endaga kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese, kes jäid aga Jeesuse palvetamise ajal magama, mistõttu Jeesus pidi neid kaks korda äratama.

Jünger Juudas Iskariot juhatas ülempreestrite saadetud väesalga aeda Jeesust vangistama. Sünoptiliste evangeeliumite järgi andis Juudas vangistajatele märgi, et Jeesus on see isik, keda ta suudleb. Johannese evangeeliumi järgi küsis Jeesus vangistajatelt keda nad otsivad. Vangistajad vastasid, et Jeesust Naatsaretist ja kui Jeesus kinnitas, et tema see ongi, taganesid vangistajad ja kukkusid maha.

Jeesuse vangistamise ajal haaras Peetrus mõõga ja raius ülempreester Kaifase sulasel Malkusel kõrva ära. Jeesus tervendas Malkuse kõrva.

Kohtupidamine

Väesalk viis vangistatud Jeesuse esmalt preester Annase ette, kes küsitles teda õpetuse kohta ja kus kohtusulane Jeesust esmakordselt ka lõi. Annas saatis Jeesuse Sanhedrini ette, mida viis läbi ülempreester Kaifas oma majas.

Jeesuse vastu esitati mitmeid süüdistusi, kuid valetunnistajate ütlused ei ühtinud, mistõttu süüdistused ei leidnud tõendamist. Lõpuks küsis Kaifas, kas Jeesus on messias. Jeesus vastas: "Mina olen see.". Jeesuse vastusest ajendatuna kuulutas Kaifas, et Jeesus sai hakkama pühaduseteotusega ja Sanhedrini liikmete enamus leidis, et vastavalt Moosese seadusele tuleb Jeesus surma mõista. Vastava otsuse järel Jeesust alandati. Kohtuotsuse järel kahetses Juudas Iskariot Jeesuse reetmist ja tahtis raha ülempreestritele tagasi anda, kuid nende keeldumise järel sooritas enesetapu.

Sanhedrin saatis surma mõistetud Jeesuse Rooma prokuraatori Pontius Pilatuse ette. Pilatuse kohtupidamine toimus Herodese palee pretooriumis. Sanhedrini liikmed süüdistasid Pilatuse ees Jeesust selles, et ta tekitab juutide seas rahulolematust, keelab Rooma keisrile maksta pearaha ja väitvat end kuninga olevat. Pilatus küsitles Jeesust, huvitudes eelkõige kolmandast süüdistusest kuningaksolemise kohta, kuid Jeesuse vastuse järel ei pidanud teda poliitiliselt ohtlikuks ega leidnud Jeesusel surmasüüd. Ta saatis Luuka evangeeliumi järgi Jeesuse Herodes Antipase ette. Kui Herodes Antipas Jeesuse tagasi Pilatuse juurde saatis, lasi Pilatus Jeesust piitsadega peksta ja tõi ta taas rahvahulga ette. Ta pakkus kohalviibinud rahvale võimalust valida, kas vabastada paasapühade puhul Jeesus või Barabas. Rahvahulga nõudel vabastas Pilatus Barabase. Kohtupidamisse sekkus ka Pilatuse naine, kes saatis abikaasale sõnumi.

Kohtupidamise arenedes hakkas kogunenud rahvahulk nõudma Jeesusele surmanuhtlust ristilöömise läbi. Pilatus ei leidnud Jeesusel surmanuhtlust nõudvat süüd ja pesi avalikult oma käsi, näidates et temal kohtuotsuse langetamisel süüd pole. Rahvahulk nõudis Jeesuse surma, sest Jeesus oli kuulutanud end kuningaks ja hakanud vastu Rooma keisrile. Kui Pilatus oleks Jeesuse vabastanud, poleks ta Rooma keisri sõber. Rahvahulga viimase väite alusel mõistis Pilatus Jeesuse surma.

