Kauplus
Kauplus ehk pood on kaupade ostu-müügikoht, kus on müügisaal. Tavaliselt on kauplus kas osa suuremast ehitisest või eraldi hoone, milles on ka laoruumid. Enamik kauplustest tegeleb üksnes jaemüügiga, kuid kaupluslaod võivad ühendada jae- ja hulgimüügi. Tänapäeval nimetatakse kauplusteks ka veebipoode, mil puudub füüsiline asukoht ja mille ostu-müügitegevus toimub internetis. Samuti võivad kauplused tegutseda suuremates transpordivahendites, näiteks laeval ja bussis või autos (rändkauplused).
Erinevalt turust, kus müügikohad koosnevad üksteise kõrval asetsevaist (peamiselt lahtistest) müügilettidest, on kauplus tavaliselt eraldi müügikoht, mis ka suuremas kaubanduskeskuses on selgelt eraldatud ning üldjuhul iseseisvalt suletav. Väiksemad kauplused võivad sarnaneda kioskitega, milles võib (kuid ei pruugi) samuti olla müügisaal.
|
Legaaldefinitsioon: "Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal." |
:Kaubandustegevuse seadus § 15[1]
Ajalooliselt on suur osa kauplusi spetsialiseerunud kindlat liiki kaupadele või kaubarühmadele, näiteks leivapood, lihapood, kalapood, kangapood, rõivapood, kulinaariapood, raamatupood jt. Väikesi universaalkauplusi nimetati vanemas eesti keeles pudupoodideks või vürtspoodideks. Kolonialismiajastu Euroopas müüdi kolooniatest toodud kaupu nagu tee, riis, vürtsid jms koloniaalkauplustes. Praegusajal on levinud suured universaalkauplused, kus eri kaupu võidakse müüa eri osakondades: kaubamajad, passaažid, super- ja hüpermarketid jms.
Ajalugu
muuda
Kaupluste tegevusvormid on ajaloos suuresti muutunud. Keskajal asusid kauplused enamjaolt kaupmeeste elamute esimesel korrusel. Hiljem arenesid neist spetsialiseerunud erikauplused ja universaalsed pudupoed, kus levinuim müügivorm oli letimüük: kaubad asusid leti taga riiulitel, kus neid vastavalt ostja soovidele ulatas, pakkis ja arvestas müüja. Tänapäeval on suurte jaekaubandusettevõtete arengu ja kaupluste ketistumise mõjul levinud eelkõige selvemüük, kus ostjad liiguvad kaubariiulite vahel ringi, koguvad soovitud kaubad kokku ning tasuvad alles väljudes kassas, letimüügis võivad olla vaid üksikud tooterühmad (nt kulinaaria, soojad toidud või kange alkohol).
Ehkki rändkaupmehed on tegutsenud paljudes riikides juba aastatuhandeid, muutis alles autotranspordi levik võimalikuks rändkaupluste tekke. Nõukogude ajal levisid ka Eestis rändkauplused (nn autolavkad), kus müügiruum võis olla veoautos või bussis või kasutati kauplusauto kaubaruumi serva või akent müügiletina (sarnanes pigem kioski kui kauplusega).
Kaupluseliike
muuda
Vaata ka
muuda
Viited
muuda- ↑ Kaubandustegevuse seadus § 15 (1)
Välislingid
muuda- Vilja Kohler "Ligitõmbavaid nurgapoode meenutavad kinnilöödud uksekohad" Postimees, 26. märts 2013