Karolingide kunst

Karolingide kunst on Frangi riigis Karolingide dünastia valitsusajal, 8. sajandi teisest poolest kuni 10. sajandi keskpaigani loodud kunst. Karolingide kunst ühendas endale eelnenud merovingide kunsti pärandit hilisantiikse ja varakristliku kunsti elementidega, samuti mõjutustega bütsantsi kunstist^[1]. Hilisantiigi ja bütsantsi kunsti mõjud olid võrreldes varasema perioodiga palju märgatavamad, taaselustades näiteks antiikseid dekoorimotiive.

Kunstiperiood loetakse eelromaani kunsti alla, kuid ka vararomaanika alla. Ajaliselt järgnev periood sellele on ottode kunst.

Arhitektuur

Üldised tunnusjooned

Karolingide dünastia valitsusajal 8. ja 9. sajandil püstitatud ehitisi iseloomustab teadlik püüd matkida rooma arhitektuuri, perioodi lõpul laenati palju varakristlikust ja Bütsantsi ehituskunstist, mis sulandudes kohaliku ehitustraditsiooniga moodustas unikaalse stiili. Üks esinduslikumaid näiteid on väravahoone kunagises Lorschi kloostris, ehitis ühendab polükroomse geomeetrilise pinnaornamentika klassikaliste motiividega, nagu joonia ja komposiitkapiteelid, akantusmotiivi ja kanneleeringuga pilastrid ning sambad.

Kirikuehituses olid eelistatud ruumivormid tsentraalehitis ja basiilika. Aacheni lossikabeli ehitajad on eeskujuks võtnud Justinianuse-aegse, 6. sajandil ehitatud San Vitale basiilika Ravennas, lisades sellele puhtalt karolingide-pärase osana lääneehitise. Enamik Karolingide ajal ehitatud kirikuid olid basiilikad nagu Rooma varakristlikud kirikuhooned. Lääneehitis oli alati suurtel kloostrikirikutel, peaaegu muutumatul kujul on see tänapäevani säilinud 885. aastal ehitatud Corvey kloostrikirikul.

Ehitisi

Lorschi kloostri väravaehitis (erinevatel andmetel 800–900)
Benediktlaste klooster (Benediktinerinnenkloster St. Johann) Val Müstairis Graubündenis Šveitsis (c. 800)
Aacheni lossikabel (tänapäeval osa Aacheni toomkirikust) (792–805)
Germigny-des-Prés kirik, arhitekt Odo Metzist (806)
Ingelheimi loss (Ingelheimer Kaiserpfatz) (valmis pärast 814)^[2]
Saint-Philbert-de-Grand-Lieu kloostrikirik (815)
Lobbesi benediktlaste klooster, sh Püha Ursmari kirik, Belgias (819–823)
Fulda Püha Miikaeli kiriku ümarehitis ja krüpt (822)
Einhardi basiilika Steinbachis (827)
Püha Justinuse kirik Frankfurt-Höchstis (lisatud hilisgooti koorilõpmik) (830)
Broichi loss Mülheimis (884)
Corvey kloostrikirik (885)
Püha Georgi kirik Reichenau saarel (888)

Muud kunstiliigid

Muudest kunstiliikidest viljeldi pisiplastikat (elevandiluunikerdus), kullassepa- ja juveliirikunsti, miniatuurmaali käsikirjade illumineerimisel ja seinamaali kirikute kaunistamiseks. Ornamentikas lisandus merovingipärasele põimornamendile ja loomornamentikale looduslähedane taimemotiivistik (akantusmotiivid ja muud taimornamendid)

Elevandiluunikerdus ja kullassepakunst

Lorschi evangeliaari elevandiluust nikerdatud paneelidel ülistatakse 6. sajandil käibinud keisrikujutiste vormi kasutades Jumalaema ja Kristust. All Kristuse sündimise stseen. Elevandiluu, 37.8 x 27.3 cm, u 810. Victoria ja Alberti muuseum, London.

