Kopsud
See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
1 – hingetoru
2 – kopsuveen
3 – kopsuarter
4 – alveolaarjuhake
5 – kopsualveoolid
6 – südamejäljend
7 – bronh ehk kopsutoru
8 – segmendibronh
9 – sagarabronh
10 – peabronh
11 – keeleluu
|
See artikkel räägib elunditest; toiduaine kohta vaata artiklit Kopsud (kulinaaria). |
Imetajatel paiknevad kopsud rindkereõõnes selgroo lähedal kummalgi pool südant. Kopsude põhifunktsioon on transportida hapnikku atmosfäärist vereringesse ja vabastada süsihappegaasi vereringest atmosfääri.
Inimestel on kaks kopsu, mis paiknevad rindkereõõnes. Parempoolne kops on suurem kui vasakpoolne kops, mis peab jagama ruumi südamega. Kopsud kaaluvad kokku 1,3 kg ja parempoolne kops on vasakpoolsest raskem. Parempoolne kops jaguneb kolmeks ja vasakpoolne kops kaheks kopsusagaraks. Kopsudes jagunevad bronhid järjest peenemateks harudeks kuni lõppevad alveoolidega, mille seina läbi toimub gaasivahetus.[1]
Kopsude suurus ja mass varieeruvad, nii näiteks kaaluvad kopsud veisel 2–3 kg, lambal 0,25–1 kg, seal 0,5 kg, hobusel 2–3 kg.[2]
Varieeruv on ka ehitus ning vere- ja lümfisoonte hargnemine nii liigiti kui ka indiviiditi.
Ehitus
muudaLindudel
muudaLindude kopsud on suhteliselt väikesed, kuid suure pinnaga.
Roomajatel
muudaMaolised
muuda
Pikemalt artiklis madude hingamiselundkond
Ka maolistel on kopsude arv, mass, ehitus, vere- ja lümfisoonte hargnemine nii liigiti kui ka indiviiditi varieeruv. Enamikul Leo Daniël Brongersma poolt Leidenis paikneva Rijksmuseum van Natuurlijke Historie piirituses säilitatud muuseumieksponaatidest uuritud ja kirjeldatud madudest oli parem kops pikem ja ka suurema läbimõõduga.[3]
Paljudel madudel on kas vasak või parem kops atrofeerunud. Mõnedel madudel paiknes kops südamest eespool, kuid valdavalt siiski tagapool. Vasak kops oli arenenud boadel ja püütonitel, kuid Crotalusel ja paljudel Colubridae sugukonna madudel rudimentaarne ning rästiklastel ja mürknastiklastel atrofeerunud.[4]Kuid see eest on rästikutel jt olemas hingetoru laienenud tagaosast kujunenud trahheaalkops.[5]Tropidophiidae sugukonna madudel ja mustal mambal on arenenud parem kops. Bolierialastel on arenenud mõlemad kopsud. Kops lõpeb enamasti õhukotiga (õhumahutiga[6]), mille täpne funktsioon pole päris selge.
L. D. Brongersma uuritud eksponaatidest olid Boidae, Anilidae, Xenopeltidae, Colubridae ja Elapidae sugukonna madudel kaks kopsu, millest üks või mitu parema kopsuarteri haru suundusid, lisaks vasakule kopsuarterile, samuti vasakusse kopsu. Osadel Boidae, Anilidae ja Xenopeltidae esines parema ja vasaku kopsuarteri anastomoose. Eksponaatidel ei tuvastatud vasaku kopsuarteri harusid suubumas paremasse kopsu.[7]
Koduloomadel
muudaKoduloomadel pleuraõõnes paiknevad paarilised kopsud koosnevad bronhikestest, hingamisbronhikestest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest.[8]
Koduloomadel eristatakse:
- vasakut kopsu (pulmo sinister),
- paremat kopsu (pulmo dexter).
Kummalgi kopsul eristatakse[8]:
- kopsupõhimikku (basis pulmonalis)
- kopsutippu (apex pulmonalis)
- kopsuväratit (hilum pulmonalis)
- kopsujuurt (radix pulmonalis) jpt piirkondi.
Kops liigendub paljudel koduloomadel lõhede abil sagarateks: kraniaalseks, kaudaalseks, kesk- ja lisasagaraks (lobus cranialis, lobus caudalis, lobus medius lobus accessorius). Sagarate arv liigiti ja ka indiviiditi on varieeruv, nii näiteks liigendub kassi (Catus domesticus L.) parem kops neljaks ja vasak kops kaheks segmendiks.[9]
Inimese kopsud
muudaInimesel eristatakse sarnaselt teiste imetajatega vasakut kopsu (pulmo sinister) ja paremat kopsu (pulmo dexter) ning kummalgi kopsul eristatakse[10]: kopsupõhimikku (basis pulmonalis), kopsutippu (apex pulmonalis), kopsuväratit (hilum pulmonalis), kopsujuurt (radix pulmonalis) jpt piirkondi.
