Kasuema (Rannamaa)

"Kasuema" on 1963. aastal ilmunud Silvia Rannamaa noortejutustus, milles Kadri päevik jätkub – seega on raamat järg Rannamaa "Kadrile".

Teos koosneb peatükkidest "Härmalõngad", "Vaheuksel", "Riiuveski", "Salalaegas", "Vaenukinnas", "Sõnajalaõis". Raamatu varasemates trükkides võtab teose kokku "Esimene lend", mis hilisematest kordustrükkidest on välja jäetud.

Jutustuse ainetel valmis 1985. aastal film "Naerata ometi".

Sündmustik

Teoses "Kadri" kujutatud Kadri vanaema on pärast rasket haigust surnud ja Kadri on sügavas leinas. Vanaema on talle olnud ema eest. Tüdruku isa Ülo Jalakas on aga leidnud endale uue elukaaslase Gina. Kooselu kasuemaga ei klapi ning Kadri on sunnitud keskkooli kaks viimast aastat õppima kodust kaugel, hoopis teises linnas asuvas internaatkoolis. Teose sündmustik hakkab hargnema aastal 1958 või hiljemalt 1959, kuna "Kasuema" viimases peatükis "Esimene lend" kirjeldatakse Juri Gagarini kosmoselendu Vostoki pardal 1961. aasta aprillis, mis ajaliselt jääb Kadri abituuriumikevadesse. Teose hilisematest trükkidest on Gagarinist rääkiv lõpupeatükk välja jäetud.

Kadri saabumisel internaatkooli selgub, et samas koolis õpib Kadri kunagine halva kuulsusega koolivend Enrico Adamson ehk Entu. Viimasest kohtumisest Entuga on Kadri enese sõnade kohaselt möödunud kolm aastat. Kadril on Entu suhtes seoses varasema ajaga sügavad negatiivsed eelarvamused. Ta annab sellest aeg-ajalt ka poisile endale mõista ning kohtab Entu poolt samaväärset vastusuhtumist. Kadri ei taipa, et poiss üksnes otsib tema tähelepanu. Samal ajal heidab Kadrile silma kooli nägusaim noormees Sven Purre. Kadri ei pea paljuks Sveniga kaasa flirtida ning vaimustub tema klaverimängust. Samaaegselt peab Kadri intiimset kirjavahetust oma endise koolivenna Urmasega.

Läbisaamine internaadis õppivate noormeeste ja neidude vahel halveneb keeruliste omavaheliste suhete tõttu. Vestale, laitmatu käitumisega ja printsipiaalsele grupivanemale, antakse tantsuõhtul ebaviisakalt korvi. Poiste käsul näppab nõrga moraalitundega tütarlaps Melita salamahti Kadri kaustiku, millesse viimane on kogunud oma kirjanduslikud katsetused. "Komsomoli liinis" peetakse aumehelik kohus poiste üle, kus püütakse sassiläinud suhteid klaarida ning räägitakse avalikult suud puhtaks.

Entu tunded Kadri vastu on üha tormilisemad. Ta püüab tüdrukut suudelda. Kadri ei mõista Entu tegelikke teomotiive ning noormees paiskab kogunenud vihas Kadrile näkku süüdistuse topeltmängu mängimises (kirjavahetus Urmasega ning samaaegne varjamatu flirt Sveniga). Kadri mõistab sisimas, et Entul on tõepoolest alust pidada teda hoolimatuks silmakirjateenriks.

Pärast ebameeldivaid sündmusi satuvad Kadri ja Entu õhtusele kontserdile. Vältimaks ühist tagasiteed internaati, poetab Kadri end lahkuva rahvamassi sisse ning valib koduteeks pikema ringi. On hilisõhtune aeg. Kadri satub kuritegeliku kamba kätte, ent tänu juhuslikult samasse paika sattunud (ilmselt Kadrile siiski järgnenud) Entule õnnestub Kadril põgeneda. Entut pussitatakse ning ta satub haiglasse. Raskete haigusnädalate jooksul Kadri ja Entu lepivad.

