Kalana (Hiiumaa)
Kalana on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaare lääneosas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda ja kuni 2013. aastani Kõrgessaare valda.
| Kalana | |
|---|---|
Pindala: 9,3 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 30 (31.12.2021)[2] | |
|
EHAK-i kood: 2561[3] | |
| Koordinaadid: 58° 55′ N, 22° 5′ E | |
  | |
 |
Kalana on Hiiumaa läänepoolseim küla, mis idas piirneb Hirmuste ja Kaleste külaga.
Nimi
muudaKohta on 1531 mainitud kui Vischorde, 1564 Fiskiare ortz torp, 1565 Fischerort, 1635 Fischerortt, 1660 Kallanenna ja 1798 Kallana. [4] Nimi on tuletatud eestikeelsetest sõnadest "kala" ja "nina". Koha ajalooline nimetus vene keeles on Дагерорт.
Loodus
muudaKalana piir kulgeb piki Läänemere rannikut. Külas asub Hiiumaa läänepoolseim punkt – Ristna neem. Looduskaitsealune Ristna rannik on lage, rohtumata ja klibune, kus rannavalli kõrgus ulatub 2,5 meetrini. Rannaala lõunapoolse osa moodustab rannavallidega veeriserand, mille pikkus on üle 2 km. Väikestel neemedel on kulutusjäljed ning esineb kuni 10 cm sügavuseni veeristest ja munakatest sillutis, sügavamal on merepõhi kaetud liivaga, mille all esineb kruusa-veerisekiht ja moreen. Kalana sadamast 1,5 km lääne pool esineb liiva-kliburand, kus rannanõlval on rohkesti rändrahne, mis moodustavad sillutise väikesel neemel Lõuna-Ristna neemest lõunas. Sarnased geoloogilised protsessid on toimunud ka minevikus, mille jäljed leiduvad vanadel veerisevallidel 7 meetri kõrgusel.
Külas asub Kalana looduskaitseala, küla põhjaosas asub Kõpu looduskaitseala Ohami sihtkaitsevöönd. Külas leidub kaitsealuste taimede (tumepunane neiuvaip, roomav öövilge, harilik ungrukold ja pruunikas pesajuur) kasvukohti.
Elanike arv
muuda| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 22 | 1959 |
| 41 | 1970 |
| 48 | 1979 |
| 28 | 1989 |
| 14 | 2000 |
| 11 | 2011 |
| 34 | 2019 |
| 30 | 2021 |
Ajalugu
muuda
Küla kuulus ajalooliselt Kõrgessaare mõisa alla. Kohanime on esmamainitud 1531. aastal. 1725–1726 Läänemaa adramaarevisjonis elasid Kõpu vakuses Kallana Marti Widas ja Kallana Andres. 1835 oli Kalanas 4 talu, elanikud said perenimed: Jõgi, Kallas, Leiger, Rips, Rist, Tukk (Tuk) ja Vähi (Wähhi). [5]
Külas asus 1930. aastateni Kalana kabel.
Ristnas elasid Nõukogude Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse Rannakaitsepatarei nr 42 sõjaväelased, kes rajasid 1940 linnaku, mille hooneid kasutas 1993. aastani NSV Liidu õhukaitse radarijaama väeosa. [6]
Taristu
muudaKüla põhjaosas kulgeb Ristna–Hirmuste tee ja lõunaosas Puski–Kõpu–Ristna tee. Külas asuvad Kalana sadam, Ristna jahisadam ja bussipeatus.
Kultuur
muudaKalanas asuvad Ristna tuletorn ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Ristna Ilmajaam. Külas asuvad pärandkultuuriobjektina Kalana tõrvaahi ja Rannakaitsepatarei nr 42.
2004 toimus Kalanas teine Kõpu külade päev ja 2016 muusikafestival Kalana Sound.
Ettevõtlus
muudaNõukogude ajal tehti sõjaväeosa linnakus asuvas tööstuses alumiiniumlusikaid. Kalanas tegutseb Surf Paradiisi veespordikeskus. Külas asuvad kämping Kalana Puhkeküla, Hõbekala külalistemaja ja restoran Kalana ÄÄR.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 31.01.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Kalana" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Reigi kihelkond: perekonnanimede raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.1.359; 1835
- ↑ Ain Tähiste, Mart Mõniste: "Ristna linnak Hiiumaal Hiiu vallas." Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. 2014.
Kirjandus
muuda- Riho Saard "Kalana. Iidse kalaküla lugu." 2007.
Välislingid
muuda- Kalana Eesti looduse infosüsteemis