Kogemus

Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.

Kogemuseks võib nimetada ka teaduslikku katset (ehk eksperimenti) ja vaatlust.

Traditsioonilise seisukoha järgi omab kogemus kandvat rolli ühiskondliku praktika jaoks ning on teaduse rikastamise, teooria ja praktika arendamise tähtis vahend.

Kogemus analüütilises vaimufilosoofias

Analüütilises vaimufilosoofia peetakse kogemuse (inglise keeles experience) all tavaliselt silmas teadvuses aset leidvaid sündmuste voogu, mille läbielamisena teadvus ilmnebki. Enamasti lähtutakse sellest, et sellise kogemuse kohta saab kogemuse omajal olla vahetu ja kindel teadmine; seevastu teiste kogemusest ega välismaailma sündmustest sellist teadmist pole, nii et uskumused nende kohta on oletuslikud.

• Kui kaua kulub mul aega võileiva söömiseks?

Sellise kogemuse puhul tegemist puhtalt indiviidikeskse kogemusega, kuid kogemus ei pea sugugi alati olema isiklik. Mõnel juhul piisab ka teise inimese kogemusest, kes ütleb sulle nt selle võileiva söömise aja ning sa võid selle söömata jätta, sest sul on sellest juba teatud mõttes kogemus olemas, kuigi see on vahendatud. Sellist kogemust võib nimetada ka kaudseks kogemuseks, mis põhineb teiste kogejate kogemusvool.

kogemuste tõlgendus:

Kogemus ei pea alati isiklik olema, kõike ei pea omal nahal järele proovima. Sageli piisab ka teiste kogemusest, kes on sulle usaldusväärsed inimesed ja kelle kogemusest saad õppida ilma seda ise proovimata, see on juba kogemus samuti. Paraku tuleb kogemuse puhul arvestada ka mitmete ohtudega. Kogemus on sageli ühekülgne ning seotud teatud tingimustega. Näiteks võime teha ekslikke järeldusi kui inimene olles kogenud teise inimesega suhet võib hinnata seda kogemust halvaks, samas kui see kogemus kellegi teise jaoks võib hea olla. Kogemust võib ekslikult tõlgendada. Näiteks ei tasu ehk sulatõena võtta kellegi väidetavat kogemust, et nägi lendavaid taldrikuid.

Kogemus Kanti filosoofias

Immanuel Kanti järgi koosneb kogemus kahest komponendist: materiaalsest ja formaalsest. Materiaalne komponent on see meeleline mitmekesisus, mis on esile kutsutud meie meelelisuse välise afitseerimise kaudu. Formaalne komponent on aprioorne ning on olemas kogemusest sõltumatult eelnedes seega igale üksikule kogemusele.

Vaata ka

• Induktsioon
• Harjumus
• Oskus
• Religioosne kogemus
• Teadmine