Keere
Keere on detaili silindrilise või koonilise kujuga sise- või välispinnale mööda kruvijoont moodustatud kindla profiiliga soon. Välis- ja sisekeerme koos kasutamine võimaldab masinaelemente lahtivõetavalt ühendada (keermesliide), muuta pöördliikumist sirgliikumiseks (käigukruvi) või üle kanda jõudu (kruvipress).[1]
Keermesliite kruvidel ja mutritel on peaaegu alation paremakäelised keermed.
Mõõtmine
muudaLevinud keermete õigsust saab hinnata väliste parameetrite järgi: keerme diameeter, keerme samm ja keerme profiili nurk. ISO üldtarbelised meeterkeermed on enamjaolt 60-kraadise profiilinurgaga ja peamiselt on torukeermed 55-kraadise profiilinurgaga.
Keerme õigsust hinnatakse keermekammiga, mille abil on võimalik hinnata keermesammu ja keermenurka. Keerme sammu tuvastamiseks peab sobima nii keermeprofiil kui ka samm.
Keermete täpsemaks mõõtmiseks mõõdetakse keerme keskmist. Üks võimalus keerme keskmise mõõtmiseks on keermemikromeeter, mis võimaldab keerme keskmist mõõta täpsusega 0,01–0,05. Mõõteriista täpsus sõltub tootjast ja mõõteriista täpsusklassist.
Keermetraatidega mõõtmist kasutatakse juhul, kui on vaja saada võimalikult täpne tulemus. Keermetraadiga mõõtmist saab teha ühe, kahe või kolme traadi meetodil. Väliskeerme keskmise läbimõõdu täpseks määramiseks kasutatakse kolme traadi meetodit. Keermetraat valitakse vastavalt keerme sammule. Keerme süvenditesse asetatakse ühele poole kaks traati, teisele poole üks traat, mõõdetakse suurust M ning arvutatakse keerme keskläbimõõt toodud valemite abil. Keerme keskläbimõõdu mõõtmisel on eriline tähtsus, et selle summaarne tolerants arvestab keerme sammu, profiili nurga ja keskläbimõõdu enese tolerantsi.
-
Keerme mõõtmine keermemikromeetriga -
Keermemikromeeter -
Keermekamm -
Keermekammiga mõõtmine
