Johannes von Törne
Johannes Abraham von Törne (15. juuli / 27. juuli 1858 Klöstitz – 8. november 1936 Mühlhausen, Tüüringi) oli luterlik pastor Eestis, Lõuna-Venemaal ja Saksamaal.
Törne sündis Bessaraabias Klöstitzis (praeguse haldusjaotuse järgi Odessa oblastis Tarutõne rajoonis Vessela Dolõnas). Ta lõpetas Kuressaares gümnaasiumi ning õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1877–1878 filoloogiat ja 1878–1882 usuteadust. Prooviaastal oli ta Martna Püha Martini koguduses (oma isa Oskar von Törne juures). Ordineeriti 20. veebruaril / 4. märtsil 1883 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1883–1885 Tartu Maarja koguduse adjunktõpetaja ja 1885–1887 Eestimaa vikaarõpetaja. Aastatel 1887–1895 oli ta Hersoni kubermangus Kronaus (praeguse haldusjaotuse järgi Hersoni oblastis Võssokopillja rajoonis Võssokopilljas) luterlik vaimulik. Aastatel 1895–1919 oli ta luterlik vaimulik Doni-äärses Rostovis, lisaks oli ta aastast 1898 praost 2. lõunavene praostkonnas. Aastatel 1915–1917 oli ta välja saadetud Tsaritsõnisse, aastal 1919 oli ta vangistuses. Aastast 1920 elas ta Saksamaal, oli 1921–1928 (määrati 15. mail 1921) pastor Teistungenis (Eichsfeldi kreisis Tüüringi liidumaal). Jäi aastal 1928 emerituuri; emerituuris olles elas Mühlhausenis (Unstrut-Hainich-Kreisis Tüüringi liidumaal)[1][2].
Isiklikku
muudaTema isa Oskar von Törne oli Häädemeeste, Tahkuranna, Kuressaare ja Martna Püha Martini koguduse õpetaja, vend Theodor von Törne oli luterlik vaimulik Gammalsvenskbys ja Tauria kubermangus. Onu Andreas Friedrich Lezius oli Tõstamaa ja Nõo Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja, onupoeg Friedrich Eduard Lezius oli Rõuge Maarja koguduse adjunktõpetaja ning Greifswaldi Ülikooli õppejõud, Kieli ja Königsbergi Ülikooli professor, teine onupoeg Hermann Arnold Lezius oli Kuressaare ja Mihkli Miikaeli koguduse õpetaja.