Keiserliku Kunstide Akadeemia juures asuv Kõrgem Kunstikool
Keiserliku Kunstide Akadeemia juures asuv Kõrgem Kunstikool (vene keeles Высшее художественное училище при Императорской Академии художеств) oli Keiserlikul Venemaal Peterburis Keiserliku Kunstide Akadeemia juures aastatel 1894–1918 tegutsenud kõrgem kunstiõppeasutus.
Ajalugu
muudaKõrgem Kunstikool tekkis Keiserliku Kunstide Akadeemia reformimise tulemusena aastatel 1893–1894. Endine akadeemia jagati kaheks institutsiooniks:
- personaalakadeemia (akadeemiline üldkogu, mis koosnes presidendist, asepresidendist, konverentssekretärist, 60 akadeemia tegevliikmest ja 20 auliikmest), riiklik institutsioon "kunsti säilitamiseks, arendamiseks ja levitamiseks Venemaal"
- Kõrgem Kunstikool akadeemia juures, mida juhtis rektor
Mõlemad asutused asusid Universitetskaja naberežnajal asunud Keiserliku Kunstide Akadeemia ajaloolises hoones.
Vanade professorite asemel kutsuti Kõrgemasse Kunstikooli õppejõukohtadele peredvižnikuid. Akadeemiasse tulid uued professorid, kelle hulgast paistis silma Ilja Repin. Tema jaoks mõeldud õpikoda ehitati spetsiaalselt ümber teistest ruumidest Keiserliku Kunstiakadeemia hoone ülemisel korrusel. Teisi õpikodasid kutsuti juhtima tuntud kunstnikud, näiteks Vladimir Makovski, Ivan Šiškin ja Arhip Kuindži.
Pärast 1917. aastat
muuda
Pikemalt artiklis Ilja Repini Peterburi Kunstiakadeemia
Kõrgem Kunstikool jätkas tegevust ka pärast Keiserliku Kunstide Akadeemia likvideerimist aprillis 1918, alguses kui Vaba Kunstikool, oktoobrist 1918 kui Petrogradi Riiklikud Vabad Kunstiõppe Töökojad. Tänapäeval on kunstikool tuntud kui Ilja Repini Peterburi Kunstiakadeemia.