Teose lõpp on traagiline. Entut satub haiglas külastama tema ema, kes poisist iial pole hoolinud. Naine hakkab palatis suitsetama, tehes pojale mitmesuguseid etteheiteid ning märkusi Kadri kohta. Entu palub emal lahkuda. Noormees läheb avama palati akent, et tuba õhutada, ent vajub kokku ja heidab hinge. Kadri tunnistab enesele juhtunu pöördumatust; ta ei saa enam iial Entule tänuvõlga tasuda. Kadri tõotab enesele, et püüab seda võlga tasuda õigete valikutega oma edaspidises elus. Teoses avaldub vihje, justkui sooviks Kadri õppida pedagoogikat vms, et aidata eksiteele sattunud või vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi ja noori.

Raamatu taustast

Raamatu järelsõnas kinnitab Silvia Rannamaa, et enamik "Kasuemas" kirjeldatud sündmusi on tegelikult toimunud ning eksisteerivad prototüübid. Teoses nimetatakse kooli Pukavere internaatkooliks; kirjanik aga käis ainestikku ammutamas Rakvere endises internaatkoolis, elades mõnda aega koos õpilastega ning tehes nende igapäevaelust tähelepanekuid. Nii on võimalik kirjeldustes tabada teatavaid sarnasusi Rakverega, mis lubab oletada, et sündmused leiavad tinglikult aset just selles linnas. Näiteks vastab Kadri teekond kontserdimaja (Rakvere teater) juurest lossivaremete kaudu koolimajja Rakvere linna tegelikule planeeringule. Ühisjooned on tabatavad tegeliku koolimaja ja raamatu-kooli välisilme kirjelduse vahel (sammastega maja, pargiallee, "ülakorrusel" asuv aula jm). Mitmest kirjeldusest saab lugeja järeldada, et õpilaste internaat pidi asuma kooli lähedal, kus see ka tegelikus elus oli. Nii nagu see 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Rakvere internaatkoolis oli, kirjeldab ka Rannamaa poiste moodsat puidutöökoda, tütarlaste õmblemiskohustust, kooli raadiosõlme jpm. Nagu Rakvere internaatkoolis vaadeldaval ajajärgul oli, jagatakse ka raamatus õpilastele välja talveriideid ning vihjatakse, et osa õpilaste vanemad maksavad "täisraha" (mis lubab oletada, et teiste õppetasu on madalam, ja nii see tegelikult oligi). Tänapäeval asub hoonekompleksis Rakvere Ametikool. Rannamaa mainib ka, et linnast, kus asus kool, sõitsid õpilased vaheajaks pealinna rongiga - ja ka Rakverre käib rong.

Tegelased

Ülo Jalakas

Ülo on Kadri isa, kes leiab endale elukaaslase Gina. Kadri on isa eluvaliku suhtes trotslik, mis viib Gina ja isa lõpuks otsuseni, et Kadri peab suunduma internaatkooli. Ülo on esialgu Gina väljakäidud plaanile vastu, ent nõustub viimaks, kuna Gina on samal ajal lapseootel ning muu hulgas jääksid ka elutingimused nii suurele perele kitsaks. Kadri nendib hiljem iseendale põgusalt, et prillid, millega ta oma isa on seniajani vaadanud, on osutunud siiski pisut roosakaks.

tädi Elsa

Elsa Sarap, kirjanik, on lugejale tuttav varasemast "Kadri" raamatust. Tegemist on Kadri hea sõbra ja toetajaga. Elsa pakub Kadrile tuge vanaema surma järel ning toob Kadrile esimese teate selle kohta, et tema isa Ülo on leinud endale elukaaslase.

