Karl Morgenstern

Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg15. september 1852 Tartu) oli saksa keeleteadlane. Morgenstern oli keiserliku Tartu ülikooli esimene kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professor. Temast sai Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ja Tartu ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Ülikooli kunstimuuseumi direktorina õpetas ta antiikkunsti, numismaatikat ja mütoloogiat.[1]

Karl Morgenstern. Gerhard von Kügelgeni õlimaal (1808–1809)
Joseph Kriehuberi litograafia (1828)
Karl Morgensterni mälestussammas Tartus Toomemäel

Elulugu

muuda

Johann Karl Simon Morgenstern oli pere teine poeg. Tema isa oli tunnustatud arst, looduseuurija, kirjanik ja linnafüüsik Friedrich Simon Morgenstern (1727–1782). Morgensterni ema Johanna Katharina Morgenstern (1748–1796) sündis Magdeburgi kaupmehe ja raehärra Johann Friedrich Brömme tütrena.[2]

Morgenstern alustas haridusteed Magdeburgis. Ta õppis St. Ulrichi köstrikoolis. 1780. aastal astus ta Magdeburgi toomkooli, mille lõpetas 1788. aastal.[3]

1788. aastal jätkas Morgenstern õpinguid Halle ülikoolis kuulsa klassikalise filoloogi ja antiigiuurija Friedrich August Wolfi ja tänapäeval peamiselt tänu oma Kanti-poleemikale ja Baumgarteni-käsitlustele tuntud filosoofiaprofessori Johann August Eberhardi juures. 1794. aastal kaitses Morgenstern Halle ülikoolis doktoriväitekirja ja sai doktorikraadi. Doktoritöös käsitles ta Platoni dialoogi "Riik", keskendudes moraalifilosoofiale.[1]

Morgenstern töötas Halle ülikoolis ka õppejõuna: 1794. aastast eradotsendina ja aastatel 1797–1798 erakorralise professorina. 1798. aastal sai temast esteetika ja poeetika professor Danzigi Athenaeumis.[2]

1802. aastal kolis Morgenstern Liivimaale, kus alustas tööd taasasutatud Tartu ülikoolis esteetika, kõnekunsti ja klassikalise filoloogia professorina. Ta oli Tartu ülikoolis tegev mitmel moel: osales ülikooli põhikirja koostamises ja koolikomisjoni töös, tegutses ülikooli haljastuskomisjoni liikmena ning osales ülikooli hooneansambli rajamises.[1]

1826. aastal valiti Morgenstern Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. 1844. aastal sai ta Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks.[1]

Töö ülikoolis

muuda

Morgenstern rõhutas humanistliku hariduse tähtsust paljudes oma kõnedes nii avalikel ülesastumistel kui ka kõnekunsti professorina peetud ülikooli tähtpäevakõnedes.[1]

Morgenstern hindas väga Herderi haridusideid (Bildung), mida kajastasid filosoof Immanuel Kanti õpilase ning Goethe ja Herderi tutvusringkonda kuulunud teoloogi ja pedagoogi August Hermann Niemeyeri (1754–1828) haridusalased teosed. Morgenstern kasutas neid oma kursuste aluskäsitlustena.[1]

Tartu ülikoolis oli Morgensterni põhitöö loengute pidamine esteetikast, kunstiajaloost, kreeka ja ladina kirjandusest. Pedagoogilis-filoloogilises seminaris juhendas ta üliõpilaste stilistikakursuse harjutustunde.[3]

Morgenstern kinkis oma rikkaliku käsikirjapärandi ning raamatu- ja kunstikogu Tartu ülikoolile.[4]

Looming

muuda

Morgensterni peetakse kujunemisromaani (saksa keeles Bildungsroman) žanri mõiste ja klassikalise filoloogia kui distsipliini nimetuse esmakasutajaks.[1]

Morgensterni esimesed kirjanduslikud katsetused pärinevad Magdeburgis õppimise perioodist, mil ta kirjutas essee "Ueber die Menge des Lebens im Weltall", mis trükiti 1791. aastal.[5][3]

1794. aastal avaldas Morgenstern kirjutise "De Platonis republica commentationes tres", mis on Platoni "Riigi" esimene nüüdisaegne kommentaar.[6]

Danzigis töötades ilmusid tähtsamate kirjutistena programmiline ametisse astumise kõne "Oratio de literis humanioribus, sensum veri, honesti et pulchri excitantibus atque acuentibus" (1800) ja filoloogiaalased kirjutised "De fide historica Velleii Paterculi, in primis de adulatione ei obiecta, commentatio critica" (1798) ja "De satirae atque epistolae Horatianae discrimine" (1801).[3]

Lisaks avaldas ta kirjandus- ja kunstiküsimusi käsitlevaid aktusekõnesid ning artikleid saksa ja baltisaksa ajakirjanduses. Rikkalikult kunstialast teavet sisaldab Morgensterni reisiraamat "Karl Morgenstern's Reise in Italien im J. 1809, I–III" (Dorpat, Leipzig, 1811–13).

