Kooritoolistik
Kooritoolistik ehk kooripingistik on kloostri- ja piiskopikiriku kooriruumi külgseinte ääres paiknevad vaimulikele mõeldud tooliread, tavaliselt kahe eri kõrgusel paikneva reana[1]. Üksik istekoht koos käetugedega kannab nimetust "kooritool".
Kirjeldus
muudaKooritoolistik on klappistmetega, mida saab üles tõsta. Üksikute istekohtade vahel paiknevad käetoed (accoudoir), kooritooli klappistme all on eenduv tugi misericordia. Enamikul keskaegsetel kooritoolistikel on kõrge seljatugi, mida nimetatakse dorsaaliks. Sageli on kooritoolistik kaunistatud rikkalike puunikerdustega, seljatugi arhitektuurist laenatud petikute, ehisviilude, fiaalide ja baldahhiinidega.
Eestis leidub kooritoolistikku uusgooti interjöörides, näiteks Audru kirikus[2]. Kirbla kiriku kooriruumis on säilinud 19. sajandist pärit õpetajaloož ja kooripingid[3].
Pildid
muuda-
13. sajandist pärit kooritoolide rida Einbecki Püha Alexandri kirikus
-
Memmingeni Püha Martini kiriku kooritoolistik dorsaaliga
-
Dorsaalita kooritoolid Cassine frantsisklaste kirikus
-
Buxheimi kloostrikiriku barokkstiilis kooritoolistik
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
- ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=19121
- ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16327