Gina

Gina on Kadri kasuema, isa Ülo uus elukaaslane. Ta on noorepoolne, aastate poolest võiks ta sobida Kadrile sõbrannaks. Gina on õppinud kunstikoolis ning tädi Elsa toob esile Gina hea maitse. Ka on Gina suurepärane õmbleja, kes teenib sellega perele olulist lisaraha. Kadri mainib Gina säravat naeratust ning kõnemaneeri, mis kõlab, justkui vidistaks hulk linde telefonitraadil. Gina on väga toimeka loomuga, kõik ettevõtmised lausa lendavad tal käes. Samamoodi suudab Gina kõikvõimalikke ülesandeid Kadrile suunata ning on imestunud, kui Kadri miskit on unustanud. Kadri trotslikkuse tõttu ei suju läbisaamine võõrasemaga kuigi kenasti ning pärast mitmeid tagasilööke suundub Kadri internaatkooli. Hiljem sünnitab Gina tütre, Kadri poolõe nimeks saab Fleur. Vaatamata probleemidele ning möödarääkimistele on Kadri sunnitud tõdema, et tema isa armastab Ginat ning võõrasema on talle siiski väga palju head teinud ning kinkinud õeraasu.

Liki

Liki, õieti Lygia Salus, on internaatkoolis populaarne tütarlaps, sportlik ja praktilise meelega, Kadri grupikaaslane. Ta teeb alati konstruktiivseid ettepanekuid, kuidas miski võiks parem olla, näiteks aitab ta oma heade nõuannetega ellu viia Kadri idee korraldada nooremate koolilaste rõõmuks nukumoenäituse. Liki on kooli paremate sportlaste seas, temanimelisi aukirju on koolimaja seintel terve rivi. Ta on osav nii pallimängus kui ka uiskudel ning Kadri mainib, et Likil on väga ilus ja nõtke keha, kuid tema kasvu kohta pisut liiga suured käed. Liki tunnistab, et sport läheb tal märksa libedamalt kui mistahes humanitaaria. Liki lähemaid sõbrannasid on Anne Undla. Hiljem hakkab Liki hästi klappima ka Kadriga, kellega ta võtab ette internaadis omaalgatusliku sanitaarremondi. Ta õpetab Kadri tantsima, kui saab kuulda, et viimane ei käi tantsuõhtutel üksnes seetõttu, et ta ei oska tantsusamme. Liki vanemad on surnud – nad hukkusid sõja ajal toimunud pommitamises ning seetõttu on teda kasvatanud onu ning onunaine. Likil on ka õdesid-vendi. Kogu perekonna kohta jagub Likil ainult häid sõnu, ehkki minevikus on olnud suur traagika. Tema kasuema on samuti väga sportlik ning Liki mainib, et ta on olnud kinnipeetav "kodanlikus vanglas" ja sealt kunagi ka põgenenud.

Sven Purre

Sven on Kadri klassivend, õpitakse internaatkooli 10. klassis. Purre on lootustandev pianist ning igas olukorras galantse käitumisega noormees. Kirjanik mainib Sveni silmahakkavalt head välimust ning kauneid silmi, ka on noormehel laitmatu stiilitunne ning väga hea tantsuoskus. Ta tantsib sageli Likiga ning hiljem Kadriga. Sven on Kadrist ja kõigist teistest klassikaaslastest vanem, kuna on klassikursust korranud seoses varasema armudraamaga ning abiellu astumise plaaniga ühe varasema tüdruksõbraga. Pulmad olevat siiski ära jäänud Sveni vanemate vastuseisu tõttu. Sveni õppeedukus on keskpärane. Silmatorkav on noormehe musikaalsus, kuid teisalt küllalt suur enesekindlus oma käitumises ja väljaütlemistes. Näiteks solvab ta kõigi kuuldes Anne Undlat, vihjates, et too pole kuigi ilus. Samuti teeb ta kaheldava maitsega vihjeid iseenda hea välimuse kohta. Sveni nõbu on Tinka, samas koolis õppiv populaarne tütarlaps. Kadrile hakkab Sven meeldima, kuid nad ei saa iial kuigi lähedasteks sõpradeks. Igasuguse suhtlemise lõpetab Sveni reeturlik käitumine ajal, mil Enrico Adamson on haiglas ning Sven keeldub osalemast Adamsonile raskeid kehavigastusi tekitanud kurjategijate tabamiskampaanias. Ta viitab oma haigele jalale, ent Kadri avastab kogemata, et Sven on jalavigastust simuleerinud.

