Johann Gutslaff
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Johann Gutslaff (ka Johanne(s) Gütslaff, Gutsleff) (sündinud Ida-Pommeris Daberis (praegune Poola linn Dobra Nowogardzka Lääne-Pomorze vojevoodkonnas); surnud 11. märtsil 1657 Tallinnas) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.
Gutslaff õppis Greifswaldi ja Leipzigi ülikoolis. 1639 õppis Academia Gustavianas, 1641. aastast töötas Urvaste pastorina.
1644. aastal avaldas Urvaste pastor Johann Gutslaff Sõmerpalu mõisniku Hans Ohmi kulul raamatu "Lühike teade ja õpetus vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal"[1]. Raamatu teadaolevat ainueksemplari Eestis säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis. J. Gutslaff tõlkis heebrea keelest lõunaeesti keelde osa vanast testamendist ja koostas lõunaeesti keele grammatika.[2]
Urvaste kirikusse on Johann Gutslaffile kui koguduse nimekaimale pastorile paigaldatud mälestustahvel. Tema ametisoleku ajal käigus olnud armulauapeeker oli kirikus kasutusel 2004. aastani.
1656–1658 aastate Vene-Rootsi sõja ajal, 1656. aastal asus Johann Gutslaff Tallinna, kus ta suri 1657. aastal katku. Tema poeg Eberhard Gutsleff vanem (1654–1724) oli baltisaksa teoloog, Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja 1681–1700 ja koguduse pastor 1700–1724.
Johann Gutslaffi saksakeelse lõunaeesti keele grammatika tõlkis oma diplomitööna eesti keelde Marju Lepajõe.
Teoseid
muuda- "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda". Dorpt 1644. ('Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal')
- "Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam". Dorpt 1648. ('Lõunaeesti keele grammatika')
- Vana Testament. Osaline tõlge lõunaeesti keelde, käsikirjas. Ilmunud Esimene Moosese raamat ja Matteuse evangeelium teoses "Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657", EKSA 2013.
Viited
muuda- ↑ OOMIDE SUGUVÕSA, 18 apr. 2017 · Tallinna Linnaarhiiv
- ↑ Toomas Paul (1999). Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Tallinn: Emakeele Selts. Lk 302-307.
Kirjandus
muuda- Johannes Gutslaff: Kurtzer Bericht und Unterricht ueber die falsch-heilig genandten Baeche in Lieffland Woehhanda. – Kleio: ajaloo ajakiri, 1997 nr. 2, lk. 9–15.