Jeesuse ristilöömine

 Pikemalt artiklis Jeesuse ristilöömine

Rooma prefekt Pontius Pilatus mõistis Jeesuse surma ristilöömise läbi. Kohtuotsuse järel viisid Rooma sõdurid Jeesuse hukkamispaika Kolgata mäel. Kuna Jeesus oli eelnevast piitsutamisest nõrkenud, kandis ristipuud hukkamispaika sõdurite nõudel Siimon Küreenest.

Jeesus löödi risti koos kahe süüdimõistetuga. Johannese evangeeliumi järgi naelutati Jeesuse risti külge Pilatuse kirjutatud silt ladina-, kreeka- ja heebreakeelse tekstiga: "Jeesus Naatsaretlane juutide kuningas." Jeesus löödi risti kell 9 juudi ajaarvestuse järgi. Ristilöömise järel jagasid Rooma sõdurid Jeesuse riided omavahel ja heitsid liisku. Osad ülempreestrid, juutide vanemad, sõdurid ning üks süüdimõistetu teotasid ristilöödud Jeesust.

Johannese evangeeliumi järgi olid Jeesuse risti juures Maarja ja apostel Johannes. Jeesus ütles Maarjale, et Johannes on tema poeg ja Johannesele, et Maarja on tema ema, mispeale Johannes võttis Maarja oma leibkonda.

Jeesuse surm

Jeesus suri enne juudi sabati algust kell 3 päeval ristilöömise läbi. Johannese evangeeliumi kronoloogia ja apostel Pauluse järgi suri Jeesus 14. Nisani päeval, teiste evangeeliumite järgi 15. Nisani päeval. Astronoomilise arvestuse alusel suri Jeesus tõenäoliselt kas 7. aprillil 30. või 3. aprillil 33. aastal pKr.

Vahetult enne surma hüüdis Jeesus: "Mu Jumal, Mu Jumal, miks sa mu maha jätsid!" Mõned risti juures seisjad tõlgendasid Jeesuse hüüet, et ta hüüab appi prohvet Eelijat. Jeesusele pakuti enne surma valude leevendamiseks äädikat, kuid Jeesus keeldus seda joomast.

Jeesuse viimased sõnad olid kas: "Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" ja "See on lõpetatud." Jeesuse surma kinnituseks pistis üks Rooma sõdur oma odaga Jeesuse külje läbi, mispeale küljest purskus verd ja vett. Vahetult enne Jeesuse surma toimus pimenemine. Jeesuse surma järel kärises Jeruusalemma templi eesriie lõhki ja toimus maavärin.

Jeesuse matmine

Kui Jeesus oli surnud, soovis Joosep Arimaatiast Pontius Pilatuselt luba Jeesuse matmiseks. Joosep mattis Jeesuse hädakorras lähenevate paasapühade tõttu oma perekonna hauakambrisse Kolgata lähedale aeda. Nikodeemus tõi Jeesuse surilinadesse mähkimiseks sada naela mürri.

Judaismi rahvavanemate nõudel lasi Pilatus sabatil haua ette paigutada suure kivi, mis pitseeriti ja pani hauda valvama kaks sõdurit.

Jeesuse ülestõusmine surnuist ja taevasseminek

Kristuse taevasseminek. Ikoonimaal

Kristluse põhisõnumiks religioonina on uskumine, et Jeesus kui Jumala poeg taaselustus surnuist.

Jeesuse ülestõusmine

Jeesus tõusis surnuist üles juudi ajaarvestuse järgi nädala esimesel päeval enne koitu, mille tagajärjel veeres hauakambri ette paigutatud pitseeritud kivirahn hauakambri ava eest ära. Judaismi ajaarvestuse järgi tõusis Jeesus surnuist kolmandal päeval pärast surma. Jeesuse ülestõusmise esimesed tunnistajad olid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ema Maarja, kes kavatsesid minna matmisprotseduuri lõpuni viima vastavalt Moosese seadustele. Jeesus ilmus esmalt Maarja Magdaleenale, kes pidas teda aednikuks. Jeesus andis Maarja Magdaleenale korralduse minna jüngritele uudist teatama. Jeesus kohustas jüngreid minema Galileasse.