Enrico Adamson

Enrico ehk Entu on lugejale tuttav "Kasuemale" eelnevast raamatust "Kadri". Poiss on Kadri sõnade kohaselt kolm vahepealset aastat õppinud internaatkoolis. Ta on tõusnud üle keskmise õpilaseks, paistab silma nii spordisaavutuste kui ka osavate käte poolest puutöökojas ning lööb kaasa ka rahvatantsus. Entu kannab prille, tal on tugevad kulmud ning paksud juuksed, ka on ta väga tugev füüsiliselt, nii et tõstab kergema vaevaga väiksemaid poisse naljapärast ühest kohast teise. Kadri ei usalda Entut varasematest aastatest kaasa tulnud eelarvamuste pärast (Entu on olnud nende vanas koolis suur kiusaja ning rusikakangelane) ning nende suhe on täis pingeid ja teineteisest möödarääkimisi. Entu on Kadrisse selgelt kiindunud. Ta poetab Tiina Sassi abiga Kadri padjale naistepäeva puhul valge lilleõie, mille Kadri arvab ekslikult Sveni galantseks žestiks. Samas on Entu terase pilguga ning märkab mitmesuguseid seoseid moel, nagu Kadri pole iseennast ega oma kaaslasi kunagi osanud vaadata. Leppimise Kadri ja Entu vahele toob kuritegeliku kamba ootamatu rünnak, milles Entu saab raskelt vigastada ja satub haiglasse. Kadri mõistab poisi aumehelikkust ja suuremeelsust, kuid on hilja - Entu sureb ja Kadri jääb talle eluaegseks tänuvõlglaseks. Entut on kasvatanud raske alkoholiprobleemiga isa, ema aga on poja hüljanud, ilmudes tema juurde alles siis, kui poeg on haiglas oma elu eest võitlemas - ent teeb talle sealgi mitmeid märkusi ja labaseid etteheiteid.

Anne Undla

Anne on kooli üks paremaid deklamaatoreid. Üle kõige armastab ta näitlemist, esinemisi, avalikku tähelepanu. Kaasõpilased usuvad, et Annest saab kunagi kuulus näitleja. Anne on kirglik väitleja ning paljulugenud tüdrukuna kasutab oma kõnes sageli huvitavaid võrdlusi ja tsitaate. Annel on veider hobi õppida väikeste paberilehtede pealt võõrsõnu - ta soovib pähe saada kõik eesti keeles leiduvad võõrsõnad. Tal on terav huumorisoon ning tuleb olla valvel, mille või kelle üle Anne nalja heidab - võib juhtuda, et kaasa naerdes taipad hiljem, et aitasid naerda iseennast. Anne ise solvub harva ning on ka parajalt eneseirooniline. Anne välimuse kohta ütleb Kadri, et nad on kehaehituselt üsna sarnased, s.t väga saledad tüdrukud, ent Kadri lisab omakorda, et Anne Undlal on väga vähe välist sarnasust Kadri varasema parima sõbrannaga endisest koolist, kelle nimi oli samuti Anne ning kes on silmahakkavalt hea välimusega tütarlaps. Anne lähemaid sõpru on Liki, poiste seast aga Andres, kellega Anne kõige rohkem tantsib. Anne Undla on üks eestvedajaid piimasupivastase kampaania läbiviimisel ning ei pelga laskuda vaidlustesse kooli õpetajate ning kasvatajatega. Raamatus mainitakse ka Anne välkuvat naeratust.

