Kehamassiindeks

suhtarv, mis arvutatakse isiku kaalu ja pikkuse põhjal

Kehamassiindeks (lühend KMI; inglise keeles body mass index, lühend BMI) on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Näiteks 170 cm pika ja 65 kilo kaaluva inimese kehamassiindeks on 65 : (1,7 × 1,7) = 22,5 (kg/m2).

Illustratsioon KMI kategooriatest. Vasemal vähem kui 25: normaalne, keskel kuni 29: ülekaal; paremal üle 30: rasvunud.

Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse kohta normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19–25. Kehamassiindeks alla 17,5 võib viidata anoreksiale. Kehamassiindeks üle 25 tähistab ülekaalu, üle 40 aga tervisele ohtlikku ülekaalu. KMI üle 25 ehk ülekaal võib viidata rasvumusele või suurele lihasmassile; kummaga tegu, seda aitab selgitada organismi rasvaprotsent.

Kehamassiindeksi arvutamine ei sobi laste, rasedate ega tegevsportlaste seisundi hindamiseks, kuna rasvaprotsendi norm on nende puhul suhteline või ei ole teada.

Indeksi puudused

muuda
 
Graafika KMI kategooriate jagunemisest kaalu ja pikkuse suhtes

Kuna indeksi arvutamisel arvestatakse vaid pikkust ja kaalu, aga mitte isiku muid eripärasid, näiteks lihasmassi, siis näitab see vaid osaliselt inimese üle- või alakaalu. Ligi kolmandik sel moel arvutatavaid indekseid on valed. Täpsema tulemuse annab kehamassi mõõtmine, kus lisaks pikkusele ja kaalule tehakse vereteste ning arvestatakse selle tulemuste ja isiku geneetilise soodumusega.[1]

Lisaks on tuvastatud, et kehamassiindeksi abil määratud mõõdukas ülekaal ei tähenda automaatselt terviseprobleemi, pigem on sellistel inimestel väiksem suremusoht kui indeksi kohaselt tervislikus kaalukategoorias olevatel inimestel, mis tähendab, et üldlevinud KMI määratluse kohaselt on tervisliku kaalu lävend liiga madalal.[2]

Indeksi kõikumised

muuda
 
8 naiskeha KMI-ga 3

Eesti Geenivaramu on uurinud Eesti inimeste kehamassiindeksit läbi aasta ning tuvastanud, et talvel ning pühade ajal on kehamass suurem kui suvel. Ennekõike kerkib see jõulude ajal, aga samuti vastlapäeval, vabariigi aastapäeval ja lihavõtete ajal. Märtsis langeb järsult. Suvel on muutused väiksemad.[3]

Viited

muuda
  1. Watanabe, Kengo; Wilmanski, Tomasz; Diener, Christian; Earls, John C.; Zimmer, Anat; Lincoln, Briana; Hadlock, Jennifer J.; Lovejoy, Jennifer C.; Gibbons, Sean M.; Magis, Andrew T.; Hood, Leroy; Price, Nathan D.; Rappaport, Noa (20. märts 2023). "Multiomic signatures of body mass index identify heterogeneous health phenotypes and responses to a lifestyle intervention". Nature Medicine: 1–13. DOI:10.1038/s41591-023-02248-0. ISSN 1546-170X. Vaadatud 21. märtsil 2023.
  2. Wilson, Clare (5. juuli 2023). "Having an 'overweight' BMI may not lead to an earlier death". New Scientist. Vaadatud 17. juulil 2023.
  3. ERR, Airika Harrik | (23. detsember 2024). ""Teise mätta otsast": Eesti inimese kehamassiindeks kõigub kalendri rütmis". ERR. Vaadatud 23. detsembril 2024.

Välislingid

muuda
  NODES