Klorokviin on keemiline aine ja ravimi toimeaine, mida on inimestel pikka aega kasutatud malaariavastase kemoprofülaktika ja malaariaravi raames.

Klorokviin
Süstemaatiline (IUPAC) nimi
(RS)-N'-(7-klorokvinoliin-4-üül)-N,N-dietüül-pentaan-1,4-diamiin
Identifitseerimine
CAS-i number 54-05-7
ATC-kood P01BA01
PubChem 2719
DrugBank DB00608
Keemiline info
Keemiline valem C18H26ClN3
Molaarmass 319,872 g/mol
Farmakokineetiline info
Metabolism heptaatiline
Poolväärtusaeg 1–2 kuud
Eritamine neerude kaudu
Terapeutilised kaalutlused
Manustamine suukaudne

Nimetused ja tähised

muuda

Meflokviin on ravimi geneeriline nimetus. Ravimi tootenimed on Chloroquine FNA, Resochin, Heliopar ja Dawaquin.

CAS number on 54-05-7.

ATC-kood: P01BA01.

Kasutamine humaanmeditsiinis

muuda
 
Resochini tabletileht

Malaaria kemoprofülaktika

muuda

Klorokviini saaks kasutada Plasmodium vivax, Plasmodium ovale ja Plasmodium malariae malaaria kemoprofülaktikas.

Malaariaparasiit Plasmodium falciparum on hakanud selle aine suhtes resistentseks muutuma (esimesed teated 1950, nad olevat töötanud välja rajad aine eemale hoidmiseks 'seedevakuoolist') ja seetõttu otsitakse meditsiinis ravimile uut rakendust, näiteks amööbide poolt esile kutsutud maksaabstsesside korral. Klorokviin kutsub inimkehas esile immunosupressiooni ja seetõttu saaks seda kasutada mitmete autoimmuunhaiguste korral, nagu reumatoidartriit (takistab lümfotsüütide paljunemist jm) ja luupus erütematoosus.

Kliinilistes ravimiuuringutes uuritakse klorokviini viirusevastaseid toimeid HI-viiruse / AIDS-i ja chikungunya viiruse vastu, mis põhjustab chikungunya viirushaigust.

Klorokviin kogub võimaliku ravimina tähtsust chikungunya viirushaigusega seostatud sümptomite raviks ja põletikuvastase ainena viirusega seostatud artriidiga võitlemiseks. Malaia Ülikooli uuringus leiti, et klorokviinfosfaat annab paljulubavaid tulemusi artriidilaadsete sümptomite vastu, mida ei kergenda aspiriin ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid.[1] Samas näitavad mitteavaldatud uurimused rakukultuuride ja ahvidega, et klorokviin ei ravi chikungunya viirushaigust.

Kõrvaltoime

muuda

Klorokviin võib anda selliseid soovimatuid kõrvaltoimeid nagu klorokviini põhjustatud retinopaatia (kuni pimedaks jäämiseni) ja kardiotoksilisus (kuni südameseiskuseni).

Üleannustamine

muuda

Klorokviin võib üleannustamise korral fataalseks osutuda. 1961 avaldatud uurimuse kohaselt saabus akuutse klorokviinimürgistuse korral 3 lapse surm 2,5 tunni jooksul pärast ravimi sissevõtmist, tõenäoliselt südameseiskuse tagajärjel.[2]

Suured ühekordsed klorokviini annused (täikasvanutel ≥ 5 g klorokviini = 20–25 (250 mg) tabletti) põhjustavad mõne tunni pärast raskeid mürgistusnähtusid või surma.

Klorokviini on kasutatud suremisabina.[3]

Kasside koronaviiruse uuringutes

muuda

In vitro katsetes on klorokviin avaldanud kasside koronaviiruse vormile feline infectious peritonitis virus (FIPV) inhibeerivat toimet.

Eksperimentaalse kasside nakkuslikku kõhukelmepõletikku korral aga ilmnesid selle ravimi toksilised toimed.[4]

Respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviiruse uuringutes

muuda

Rakukultuurides on klorokviin avaldanud respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviiruse osakestele (põhjustab osadel inimestel MERSi), inhibeerivat toimet.

Ajaloolist

muuda

Klorokviini avastas Johann Andersag koos kaastöötajatega Bayeri laboratooriumis 1934 ja nad panid sellele nimeks Resochin. Algul peeti seda inimestele liiga ohtlikuks. Teise maailmasõja ajal USA valitsuse rahastatud kliinilised katsed malaariaravimite leidmiseks näitasid aga klorokviini malaariavastast toimet. Malaariaprofülaktikaks hakati seda kasutama 1947.

Viited

muuda
  1. Alphaviruses
  2. Howard M. Cann, Henry L. Verhulst, FATAL ACUTE CHLOROQUINE POISONING IN CHILDREN, PEDIATRICS, 27. väljaanne, nr 1, 1. jaanuar 1961, lk 95 -102, veebiversioon (vaadatud 29.04.2015)(inglise keeles)
  3. STA-HH: Staatsanwaltschaft Hamburg erhebt Anklage gegen den ehemaligen Justizsenator Dr. Kusch, veebiversioon (vaadatud 29.04.2015)(inglise keeles)
  4. Niels C. Pedersen, An update on feline infectious peritonitis: Diagnostics and therapeutics, The Veterinary Journal, 201. väljaanne, nr 2, august 2014, lk 133–141, doi:10.1016/j.tvjl.2014.04.016, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)

Kirjandus

muuda

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Chloroquine seisuga 29.04.2015.

  NODES