Tinka

Tinka, õieti Valentiina Klein, on silmatorkavalt kauni välimusega ning nõtke kehaplastikaga tüdruk. Ta on hea tantsija. Raamatus mainitakse Kadri pilgu läbi, et Tinka on küll ilus, kuid tema juuksed meenutavad udemeid, nii et hoolega tehtud soeng vajub laiali sedamaid, kui keegi toas aevastama juhtub. Tinka on püsivas trotslikus vastasseisus grupivanema Vestaga. Vastasseisu tegelik põhjus on aga Aadu, kes on üldiselt Vesta parim sõber, ent ka Tinka lemmik. Tinka isa on raamatus antavate vihjete kohaselt olulisel ühiskondlikul positsioonil ning suure mõjuga isik. Ema on Tinkal surnud ning tüdrukut on kasvatanud tädi Emee, kellega Tinkal kunagi head läbisaamist ei ole tekkinud. Isa aga saadab Tinkale iga kuu üsna suure summa raha, mida Tinka kulutab tühja-tähja peale, kuid jagab alati ostetud kraami lahkelt ka kaaslastega.

Vesta

Vesta Paju on V grupi tüdrukute grupivanem, põhimõttekindel, omakasupüüdmatu, range, õiglane, täpne, kuid vähese huumorisoonega. Sageli kasutab Vesta umbisikulist või grupikaaslaste sõnul lausa vinguvat kõneviisi, mis kutsub tüdrukute seas esile palju pahameelt. Vesta on kahe jalaga maa peal ega loe palju luuletusi või muid kujundlikke tekste, mistõttu on tal ka vahel raske mõista vestlustes antavaid alltekste. Vestal ei ole vanemaid. Tema lapsepõlve kohta ütleb kasvataja Siimson, et tüdrukul oli kindlasti päevi, kus ta süüa ei saanud, kuid vähe võis olla päevi, kui teda ei kiusatud või togitud.

Melita

Melita Krääs tuuakse poole õppeaasta möödudes ühest teisest grupist üle V gruppi. Tegemist on tütarlapsega, keda Kadri nimetab poistehaigeks. Melita räägib ülemäära palju oma seiklustest poistega ning poisid omakorda tassivad talle hommikuputru magamistuppa. Ehkki mitmed poisid tantsivad Melitaga ja sosistavad temaga pimedates nurgatagustes, ei peeta temast tegelikult lugu. Anne Undla nimetab Melitat ajaviitepruudiks. Melita varastab Kadri sahtlist kaustiku, millesse Kadri on kogunud intiimset laadi kirjanduslikud katsetused. Karistuseks selle teo eest arvavad tüdrukud ta välja võrkpallinaiskonnast, seda vaatamata sellele, et tegemist on väga tugeva mängijaga. Kadri mainib Melita ülbet puusi nõksutavat kõnnakut ja sasipead.

Roosi

Roosi on Kadri grupikaaslane ning Kadrist mitu aastat noorem. Roosil on võime pisitülidest ja pahandustest üle olla; ta räägib vähe, kuulab teraselt, suurema osa ajast vaikib. Roosi elufilosoofia "ära räägi, kui sinult ei küsita" on pärit joogidelt. Seetõttu peetakse Roosit pealiskaudselt vahel kokutajaks. Roosi ema on geoloog, kes külastab vahel kooli ning tema loenguid kuulatakse suure huviga. Roosi ema üle on uhked kõik Roosi grupikaaslased.

Marelle

Marelle, täpsemalt Mare-Helle, on usklik ning loomult salalik tütarlaps. Sageli on Marelle äärmuseni heasüdamlik, ennastsalgavalt ohvrimeelne, kuid üldiselt jääb see märkamata ning tema üle tehakse sageli iroonilist huumorit, eriti teeb seda Anne Undla. Marelle on armunud Enrico Adamsoni ning ei salli Kadrit, sest Entu pöörab tollele pidevalt tähelepanu. Marelle ei näita kunagi oma vastumeelust või armukadedust Kadri suhtes välja, vaid palub jumalat, et see Kadrit nuhtleks. Hiljem tunnistab Marelle oma halvad mõtted Kadrile üles ning palub andestust. Nime Mare-Helle sai tüdruk nõnda, et kumbki ristiema, Mare ja Helle, soovisid lapsele just oma nime, mistõttu saigi ta lõpuks kaks nime. Anne Undla aga nimetab Marellet sageli südametäiega Viiutiiuks või Piretiljaks.