Seejärel ilmus Jeesus jünger Kleopasele ja tema kaaslasele Emmause teel, kes kuulutasid uudist teistele jüngritele.

Peetrus ja Johannes olid esimesed apostlid 12 määratud apostlite seast, kes olid Jeesuse taaselustumise tunnistajaks, kui nende juurde saabunud naiste teate järgi läksid koos hauakambri juurde. Peetrus sisenes hauakambrisse, kus leidis maast surilinad ja eemal kägardatud higirätiku.

Jüngrite jaoks oli teade Jeesuse taaselustumisest esialgu mõistusele vastuvõetamatu ja nad uskusid seda alles siis, kui kohtusid Jeesusega, kes neid sõitles uskmatuse pärast. Apostel Toomas ei viibinud teistega koos ja tema uskus Jeesuse taaselustumist, kui sai oma käega Jeesuse haavu katsuda.

Jüngritega Galileas kohtudes andis Jeesus neile misjonikäsu:

„

Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad,ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastulõpuni.

“

Jeesus kohtus jüngritega veel Tiberiase järve ääres.

Juutide seas levib arusaam, et jüngrid varastasid Jeesuse surnukeha.

Jeesuse taevasseminek

Kristliku traditsiooni järgi läks Jeesus taevasse 40 päeva pärast taaselustumist. Jeesuse taevasseminek toimus Betaanias Õlimäel. Enne taevasseminekut õnnistas Jeesus oma jüngreid, mille järel varjas pilv ta jüngrite silme eest.

Jeesuse taastulek

Kristlased ootavad Jeesuse taastulekut. Jeesuse taastuleku aega ei tea ükski inimene: "Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud."

Taevasse läinud Jeesust varjas pilv, mistõttu tagasipöörduv Jeesus tuleb eeldatavasti samuti pilvest: "See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat."

Jeesuse taastulek toimub pärast seda, kui tema sõnum on jõudnud kõikide rahvasteni. Enne taastulekut ilmub mitmeid valemessiaid ja Antikristus.

Algkristlased eeldasid, et Kristus tuleb tagasi tema jüngrite eluajal. Hiljem on Kristuse taastulekut arvatut toimuvat aastal 500, kui tinglikult möödus 500 aastat Jeesuse sünnist, aastal 1000, kui tinglikult möödus 1000 aastat Jeesuse sünnist ja 1033, kui möödus 1000 aastat Jeesuse surmast ja surnuist ülestõusmisest.

Jeesus teistes usundites

Muslimid peavad Jeesust (araabia keeles Isa, mitte segi ajada eesti sõnaga isa) askeetlikuks prohvetiks. Judaism ja mandalus peavad teda valemessiaks. Baha'i usk peab teda Jumala ilminguks. Hinduism peab teda avataaraks. Paljud New Age'i õpetuste pooldajad peavad teda guruks.

Vaata ka

• Jeesuse sugulased
• Jeesuse kirgastamine

Kirjandus

• Wilhelm Bousset: "Jeesuse elu ja õpetus." Tõlkinud J. Palla. Järelsõna S. Aaslava. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts 1932
• John Drane: "Jeesus". Tõlkinud Guido Reinvalla. EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjandus 3. Tallinn: Logos 1996
• Gerhard Kroll: "Jeesuse jälgedel." Johannes Esto ühing, 2002
• Ernest Renan: "Jeesuse elu." Tõlkinud Kristiina Ross. Eessõna Lauri Leesi. Tallinn: Perioodika 1996
• Ain Riistan: "Ajalooline Jeesus: teaduse probleem religiooni kontekstis." Dissertationes Theologiae Universitatis Tartuensis 22. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.

Välislingid

• Jeesus Kristus
• Varased allikad Jeesusest (inglise keeles)
• Jeesuse legendi kujunemisest (inglise keeles)