Kong Fuzi

Kong Fuzi (Kǒng Fūzǐ, hiina 孔夫子 [khung fu tsõ] 'õpetaja Kong', eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius) ehk Kongzi (hiina 孔子 'filosoof Kong') (551–479 eKr) oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetus, mida nimetatakse konfutsianismiks, on kogu ajaloo vältel olnud väga mõjukas Hiinas ja selle naabermaades. Konfutsianism on mõjuvõimas ka tänapäeval, eriti Taiwanil.

Kong Fuzi. "Myths & Legends of China", E. T. C. Werner 1922

Nimed

Fuzi tähendab õpetaja. Kong Fuzid hüüti nii sellepärast, et Hiinas ei peetud viisakaks õpetaja nimetamist eesnime pidi. Pinyin'is ehk uushiina keele standardses transkriptsioonis on levinud ka kirjapildid Kong fuzi ja Kong fu zi. Lisaks kasutatakse vormi Kong zi. Vorm Kongzi on üldlevinud Taiwanil. Wade'i-Gilesi transkriptsioonis kirjutatakse K'ung fu-tze.

Kong Fuzi sünninimi oli Kǒng Qiū (hiina 孔丘 [khung tsjhõu]).

Tema viisakusnimi (zi) oli Zhóngnì (hiina 仲尼 [tšungni]).

Aastal 1 pKr (Hani dünastia Yuanshi ajastu 1. aastal) anti Kong Fuzile esimene postuumne nimi bāochēngxūn Nì gōng (hiina 褒成宣尼公 'kiiduväärseks kuulutatav isand Ni'). Tema tuntuim postuumne nimi Zhisheng Xian shi (hiina 至聖先師 'endine õpetaja, kellest sai pühak') pärineb aastast 1530 (Mingi dünastia Jianingi ajastu 9. aastast). Taiwanil on tema üldtuntud nimi 萬世師表 'musttuhande põlvkonna eeskujulik õpetaja'.

Ladinapärast nime Confucius hakkasid 17. sajandil kasutama jesuiidi mungad.

Elulugu

Konfutsius sündis Hiinas Lu riigis (tänapäeva Shandongis) 551 eKr kevade ja sügise (Chunqiu) ajastul äsja Songi riigist põgenenud ülikuperekonnas.

Sündimisega seotud legendid

Linnart Mäll kirjutab, et Kong Fuzi isa Shuliang Ho oli Zou väikelinna haldur, kes oli poisi sündides juba 70 aastat vana. Tema esimene naine oli sünnitanud talle neli tütart, kuid poega soovides võttis ta endale noore liignaise, kes sünnitas peale Niqiu mäel palvetamas käimist poja.

Karjagini andmete järgi olnud Hol jälle kaks naist. Esimene sünnitas üheksa tütart, teine naine nõrga ja peatselt surnud poja. 70-aastaselt võttis ta uue naise Ching Qi, kes kartis, et tema mees on lapse saamiseks liiga vana, ja käis seetõttu Niqiu mäel palvetamas. Kui ta mäelt alla laskus, kummardusid tema ees kõik puud ja rohi. Hiljem ilmus nende koduaeda koletis. Koletise ilmumine eelneb hiina pärimuses tähtsale sündmusele. Koletis kiskus kõhust välja munataolise kivi, millel oli kirjas, et "kui Zhou dünastia langemisele hakkab kalduma, sünnib inimene, kes on puhas nagu kristallselge vesi, temast saab valitseja ilma riigita".

Lin Yutang väidab aga, et Kong Fuzi sündis oma isa Ho abieluvälisest suhtest ehk nn metsikust liidust, mille ta sõlmis 64-aastaselt. Ka Yutang märgib, et esimesest abielust sündis Hol üheksa tütart.

Lapsepõlv

Kong Fuzi lapsepõlve kohta pole palju teada. Tema isa suri, kui poiss oli 3-aastane. Kong Fuzi kasvas väga kehvades oludes: tema teenistusaristokraatlik perekond oli kõrgest soost, ent vaene. Siiski sai ta hea hariduse. On teada, et juba lapsena ilmutas Kong Fuzi huvi rituaalide ja tseremooniate vastu, mängides neid läbi. Ta oli väga õpihimuline.