Karolingide-aegsed rikkalikult illumineeritud luksuskäsikirjad olid sageli ette nähtud köitmiseks juveelidega väärismetallköidetesse. Käsikirjade kaaned olid puust, kaetud väärismetalliga, millele olid omakorda kinnitatud nikerdatud elevandiluust paneelid – mõnikord annetati need käsikirja enda valmimisest oluliselt hiljem. Tervena on säilinud vaid üksikud köited, kuid olemas on hulk elevandiluust paneele, mille aluseks olnud kaaned on lõhutud materjalide taaskasutamiseks. Vertikaalsetel paneelidel olid teemadeks narratiivsed religioossed stseenid, vormikõnelt hilisantiigi maalidest ja nikerdustest lähtuvad, nagu Dagulfi psaltri elevandiluutahvlitel, või hieraatilisemad pühade isikute kujutised. Tuntav oli konsulaardiptühhonide ja muu keiserliku kunsti mõju.

Karolingide-aegse kullassepatöö tuntud näited on Lindau evangeliaari esikaas ja Sankt Emmerami codex aureus 'e kaas, mis on dateeritud 870. aastasse. Need pärinevad tõenäoliselt samast, Püha Rooma keisri Karl II Paljaspea palee koolkonnaks nimetatud töökojast, kuigi erinevad veidi stiililt. Asukohaks on peetud muuhulgas Saint-Denis' kloostrit Pariisi lähedal. Samasse kullassepateoste rühma kuulub ka nn Arnulfi tsiboorium, miniatuurne arhitektuurilise vormiga reisialtar, tänapäeval Müncheni Residenzis; kõigil kolmel on kullast vormitud peenejoonelised reljeefsed figuurid. Veel üheks töökojaga seotud teoseks peetakse Louvre'is asuva serpentiinist pateeni raami.

Sankt Emmerami codex aureus
Lindau evangeliaar, u 870–880 AD, Morgan Library, New York
Arnulfi tsiboorium
Serpentiinpateen, 9. sajandi teine pool, Louvre
Lothari kristall, u 855–869
Sant'Ambrogio kuldaltar Milano Püha Ambrosiuse kirikus
Sant'Ambrogio antependiumi detail
Aacheni pronksuksed lõvipeadega, u 800

Üks karolingide kullassepatöö parimaid näiteid on Milano Sant'Ambrogio basiilika kuldaltar (824–859), tegelikult altarikate. Altari neli külge on kaunistatud kullast ja hõbedast kohrutatud (repoussé) figuuride ja stseenidega, mida raamivad vääriskivi- ja emailpanustega filigraanäärised.

9. sajandi keskpaigast pärit Lothari kristall on kullatud vasest raamis mäekristallketas, üks suuremaid leitutest, millele on graveeritud hulk figuure mitmes stseenis, teemaks Taanieli raamatu Susanna lugu.

Karl Suur taaselustas suuremõõtmeliste objektide pronksi valamise oma rajatud Aacheni valukojas. Seal valati Rooma pronksteoste eeskujul Aacheni lossikabeli uksed. Kabelis asus ka nüüdseks kadunud elusuuruses krutsifiks Kristuse kullatud kujuga, omataolistest varaseim. Skulptuur võis olla kullatud samal viisil nagu Ottode Esseni kuldne madonna.

Vaata ka

Viited

↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
↑ "A Visitor's Guide to Carolingian Germany and the Low Countries: Aachen, Corvey, Ingelheim, Lorsch, Maastricht, Michelstadt, Nijmegen, Paderborn". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2022. Vaadatud 23. septembril 2019.

Välislingid

[1] Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

[2] "A Visitor's Guide to Carolingian Germany and the Low Countries: Aachen, Corvey, Ingelheim, Lorsch, Maastricht, Michelstadt, Nijmegen, Paderborn". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2022. Vaadatud 23. septembril 2019.

[1]

[2]