Kirsipuu
|
See artikkel on taimetaksonist; perekonnanimi kohta vaata artiklit Kirsipuu (perekonnanimi) |
Kirsipuu (Cerasus Mill.) on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond.
| Kirsipuu | |
|---|---|
 Hapu kirsipuu Cerasus vulgaris | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Alamsugukond |
Ploomipuulised Prunoideae |
| Perekond |
Toompuu Prunus |
| Alamperekond |
Kirsipuu subg. Cerasus |
Kirsipuud kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes: 2 liiki Põhja-Ameerikas, 3 Euroopas ja ülejäänud Aasias. Kirsipuud kasvavad metsikult enamikus Euroopas ja isegi Põhja-Aafrikas. Tänapäeval on kirsipuu sisse viidud ka Lõuna-Austraaliasse.
Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn, kui sedagi. Mõnikord käsitletakse kirsipuud ka eraldi perekonnana. Kirsipuu vili on kirss.
Herodotose andmetel armastas Assüüria kuningas Sargon II, kes valitses 8. sajandil eKr, väga kirsiõite magusat lõhna. Sel ajal tehti kirssidest siirupit, mida pärast veega lahjendamist joodi või kasutati küpsetiste maitse parandamiseks. Talvekülmade ajaks kaitsti kirsipuid vildiga.
Kirsipuu kultiveerimise esimene kirjalik mainimine pärineb aastast 72 eKr, kui Lucius Licinius Lucullus laskis kirsipuu Põhja-Anatooliast Musta mere lõunarannikult Rooma tuua. Kahtlemata polnud see esimene kirsipuu ümberistutamise juhtum.
2007. aastal toodeti maailmas üle 2 miljoni tonni kirsse. Umbes 40% sellest saadi Euroopast ja 13% USA-st. Kõige suuremad kirsikasvatajad olid Türgi (398 100 tonni), USA (260 700 tonni), Iraan (225 000 tonni), Itaalia (145 100 tonni), Venemaa (100 000 tonni), Süüria (75 000 tonni), Hispaania (72 600 tonni), Ukraina (68 200 tonni), Rumeenia (65 200 tonni) ja Kreeka (62 800 tonni). Müügiks kasvatatakse kirsse ka põhja pool, isegi Baltimaades ja Lõuna-Skandinaavias.
Kirsid on ühed esimestest valmivatest viljadest. Nad valmivad Lõuna-Euroopas ja USA-s juunis, Kanadas ja Suurbritannias juulis, põhja pool hiljem.
Jaapanis on kirsipuud tähtsad ilupuud. Neid kasvatatakse õite pärast.
Liike
muuda- Prunus avium – magus kirsipuu
- Prunus cerasus – hapu kirsipuu ehk harilik kirsipuu
- Prunus mahaleb – lõhnav kirsipuu
- Prunus fruticosa – stepi-kirsipuu
- Prunus tometosa – vilt-kirsipuu
- Prunus besseyi – liiv-kirsipuu
- Prunus erythrocarpa – punaviljaline kirsipuu
- Prunus glandulosa – näärmeline kirsipuu
- Prunus incisa – hambuline kirsipuu
- Prunus japonica – jaapani kirsipuu
- Prunus maximowiczii – Maximowiczi kirsipuu
- Prunus microcarpa – väikeseviljaline kirsipuu
- Prunus pensylvanica – pensilvaania kirsipuu
- Prunus pumila – põõsas-kirsipuu
- Prunus sargentii – sahhalini kirsipuu
- Prunus serrulata – peensaagjas kirsipuu
- Prunus subhirtella – lühiharjaseline kirsipuu
Vaata ka
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Cerasus |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kirsipuu |