Morgensterni üheks suurimaks saavutuseks peetakse teost "Sissejuhatus esteetikasse" ("Grundriss einer Einleitung zur Ästhetik, mit Andeutungen zur Geschichte derselben", Dorpat, 1815).

18131821 andis Morgenstern Tartus välja ajakirja Dörptische Beyträge für Freunde der Philosophie, Litteratur und Kunst.[3]

Morgensterni kunstikirjutiste temaatika ulatub antiikkunstist kaasaegse Lääne-Euroopa ja baltisaksa kunstini. Erilist huvi tundis ta Raffaeli loomingu vastu.[7] Morgensterni kirjutistes põimuvad klassitsistlikud ja romantilised arusaamad. Teda võib pidada üheks esimeseks kunsti tutvustajaks Eestis. Joonistajana oli ta ise pigem asjaarmastaja, visandades maastikuetüüde ja portreid ning kopeerides 16. sajandi meistrite teoseid.

Teosed

muuda
  • "De Platonis Republica commentationes tres" (Halle, 1794)
  • "Auszüge aus den Tagebüchern und Papieren eines Reisenden" (Dorpat, 1811–13)
  • "Ueber den Geist und Zusammenhang einer Reihe philosophischer Romane" (Dorpat, 1817)
  • "Ueber das Wesen des Bildungsromans" (Dorpat, 1820)
  • "Zur Geschichte des Bildungsromans" (Dorpat, 1824)
 
Detail Karl Morgensterni mälestussambal Tartus Toomemäel
 
Karl Morgensterni hauamonument Tartus Raadi (Vana-Jaani) kalmistul

Tänapäev

muuda

Morgensternile püstitati juba tema eluajal (1851) monument Tartus Toomemäel. See rajati Morgensterni aia alale, mille ta kinkis ülikoolile.[8]

Tartu ülikooli muuseumis on Morgensterni-nimeline saal. Selles asub Tartu ülikooli ajaloo püsinäitus "Minu elu ülikool".[9]

2020. aastal tähistati Karl Morgensterni 250. sünniaastapäeva kahe näituse avamisega: Tartu ülikooli kunstimuuseumis "Kivilõikekunsti lummus. Karl Morgenstern 250" ja ülikooli raamatukogus "Morgenstern – Tartu klassik 250". Lisaks ilmus illustreeritud artiklikogumik "Qui vult, potest" (2020).[2][9]

Morgensterni Selts

muuda

11. märtsil 1999 asutati Tartus Morgensterni Selts, mis jätkab oma eelkäija, 6. novembril 1996 asutatud Karl Morgensterni Klassikaühingu tegevust. Seltsi eesmärk on edendada klassikalise filoloogia ning sellega külgnevate distsipliinide nagu antiikajaloo, antiikfilosoofia, klassikalise arheoloogia, keskaja ladina filoloogia, bütsantinistika ja kogu antiigipärandi uurimist ning populariseerimist Eestis. Selts ühendab vastavate valdkondadega tegelevaid inimesi ja arendab erialast koostööd üle maailma. Seltsi üks eesmärke on Karl Morgensterni teadusliku pärandi uurimine ja populariseerimine.[10]

Selts korraldab teaduslikke ja üldharivaid üritusi, hangib ja annab ise välja erialast kirjandust ning tõlgib ja avaldab eesti keeles antiikautorite teoseid.[10]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Päll, Janika (28. august 2020). "Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250". Sirp. Vaadatud 17.11.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 Anderson, Jaanika; Päll, Janika; Teemus, Moonika; Volt, Ivo (2020). Qui vult, potest (eesti ja inglise). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 234–261. ISBN 978-9949-03-503-8.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Johann Karl Simon Morgenstern". Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2021. Vaadatud 17.11.2020.
  4. Catalogus mss. et bibliothecae Carol. Morgenstern Academm. Halens. Gedanens. Dorpatens. Pars I-II. cum supplemento. Dorpat: Ex Officina C. Mattiesenii. 1868.
  5. Biographie, Deutsche. "Morgenstern, Karl - Deutsche Biographie". www.deutsche-biographie.de (saksa). Vaadatud 03.12.2023.
  6. Ada Neschke-Henschke, Carl Morgenstern. "De Platonis Republica commentationes tres, Halae 1794: Platoni "Riigi" esimene nüüdisaegne kommentaar" – Akadeemia nr 1, 1993, 107–122.
  7. Morgenstern, Karl (1822). Über Rafael Sanzio's Verklärung. Leipzig, Dorpat: P. G. Kummer / Schünmann.
  8. "4368 Johann Karl Simon Morgensterni mälestussammas". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 17.11.2020.
  9. 9,0 9,1 Varblane, Reet (18.09.2020). "Morgensternita ei ole ülikooli, ülikoolita Morgensterni". Sirp. Vaadatud 17.11.2020.
  10. 10,0 10,1 "Morgensterni Selts". TÜ klassikalise filoloogia õppetool. 08.11.2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.01.2021. Vaadatud 17.11.2020.

Välislingid

muuda
  NODES
OOP 3
os 18