Kassmadu

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kassmadu (perekond)

---

Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik. Kassmao leviala on peamiselt Vahemere-äärsetel aladel ja saartel alates Itaalia kirdeosast Kagu-Bulgaariani, Ees-Aasias ja Kaukaasias.

Kassmadu
Kassmadu Maltal.
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Roomajad Reptilia
Alamklass	Soomussisalikud Lepidosauria
Selts	Soomuselised Squamata
Alamselts	Maolised Ophidia
Infraselts	Alethinophidia
Ülemsugukond	Colubroidea
Sugukond	Colubridae
Alamsugukond	Colubrinae
Perekond	Kassmadu Telescopus
Liik	Kassmadu
Binaarne nimetus
Telescopus fallax (Fleischmann, 1831)
Sünonüümid
Coluber vivax Fitzinger, 1826 Tarbophis fallax Fleischmann, 1831 Trigonophis iberus Eichwald, 1831 Tarbophis vivax var. syriaca Boettger, 1880

Madu tegutseb peamiselt hämariku ajal ja on üks kolmest nastiklaste sugukonda kuuluvast maost Euroopas, kellel on tagumised mürgihambad.

Klassifikatsioon

Kassmaol klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised alamliigid:

• Telescopus fallax cyprianus Barbour & Amaral, 1927 – Küprosel
• Telescopus fallax fallax (Fleischmann, 1831)
• Telescopus fallax iberus (Eichwald, 1831) – Ida-Türgis, Põhja-Iraanis, Lõuna-Venemaal, Armeenias, Lõuna-Gruusias ja Aserbaidžaanis
• Telescopus fallax intermedius Gruber, 1974 – Antikýthira saarel.
• Telescopus fallax multisquamatus Wettstein, 1952 – Koufonisial
• Telescopus fallax pallidus Stepanek, 1944 – Kreeta, Gávdosel, Elasa, Christiana
• Telescopus fallax syriacus (Boettger, 1880) – Liibanonis, Süürias, Jordaanias, Kagu-Türgis, Põhja-Iisraelis.

Kirjeldus

Kassmadu kasvab tavaliselt umbes 75 sentimeetri pikkuseks. Pikemad isendid võivad olla ka üle 100 sentimeetri ja erandjuhtudel kuni 130 sentimeetrit pikad. Mao keha on sihvakas, ninamik koonusjas ja tömp, pea lai ja lame. Keha on tavaliselt külgedelt kokku surutud. Mao silmad on väikesed ja vertikaalsete, kassi silma pupilli sarnaste pupillidega. Vähese valguse korral on pupillid ümmargused.

Kassmaol on suured peakilbised ja siledad seljasoomused. Seljasoomused paiknevad ristipidi ja neid on keskkehal tavaliselt 19, kuid nende hulk võib ka varieerida vahemikus 17–23. Värvuselt on kassmadu selja pealt kas hall, beež või pruunikas, kõhu alt aga kahvatukollane, valkjas või roosakas. Mao kukla taga on tumedad täpid või moodustub lausa kaelus, selga katavad tumedad ristivöödid või laigud, külgi tuhmimad vöödid. Paljudel isenditel on suunurgast silmadeni näha tume triip. Mõne mao kõhualust võivat katta tumedamad täpid või laigud, millest võib moodustuda muster.

Mustri erksus võib populatsiooniti varieeruda. Näiteks Kreetal ja ümbritsevatel saartel on maod ühtlasema värvusega ja neil on keskkehal tavalise 19 seljasoomuse asemel pigem 21–22 seljasoomust.

Mao ülalõua tagaosas paiknevad vagudega mürgihambad, mille abil madu saagi surmab. Väikesed sisalikud surevad mürgist 2–3 minuti jooksul. Inimesele mürki väga ohtlikuks ei peeta, seda ka põhjusel, et väikese suuga maol on raske inimest kõvasti salvata.

Paljunemine

Emane muneb 5–9 piklikku muna, millel pikisuunas on peenikesed vaod. Vastkoorunud maod on 14–20 sentimeetrit pikad.

Levik ja elukeskkond

Kassmadu

Kassmadu leidub Kirde-Itaalia servas, Aadria mere idarannikul, Põhja-Makedoonias, Kagu-Bulgaarias, suuremas osas Kreekas, mitmel Egeuse mere saarel (näiteks Kreetal ja Rhodosel), Maltal, Kaukaasias ja Ees-Aasias.

Armeenias on levinud alamliik Telescopus fallax iberus, kes elab seal 350–1800 m või isegi kuni 2000 m kõrgusel üle merepinna. Levila hulka arvatakse järgmised haldusüksused: Širak (võimalik), Aragatsotn, Jerevan, Kotajkh, Ararat, Vajotsh Dzori ja Sjunikh.

Kassmadu eelistab kivist pinnast: elab kaljustes metsatukkades, kivikuhilates, vanadel müüridel ja varemete vahel. Võib elada ka kõdutaimestiku kuhilates või põõsastikuga liivastel aladel, näiteks randades. Vahel leitakse neid asulate lähedalt. Harva on neid leitud ka poolkõrbetest või mägistest steppidest. Eelistab elada madalamatel aladel, kuid levila lõunapiiril leidub neid kuni 1300 meetrit üle merepinna.

Kefalloniá saarel kasutatakse kassmadusid religioossetel tseremooniatel.

Käitumine

Kassmadu tegutseb enamasti hämariku ajal, kuid võib suvel soojade ilmadega tegutseda ka öösel ja talvel külmemate ilmadega ka päeval. Toitub peamiselt gekodest ja sisaliklastest, kuid ka agaamlastest ja vaskussidest. Harvemini sööb ta pisiimetajaid ja linde; noored maod söövad ka palju putukaid. Täiskasvanult püüab kassmadu maksimaalselt rohesisalikusuurust saaki. Lagedamal alal võib saaki vaikselt ja varjatult jälitada ning vahel tirib saaklooma peiduurkast välja. Madu haarab saagi lõugade vahele ja manustab tagumiste mürgihammastega mürgi. Mürk mõjub tavaliselt 2–3 minutiga. Seni hoiab madu saaki lõugade vahel.

Häiritud kassmao käitumine võib meenutada rästiku käitumist: madu sisiseb valjusti, lamendab keha ja lööb peaga. Kui ta kätte võtta, võib ta hammustada. Teda ei peeta väga ohtlikuks, sest ehkki tal on tagumised väikesed mürgihambad, on tal suu väikeste mõõtmete tõttu raske inimest korralikult salvata.

Ohustatus

Mõnel pool tõrjuvad inimesed kassmadusid, kuna ajavad neid rästikuliikidega segi. Mõnes levila osas ohustab madu elupaikade kadu intensiivse põllumajanduse ja linnastumise tõttu. Igal pool on ohuks autoteed.

Kassmadu on kantud punasesse raamatusse Venemaal ja Armeenias, lisaks on ta kaitse all Iisraelis. Üldiselt loetakse kassmadu siiski soodsas seisundis liigiks, kuna tal on lai levila ja oletatavasti suur populatsioon, mis teadaolevalt kiiresti ei kahane.

Kirjandus

• Edwin Nicholas Arnold. Euroopa kahepaiksed ja roomajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004, ISBN 998570147X

Välislingid

• Telescopus fallax (Fleischmann, 1831) European Cat Snake
• Species Telescopus fallax
• Sissekanne NCBI-s
• Sissekanne ReptileDB-s
• Sissekanne saidil Wikispecies