Kopsukoes on rohkelt artereid ja veene ning lümfiteesid ja lümfisõlmi, kopsualveoole ning sidekude.
Parem kops liigendub üla-, kesk- ja alasagaraks (lobus superior, lobus medius, lobus inferior). Vasak kops aga üla- ja alasagaraks.
Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte abiga kopsusegmentideks: paremas kopsus 10 ja vasemas kopsus 9 segmendiks. Iga kopsusegment koosneb bronhist, kopsuarterist ja kopsuveeni harust.[10]
Kopsud täidavad ka mitmeid metaboolseid funktsioone, nagu serotoniini, noradrenaliini, ATP, prostaglandiinide, angiotensiin I-e, bradükiniini jpt ainete metabolism.
Patoloogia
muuda- Pikemalt artiklis Kopsuhaigused
Inimestel esinevate kopsuhaiguste uurimisel kasutatakse mudelorganismina jäneseid.[11]
Levinuimad kopsuhaigused on: kopsuembol, kopsuemfüseem, kopssüda, kopsuastma, kopsuinfarkt, kopsupais, kopsupõletik, tsüstiline kops, pneumotseele, kopsutromboos, kopsutuberkuloos, tsüstiline fibroos, sarkoidoos, kopsuvähk, pulmonaalhüpertensioon, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (chronic obstructive pulmonary disease), põrnatõve kopsuvorm. Kopsud võivad koos teiste elutähtsate elunditega haigestuda ka mitmete nakkushaiguste tüsistustena nagu SARS, Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom, gripp jt.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "How Lungs Work". American Lung Association. Vaadatud 25. märts 2020.
- ↑ [1], Veebiversioon (vaadatud 25.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ L. D. BRONGERSMA,SOME REMARKS ON THE PULMONARY ARTERY IN SNAKES WITH TWO LUNGS, Veebiversioon (vaadatud 20.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ L.M.Pastor,Histology, Ultrastructure and Immunohistochemistry of the Respiratory Organs in non-mammalian vertebrates, Universidad de Murcia, lk 134, 1995, ISBN 84 7684 638 X, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 24.10.2013) (inglise keeles)
- ↑ Loomade elu 5:242.
- ↑ Loomade elu 5:242.
- ↑ L . D. BRONGERSMA , D. Sc.,SOME REMARKS ON TH E PULMONARY ARTERY IN SNAKES WITH TWO LUNGS, Veebiversioon (vaadatud 11.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ 8,0 8,1 Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 216, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Shakir Mahmood Mirhish & *Rabab Abd Alameer Nassar,Anatomical and histological study of trachea and lung in local breed cats felis Catus domesticus L., I.J.A.B.R, VOL. 3(2) 2013: 266–272 ISSN 2250 – 3579, Veebiversioon (vaadatud 25.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ 10,0 10,1 Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 124, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Nurfatin Asyikhin Kamaruzaman, Egi Kardia, Nurulain ‘Atikah Kamaldin, Ahmad Zaeri Latahir, ja Badrul Hisham Yahaya, The Rabbit as a Model for Studying Lung Disease and Stem Cell Therapy BioMed Research International, Volume 2013 (2013), Article ID 691830, Veebiversioon (vaadatud 24.11.2013) (inglise keeles)
Kirjandus
muuda- CIBA Foundation, Symposium Lung Liquids, 1975, Elsevier, ISBN 0444152040, Google'i raamat
- CIBA Foundation Symposium, Metabolic Activities of the Lung, 1980, Elsevier, ISBN 0444901590, Google'i raamat
- J. N. MAINA (16. märts 1989). The morphology of the lung of the black mamba Dendroaspis polylepis (Reptilia: Ophidia: Elapidae). A scanning and transmission electron microscopic study J. Anat. (1989), 167, lk 31–46
- Kent Pinkerton, Richard Harding, Charles Plopper, The Lung: Development, Aging and The Environment, 2004, Elsevier, ISBN 0123247519, Google'i raamat
- Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6. trükk, lk 271, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
- Lung Disease & Respiratory Health Center, veebiversioon
- Veiko Olustvere, Anesteesia kopsukirurgias, 04.05.2012, veebiversioon
- Histoloogia
- Crapo JD, Barry BE, Gehr P, Bachofen M, Weibel ER. (august 1982). Cell number and cell characteristics of the normal human lung Am Rev Respir Dis.; 126(2):332-7., veebiversioon
- Heiki Suurkask, Pariisi astmahaigete laste kopsudest leiti sissehingatud süsiniknanotorukesi, 23. oktoober 2015
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kopsud |