Kõla

Kõla (saksa keeles Klang) on muusikas kompleksne helisündmus, mille moodustavad koostoimes helitekitajate, näiteks muusikainstrumentide helid ja mürad, aga ka ruumikaja ning kuulajani jõudvad soovimatud helid ja mürad.

Muusikas ja helikunstis võib kõla hõlmata nii harmoonilisi helisidd kui ka kõikvõimalike mitteharmooniliste helide segusid ja mürasid. Kultuuriteadliku lähenemise puhul uuritakse heli lähtuvalt selle ajaloolisest ja kultuurilisest iseloomust ning praktikate ja tehnoloogiate arengust. Kuulaja tajub heli tervikliku helisündmusena, millel võib olla spetsiifiline põhitooniga määratud helikõrgus ning tämber, mille määrab muuhulgas osahelide amplituudide suhe.

Uuringud on näidanud, et helid on palju keerulisemad, kui muusikas traditsiooniliselt arvatud. Vaid "heli" laiem muusikaline käsitus võtab teadmiseks muusikainstrumentide mängimisega kaasnevad ebaharmoonilised helikomponendid, näiteks õhu liikumise müra flöödi puhumisel. Lisaks sõltuvad heli akustilised omadused musitseerimisel konkreetsest instrumendist, muusiku võimetest ja ettevalmistusest ja lõpuks ka ruumiakustikast. Kõik need tegurid on üksikult või tervikuna koondatud ebamäärase mõiste “kõla” alla. Sellisel moel läheneb kõla mõiste ka tämbri või kõlakarakteristikute mõistele.

Kõla ei tohiks samastada ainult kitsalt heli endaga. Traditsiooniliselt analüüsitavad muusikalised objektid nagu rütm, harmoonia või meloodia üksi ei moodusta kõla. Pigem mõjutavad kõla mängija individuaalne intonatsioon, ajastus, fraseerimine, inimhäälte ja instrumentide kõla ja nende segunemine. Isegi pilli margi, kitarrikeelte tüübi, mikrofonide ja võimendite valik või instrumentatsioon, mängutehnika või mängustiil määravad ka kõla.

Kõla kui helisündmuse mõiste kasutamine ei piirdu ainult muusikavaldkonnaga. Tööstuslikus kontekstis tegelevad akustilised disainerid tarbekaupade (nagu näiteks autouste või tolmuimejate) kõlaga. Turunduses on avastatud ka nö "brändiheli", mida kasutatakse märksõna all "helibränding". Heliuuringud käsitlevad helisid eelkõige kultuurilisest, ajaloolisest ja etnoloogilisest vaatenurgast ning küsivad näiteks linnade kõla muutumise kohta.

Kuna muusikaprodutsentide väljatöötatud helipiltidel olid teatud tunnused, mida rakendati teatud aja jooksul sarnaselt paljudel salvestistel, said need professionaalses muusikamaailmas erilised nimed. Näiteks on tuntumateks helipiltideks Phil Spectori välja töötatud Wall of Sound, Nashville Sound, Motown Sound või Philadelphia Sound.