Jeremy Bentham
See artikkel vajab toimetamist. |
Jeremy Bentham (15. veebruar 1748 – 6. juuni 1832) oli inglise õigusteadlane ja filosoof, kes kasutas terminit kasulikkus (utility) kui kõikjal toimivat põhimõtet. Benthami peetakse utilitarismi rajajaks.
| Jeremy Bentham | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
15. veebruar 1748 London |
| Surmaaeg |
6. juuni 1832 (84-aastaselt) London (Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik) |
| Amet | jurist, kirjanik |
| Autogramm | |
 | |
Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid põngerja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolmeaastaselt. 1760. aastal läks ta õppima Oxfordi ning sai seal 1763. aastal bakalaureusekraadi ja 1766. aastal magistrikraadi õigusteaduses.
Õige pea pettus lootustandev advokaat Inglise keerukas õigussüsteemis ja hakkas kehtivat seadustikku avalikult kritiseerima.
Bentham ja utilitarism
muuda
Jeremy Benthami õpetus oli kummaline, mis algas nagu vanade kreeklaste filosoofilised heietused ja sai omamoodi lõpu. Bentham ise väidab, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 e.m.a).
Bentham väitis, et maailmas tuleb inimestel tunda valu ja mõnu, valu on nende jaoks paha (v.a masohhistid) ja mõnu hea. Kui indiviidide valikud mõjutavad üksteist, siis valivad indiviidid koguheaolu maksimeeriva alternatiivi. Utilitaristide deviis oli "Suurim heaolu suurimale arvule inimestele". Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja teguriga:
- sagedus,
- kestvus,
- juhuslikkus
- lähedus.
Et matemaatiliselt veel täpsemaks minna, lisas Bentham hiljem veel kolm tegurit:
- viljakus,
- rõvedus ja
- mõju kaaskodanikele.
Mitme teguviisi vahel valiku tegemiseks tuleb kõigepealt mõelda, milliseid naudinguid ja kannatusi toob kaasa esimene teguviis, siis – milliseid teine jne. Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi:
- Intensiivsus (intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad.
- Kestvus (duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad.
- Tõenäosus (certainty): tegusid planeerides tuleb eelistada tõenäolisemaid naudinguid.
- Lähedus (propinquity): eelistada tuleks ajaliselt lähemaid naudinguid.
- Viljakus (fecundity): nauding on viljakas siis, kui ta arendab nautimisvõimet. Näiteks ilukirjanduse lugemine on selles mõttes viljakas: lugemisega kaasneb nauding (kui kaasneb – oleneb ju inimesest) ning samuti areneb võime veel suuremat lugemisnaudingut saada.
- Puhtus (purity): nauding on puhas, kui ta ei põhjusta mingeid kannatusi. Nauding söömisest ja alkoholi tarbimisest võib osutuda mittepuhtaks.
- Ulatus (extent): kui mingi teguviis puudutab ka teiste inimeste huve, siis tuleb arvesse võtta inimeste arvu, kellele saavad osaks naudingud.
Bentham moodustas Filosoofiliste radikaalide klubi, kuhu kuulusid ka mõned nimekad Parlamendiliikmed ja kunstitegelased. Radikaalid võitlesid kõnevabaduse ja demokraatia eest. Peagi ühines Benthami radikaalidega ka John Stuart Mill. Radikaalidest kasvas hiljem välja Utilitaristide ühing, kelle põhilisteks oponentideks olid romantikud, utopistid ja sotsialistid, kes asusid Milli arvates liiga kõrgel pilvedes.
Mingit rumalat seadust muuta sooviv filosoof ei jutlusta mässust selle seaduse vastu. Hoopis teine on anarhisti iseloom. Anarhist eitab seaduse olemasolu ennast, ei tunnista seaduse õigust meid käskida, kutsub inimesi üles mitte tunnistama kohustuslikku allumist seadusele ja kutsub seaduse täitmise vastu mässama. – Jeremy Bentham, 1816
Benthami teosed
muudaVaata ka
muudaKirjandus
muuda- Igor Gräzin, "Jeremy Bentham". Sari "Suuri mõtlejaid". Olion, Tallinn 1990
- Märt Väljataga, "Bentham lasti tuppa tulla" (Igor Gräzini raamatu "Jeremy Bentham" arvustus) – Vikerkaar 1990, nr 10, lk 91–93