Sass

Sass, õieti Tiina Sass, kellena teda iial ei kutsuta, on väike tüdruk, Kadri hoolealune ning internaadi grupikaaslane. Lapse on tema ema maha jätnud ning Sassi perekonna moodustab vaid tema vanaema. Esialgu on Sass tõrges ja pahur ning põhjustab oma mõtlematu tegevusega palju pahandusi, ent Kadri suudab headusega Sassi avada ning nende vahel kasvab suur kiindumus ja austus. Samuti on Sassil sõbrasuhe suure poisiga, Enrico Adamsoniga, kes kingib talle isevalmistatud triikraua. Sass on kõigele vaatamata õiglase meelega ning hakkaja väike tüdruk. Sass on Kadri sõnul mingil põhjusel üsna hiljuti "nulliga paljaks aetud" ning käib ringi nagu "pisike hari".

Marju

Marju on väike tüdruk, Sassi sõbranna ning Kadri hoolealune. Marju viibib internaatkoolis, kuna tema peres on raske alkoholiprobleem. Marju on häbelik ja väga hea käitumisega mudilane, Sassi vastand, ent ometi on nende vahel suur sõprus ja sobivus.

Aina

Aina on väike tüdruk, kellel on kuulsad vanemad. Tema ema on tunnustatud pianist Renate Villmann, kes külastab internaatkooli pärast seda, kui Sass on Ainale tüli käigus oma pesuvee peale kallanud. Aina on kaebaja ning ähvardab sageli oma vanematele ära rääkida, kui tal miski meeltmööda pole, ka on Aina uhkeldaja. Kui tüdrukud korraldavad boikoti piimasupi vastu, lukustab Sass Aina koolimaja WC-sse, et sellest ei saaks streigimurdjat, ning pärast on Aina kange kaebamisvaluga mitu päeva arstide järelevalve all.

Virve

Virve on episoodiline tegelane ühest teisest internaadi grupist. Kadri mainib Virve tundlikku ja head luule-ettekannet kooliraadio otse-eetris.

Urve

Urve on episoodiline tegelane mõnest teisest grupist. Internaadi saunaõhtul laulavad Anne Undla ja Urve koolivendade kohta leiliruumis spontaanse pilkelaulu, kui tütarlapsed on otsustanud tantsuõhtut boikoteerida ja selle asemel hoopis sauna minna.

Andres

Andres on Anne Undla sõber ja tantsupartner. Samuti on ta andekas kõnemees ja veenev esineja.

Aadu Adomägi

Aadu on Enrico lähim sõber, Vesta ja Tinka tantsupartner, mis põhjustab tüdrukute vahel pingeolukordi. Esialgu on Aadu silmatorkavalt lodev, laisk ja rohmaka käitumisega, hiljem aga, kui Enrico lamab haiglavoodis, organiseerib just Aadu ülelinnalised salgad, et sõpra rünnanud kirjategijad tabada. Aadu lohutab Kadri, kui see tunneb Enrico ees süükoormat ning hiljem nendib Kadri, et sooviks elada just sellises linnas, kus korrakaitse eest vastutab selline poiss nagu Aadu. Ka tunnistab Aadu Kadrile, et tolle päevik sattus tema kätesse väevõimuga, kuna ta rebis selle Enricolt ja luges Kadri intiimseid kirjanduslikke katsetusi.