Poliitiline ja muu tegevus

Kong Fuzi abiellus noorelt, 19-aastaselt, ning sai poja ja tütre isaks. Peagi asus Kong Fuzi riigiteenistusse. Samal ajal töötas ka õpetajana. 517. aastal pages ta koos oma vürsti Zhao-gongiga siserahutuste eest. Vastuolude tõttu pidi Kong Fuxi riigiametist loobuma ning jätkas õpetaja ja nõustajana ema surmani. Ema surma ajal oli Kong Fuzi 24-aastane. Järgnes 3-aastane leinaperiood, mil ta uuris palju ajalugu. Peale leinaaega asus Kong Fuzi taas õpetama. Õpilaste arv kasvas kiiresti. Sel perioodil tegeles ta ka kirjatööga, kirjutades Lu riigi kroonikat "Chunqiud", mida peetakse ainsaks Kong Fuzi enese kirjutatud teoseks. Lisaks moodustas ta vanadest allikatest neli kogumikku, millest hiljem said konfutsianismi kanoonilised teosed "Shijing" ("Lauluraamat"), "Shujing" ("Ajalooraamat"), "Liji" ("Kommeteraamat") ja "Yuejing" ("Muusikaraamat"). 501. aastal eKr sai Kong Fuzist ühe piirkonna haldusjuht, misjärel tõusis ta kohtu- ehk justiitsministriks. 497. a eKr sai Kong Fuzist Lu riigi ülemkohtunik. Seda ametit pidades muutus ta nii populaarseks, et rahvas hakkas teda lauludes ülistama. Oma mõistuse, energia ja äraostmatu aususe tõttu kasvas Kong Fuzi mõjukus üha suuremaks, kuid tema õpetus ei olnud valitsejale alati meelepärane. Lõpuks pani Kong Fuzi valitseja kombelõtvuse tõttu ameti ootamatult maha ning rändas seejärel koos õpilastega 13 aastat õpetades ringi, püüdes levitada valitsejate seas enda rahu ja ühiskondliku harmoonia saavutamise õpetust. Pärast 13 tulutut aastat pöördus Kong Fuzi aastal 483 tagasi Lusse, et pühenduda õpetamisele, publitsistikale ning kanooniliste teoste redigeerimisele ja kommenteerimisele. Poliitikaga Kong Fuzi enam ei tegelenud. Ta suri 479. aastal eKr 72-aastasena.

Kong Fuzi loomus

Kong Fuzid on iseloomustatud kui eelarvamustevaba, leebet ja väärikat inimest. Ta oli peenetundeline, kuid samas iseteadlik.

Teda on nimetatud ka "kõige puhtaverelisemaks hiinlaseks kõigist hiinlastest", niisiis rahva hinge ja maailmavaate kõige paremaks väljendajaks.

Kong Fuzi põlgas silmakirjalikkust. Ta armastas kombeid ja muusikat. Kunstnikuhingena õpetas ta, et inimese haridus peaks algama luulest, mida peaks tugevdama kohase käitumisega. Lõpliku lihvi peaks sellele andma muusikaga. Ta oli toidu ja riiete suhtes piinlikult valiv. Ta keeldus söömast, kui toit polnud aastaajale kohane või kui see polnud tavapäraselt valmistatud, õigesti lahti lõigatud või õige kastmega serveeritud.

Kong Fuzi olulisemad omadused, mis tema mainet kõrgel hoidsid, olid tema laialdased teadmised ja armastus õppimise vastu. Ta tunnistas, et ta polnud "sündinud, tundes tõde", vaid et ta oli väsimatu nii lugeja kui ka õpetajana, pidevas teadmisjanus. Ta väitis, et armastuses õppimise vastu ei ole talle võrdset. Eriti tegi talle muret õpingute unarusse jätmine.

Kong Fuzi õpetus

Ajastu, mil Kong Fuzi elas, kannab historiograafias nimetust kevaded-sügised (chunqiu), mis hõlmab perioodi 770–476 eKr. Kui Konfutsius suri, oli tema õpetus veel üsna vähe tuntud. Järgneva paari-kolme sajandi jooksul kujunes konfutsianism Hiinas üheks mõjukamaks koolkonnaks. Enne seda sai aga konfutsiaanlus tugevalt kahjustada 3. sajandil Qini dünastia valitsemisajal, mil valitsev ideoloogia legism kuulutas kultuuri ja hariduse kahjulikuks: põletati raamatuid ja tapeti haritlasi. Hani dünastia (206 eKr – 220 pKr) valitsejad võtsid Kong Fuzi õpetuse omaks. On arvatud, et Kong Fuzil oli 3000 õpilast, kellest 72 osutusid edukamateks. Õpilasi valis ta vaimuannete järgi.

