Klorokviin
Klorokviin on keemiline aine ja ravimi toimeaine, mida on inimestel pikka aega kasutatud malaariavastase kemoprofülaktika ja malaariaravi raames.
| Klorokviin | |
|---|---|
 | |
| Süstemaatiline (IUPAC) nimi | |
| (RS)-N'-(7-klorokvinoliin-4-üül)-N,N-dietüül-pentaan-1,4-diamiin | |
| Identifitseerimine | |
| CAS-i number | 54-05-7 |
| ATC-kood | P01BA01 |
| PubChem | 2719 |
| DrugBank | DB00608 |
| Keemiline info | |
| Keemiline valem | C18H26ClN3 |
| Molaarmass | 319,872 g/mol |
| Farmakokineetiline info | |
| Metabolism | heptaatiline |
| Poolväärtusaeg | 1–2 kuud |
| Eritamine | neerude kaudu |
| Terapeutilised kaalutlused | |
| Manustamine | suukaudne |
Nimetused ja tähised
muudaMeflokviin on ravimi geneeriline nimetus. Ravimi tootenimed on Chloroquine FNA, Resochin, Heliopar ja Dawaquin.
CAS number on 54-05-7.
ATC-kood: P01BA01.
Kasutamine humaanmeditsiinis
muuda
Malaaria kemoprofülaktika
muudaKlorokviini saaks kasutada Plasmodium vivax, Plasmodium ovale ja Plasmodium malariae malaaria kemoprofülaktikas.
Malaariaparasiit Plasmodium falciparum on hakanud selle aine suhtes resistentseks muutuma (esimesed teated 1950, nad olevat töötanud välja rajad aine eemale hoidmiseks 'seedevakuoolist') ja seetõttu otsitakse meditsiinis ravimile uut rakendust, näiteks amööbide poolt esile kutsutud maksaabstsesside korral. Klorokviin kutsub inimkehas esile immunosupressiooni ja seetõttu saaks seda kasutada mitmete autoimmuunhaiguste korral, nagu reumatoidartriit (takistab lümfotsüütide paljunemist jm) ja luupus erütematoosus.
Kliinilistes ravimiuuringutes uuritakse klorokviini viirusevastaseid toimeid HI-viiruse / AIDS-i ja chikungunya viiruse vastu, mis põhjustab chikungunya viirushaigust.
Klorokviin kogub võimaliku ravimina tähtsust chikungunya viirushaigusega seostatud sümptomite raviks ja põletikuvastase ainena viirusega seostatud artriidiga võitlemiseks. Malaia Ülikooli uuringus leiti, et klorokviinfosfaat annab paljulubavaid tulemusi artriidilaadsete sümptomite vastu, mida ei kergenda aspiriin ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid.[1] Samas näitavad mitteavaldatud uurimused rakukultuuride ja ahvidega, et klorokviin ei ravi chikungunya viirushaigust.
Kõrvaltoime
muudaKlorokviin võib anda selliseid soovimatuid kõrvaltoimeid nagu klorokviini põhjustatud retinopaatia (kuni pimedaks jäämiseni) ja kardiotoksilisus (kuni südameseiskuseni).
Üleannustamine
muudaKlorokviin võib üleannustamise korral fataalseks osutuda. 1961 avaldatud uurimuse kohaselt saabus akuutse klorokviinimürgistuse korral 3 lapse surm 2,5 tunni jooksul pärast ravimi sissevõtmist, tõenäoliselt südameseiskuse tagajärjel.[2]
Suured ühekordsed klorokviini annused (täikasvanutel ≥ 5 g klorokviini = 20–25 (250 mg) tabletti) põhjustavad mõne tunni pärast raskeid mürgistusnähtusid või surma.
Klorokviini on kasutatud suremisabina.[3]
Kasside koronaviiruse uuringutes
muudaIn vitro katsetes on klorokviin avaldanud kasside koronaviiruse vormile feline infectious peritonitis virus (FIPV) inhibeerivat toimet.
Eksperimentaalse kasside nakkuslikku kõhukelmepõletikku korral aga ilmnesid selle ravimi toksilised toimed.[4]
Respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviiruse uuringutes
muudaRakukultuurides on klorokviin avaldanud respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviiruse osakestele (põhjustab osadel inimestel MERSi), inhibeerivat toimet.
Ajaloolist
muudaKlorokviini avastas Johann Andersag koos kaastöötajatega Bayeri laboratooriumis 1934 ja nad panid sellele nimeks Resochin. Algul peeti seda inimestele liiga ohtlikuks. Teise maailmasõja ajal USA valitsuse rahastatud kliinilised katsed malaariaravimite leidmiseks näitasid aga klorokviini malaariavastast toimet. Malaariaprofülaktikaks hakati seda kasutama 1947.
Viited
muuda- ↑ Alphaviruses
- ↑ Howard M. Cann, Henry L. Verhulst, FATAL ACUTE CHLOROQUINE POISONING IN CHILDREN, PEDIATRICS, 27. väljaanne, nr 1, 1. jaanuar 1961, lk 95 -102, veebiversioon (vaadatud 29.04.2015)(inglise keeles)
- ↑ STA-HH: Staatsanwaltschaft Hamburg erhebt Anklage gegen den ehemaligen Justizsenator Dr. Kusch, veebiversioon (vaadatud 29.04.2015)(inglise keeles)
- ↑ Niels C. Pedersen, An update on feline infectious peritonitis: Diagnostics and therapeutics, The Veterinary Journal, 201. väljaanne, nr 2, august 2014, lk 133–141, doi:10.1016/j.tvjl.2014.04.016, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
Kirjandus
muuda- Ross J. Davidson, Ian Davis, Barbara M. Willey jt, Antimalarial Therapy Selection for Quinolone Resistance among Escherichia coli in the Absence of Quinolone Exposure, in Tropical South America, PLoS ONE. 2008; 3(7): e2727, 16. juuli 2008, doi:10.1371/journal.pone.0002727, PMCID: PMC2481278
- Céline Barnadas, Arsène Ratsimbasoa, Magali Tichit jt, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2592859/ Plasmodium vivax Resistance to Chloroquine in Madagascar: Clinical Efficacy and Polymorphisms in pvmdr1 and pvcrt-o Genes, Antimicrob Agents Chemother. 2008; 52(12): 4233–4240. 22. sept 2008, doi: 10.1128/AAC.00578-08, PMCID: PMC2592859
- Nezile Mthembu, ScienceShot: Anti-Malaria Drug Bleaches Hair, 21. juuli 2010
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Chloroquine seisuga 29.04.2015.