Kasvataja Siimson

Siimson, kelle eesnime raamatus ei mainita, on esialgu Kadri grupi, s.t V grupi asenduskasvataja. Hiljem tuleb ta poiste kasvataja kohalt üle V gruppi. Siimson on range, põhimõttekindel, sageli ka närviline ning tõstab üsna kergelt häält, kui midagi on valesti. Ta ei salli korratust, kombelõtvust, edvistamist. Samas on Siimson südamlik ja õiglane ning alati valmis oma gruppi kaitsma isegi siis, kui on hakkama saadud mõne rumalusega (piimasupi vastane streik). Siimsonil on olnud sõja perioodil raskeid läbielamisi, millest ta üht-teist oma grupi tüdrukutele vahel pajatab. Kadri leiab Siimsonilt suurt tuge, kui Enrico Adamson on haiglas, Siimson viib ta enda juurde koju ning koos otsitakse elule mõtet ja lootust, kui igasugune lootus tundub olevat kadunud. Tinka mainib raamatus Siimsoni välimuse kohta pahaselt, et "Siimson jookseb ringi revolutsioonieelses kostüümis".

Õpetaja Sirge

Sirge on algebraõpetaja, Kadri klassijuhtaja. Tema eesnime ei mainita ja jääb selgusetuks, kas Sirge ongi tema tegelik perekonnanimi, sest esialgu olevat teda hüütud "Sirgjooneks Kahe Punkti Vahel", mis aegamööda kulunud lihtsalt "Sirgeks". Kadri kardab Sirget ja kirjeldab teda kui kuivetunud jäämäge, kelle rinnal ilutseb teenelise õpetaja märk. Sirge nõuab oma tunnis täielikku korda ega salli mingisugust vastuvaidlemist. Sirge teietab kõiki õpilasi. Ta pöörab erilist tähelepanu Kadrile, kui see internaatkooli saabub, kuna selgub, et Kadril on aines mahajäämus. Sirge küsib Kadri igal tunnil ning see sunnib Kadri ennast kokku võtma - Kadri nimelt otsustab, et enne jätab ta lõunasöögi vahele, kui Sirge tunniks ette valmistamata. Kui Sirge leiab, et Kadrit pole vaja enam küsida ning Entu selle kohta uurib, siis Sirge naeratab - seda ei juhtu praktiliselt kunagi ning Kadri on oma sõnul nõus talle kõik andestama.

Adaptatsioonid

Teatrilavale on "Kasuema" toodud kahel korral: 1966. aastal Ugala teatris Aleksander Satsi lavastuses, kui peaosades olid teiste seas Malle Järve, Tiina Ideon, Leila Säälik, Helle Laas, Eili Sild jpt. Teist korda lavastas "Kasuema" 2021. aasta suvel Emajõe Suveteater, lavastaja Andres Dvinjaninov. Kutselistest näitlejatest astusid üles Ülle Kaljuste (kasvataja Siimson), Riho Kütsar (Kadri isa), Ingrid Isotamm (Gina, Entu ema, estraadilauljanna).

"Kasuema" ainestikul tugineb ka 1985. aastal Tallinnfilmis loodud mängufilm "Naerata ometi", režissöörid Leida Laius ja Arvo Iho, peaosades Monika Järv, Hendrik Toompere jpt. Filmis on säilinud üksnes loo skeem ja olulisemate karakterite põhijoonised, kuid seosed on asetatud uude konteksti. Muutunud on ka ajastu, sest filmi faabula areneb ilmselt 1980. aastatel, kui noorte kuritegevusel, kodutusel ja muudel sotsiaalsetel probleemidel olid teistsugused tekkepõhjused võrreldes raamatus toimuvate sündmustega, mis leiavad aset mitu aastakümmet varem.

Väljaanded

• Eesti Riiklik Kirjastus 1963
• Eesti Raamat 1965
• Eesti Raamat 1970 (koos jutustusega "Kadri")
• Eesti Raamat 1978 (koos jutustusega "Kadri")
• Eesti Raamat 1990 (koos jutustusega "Kadri")
• Steamark 2003
• TEA Kirjastus 2010, sarjas "TEA lasteraamatute varalaegas".