Põhiseisukohad

Kong Fuzi õpetuse peamine põhimõte on "Inimese mõõt on inimene". Kommete ja muusika filosoofia pole midagi muud kui "inimsüdame korda tegemine" ning jumalariik asub tegelikult inimeses eneses. Kong Fuzi eetika järgi on ennast arendada sooviva inimese jaoks kõige tähtsam leida oma loomuse parim osa ja kindlalt selle külge klammerduda. Tema õpetuse kohaselt algab riigi kordategemine pereelu korrastamisest. Viimasele eelneb isikliku elu korrastamine.

Kriitiline lähenemine

Kong Fuzi suhtus kaasaega negatiivselt. Talle ei meeldinud, et Hiina polnud enam ühtne riik. Ühiskond ja inimesed olid alla käinud. Kultuur, haridus ja kombed olid lõdvad. Inimene polnud enam inimlik. Eelnevat ajalooperoodi kirjeldas ta ideaalsena. Ideaali taassünniks tulevat kuulda võtta "taevatahet", mis avalduvat loomuses. Kong Fuzi järgi peab inimene "taevatahet" järgima – kulgema –, ent kulg saab olla sirgjooneline vaid juhul, kui valitseb tõeline kultuur ja haridus (jiao). Kultuur (wen) on eelkõige see, mis on kirja pandud raamatutes ja ürikutes, haridus seisneb aga selle tundmaõppimises. Et kultuur on loodud ja seda omandatakse inimeste koostöös, siis on tõelise inimlikkuse avaldumise põhivorm "armastus inimese vastu" konkreetne, mitte abstraktne tunne, mis seetõttu tähendab eelkõige ligimeste austamist. Kultuuri saab omandada vaid vanemalt põlvkonnalt ja seega on vanemate austamine loomulik. Üleüldse tuleb austada muistsust, minevikku, kust kõik loodu pärineb. Tuleb korda seada, tundma õppida ja eeskujuks võtta muistseid mälestusmärke, pärimust ja kirjandust.

Humanism

Kong Fuzi õpetus reguleerib eetikat, tavandeid (sündi, abiellumist, surma), püüab perekonnas ja ühiskonnas luua korda ja harmooniat. Kõige aluseks on õpetajate ja traditsioonide austamine. Konfutsianism ei rõhuta jumala ega ilmutuste olemasolu, vaid õpetab moraalipõhimõtetele avatud humanismi. See peab õigeks pojalikust armastusest lähtuvaid suhteid ja väljendab ohvrirituaalidega lugupidamist esivanemate vastu. Konfutsianismile on omane hoida tasakaalu ja harmooniat taeva, maa ning inimkonna vahel.

Kong Fuzi elas 2500 aastat tagasi. Ometi ei saa öelda, et tema mõtetel on vaid ajalooline tähendus. Igavikulise tähenduse annab Kong Fuzile see, et "Vesteid ja vestlusi" oli üks esimesi humanistlikke baastekste inimkonna ajaloos. Kui India välja arvata, siis mujal maailmas domineerisid sel ajal õpetused, mis üldiselt lähtusid taliooniprintsiibist "silm silma, hammas hamba vastu". Kong Fuzi mõtted olid tema kaasajal uudsed, aga mõjuvad värskena ka tänapäeval. Need puudutavad sügavalt inimlikkust, armastust, õilsust, tarkust, haridust ja õppimist.

Konfutsianism kui religioon

Konfutsianismist sai religioon, milles arutlused looduse ja Jumala tähendusest ei ole esmatähtsad. Seepärast ei peeta konfusianismi sageli religiooniks, vaid filosoofiliseks õpetuseks. Ometi on selge, et konfutsianism on usund ja et see oli enne nüüdisaega Hiinas valdav pärimus, mille põhijooned olid usk looduses toimivasse tasakaalu ja Taeva hoole teadvustamine.